Obsah (11)

§ 113§ 82§ 396§ 164§ 108§ 101§ 35§ 34§ 1§ 42§ 94

2-18-17724 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

1. Jätta hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata.
2. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 1 2-18-17724 Menetluskulude jaotus
3. Välja mõista Mxxxxx Kxxxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud summas 486 eurot.
4. Välja mõista Mxxxxx Kxxxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks viivis punktis 1 välja mõistetud menetluskuludelt

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktiva Finants OÜ esitas 22.11.2018. a Tartu Maakohtule hagiavalduse. Aktiva Finants OÜ taotleb hagis, et kohus mõistaks Mxxxxx Kxxxxxxxxt hageja kasuks välja Krediidipank Finants AS-ga sõlmitud sihtlaenulepingust ja selle lisadest tuleneva põhivõla summas 6233,63 eurot, intressi summas 892,18 eurot, lepingu haldustasu summas 5,40 eurot, viivise põhivõlalt seisuga 22.11.2018. a summas 1950,50 eurot ja alates 23.11.2018. a

§ 113lg 1 2.lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

1. Kohus võttis hagi 29.11.
2. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati 29.11.
3. a kostjale kätte xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. määratud tähtajaks hagile ei vastanud. tema Kostja sideaadressil kohtu poolt Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud 2 2-18-17724 vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Mxxxxx Kxxxxxxx sõlminud Krediidipank Finants AS-ga 30.08.
6. a sihtlaenulepingu nr L3700725158, millega muudeti laenulepinguid L3700248619, L3700448985, L3700573274 ja L3700657187 ning millega lepiti kokku, et varasemate lepingute laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustus sisaldub uues lepingus. Kostja kohustus laenusumma, intressid ja haldustasu tagastama Krediidipank Finants AS-le vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktile
7. Laenulepingust tulenevalt on laenulepinguga kohaldatav intressimäär aastas 29,90%. Laen tuli tagastada 36 osamaksega: põhiosa 6733,20 eurot, intress 3778,15 eurot, lepingutasu 60 eurot, haldustasu 31,50 eurot. Tagastamisele kuuluv brutosumma 10 602, 85 eurot. Kostja ei ole laenusummat, intresse ja haldustasu vastavalt maksegraafikuga kokkulepitud tähtaegadele täielikult tasunud. Kostja on tasunud maksegraafikujärgsed osamaksed 1-5, s.o 20.10.
8. a kuni 20.02.
9. a, täielikult. Krediidipank Finants AS saatis 11.08.
10. a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 31.08.
11. a saatis Krediidipank Finants AS kostjale tähitud teatise lepingu lõpetamise kohta. Teatis toimetati kostjale kätte 01.09.
12. a. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal võlgnevus alates 30.03.
13. a kokku 1767,84 eurot (sh tähtajaks tagastamata põhivõlgnevus 870,26 eurot, tähtajaks tasumata intressid 892,18 eurot, lepingu haldustasu 5,40 eurot). Krediidipank Finants AS loovutas 30.04.
14. a nõude Aktiva Finants OÜle. Hageja nõuab hagis kostjalt lepingute alusel tasumata põhivõlga summas 6233,63 eurot, intressi, laenu tasumisega viivitamise eest viivist ja lepingu haldustasu.
15. Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Krediidipank Finants AS-ga sõlmitud sihtlaenulepingut rikkunud ja ei ole tasunud laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule, s.o nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg summas 6733,20 eurot.

§ 164

lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).

§ 164

lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 6733,20 eurot. 6. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. 3 2-18-17724

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 1950,50 eurot ja edaspidi kuni põhivõla täitmiseni

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates arvete sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni lepingus ettenähtud määras, s.o 0,07 % tasumata summalt päevas. Viivise suuruseks sellises määras kujuneb hagi esitamise seisuga kokku 1950,50 eurot, millise summa tasumist hageja kostjalt ka nõuab. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 tulenevalt kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Viivisemääraks loetakse intressimäär, milleks on 0,07% päevas. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist

§ 35

lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud

§ 34

ja kehtiva

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär 0,07 % päevas tähendab 25,55 % suurust aastamäära. Seaduse kohaselt (

§ 113lg 1 2.

lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks 4 2-18-17724 intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit. Arvestades lepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas (s.o 0,00 % päevas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-21-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42

lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavaldusele lisatud viiviseraporti kohaselt on viivisearvestus järgmine: - perioodil 02.09.

1. a kuni 31.12.
2. a viivitatud päevi 121 ning perioodi summa 527,988461 (summa päevas 4,363541) ning - perioodil 01.01.
3. a kuni 22.11.
4. a viivitatud päevi 326 ning perioodi summa 1422,514366 (summa päevas 4,363541). Viivis eelnimetatud summade tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras 22.11.

1. a seisuga kujuneb kokku summas 610,73 eurot (6233,63x0,08/365x121=165,32 ja 6233,63x0,08/365x326=445,41). Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 23.11.
2. a

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Ts

MS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas, et alates 23.11.2018. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 09.01.2019. a kujuneb 6233,63 euro suuruselt põhivõlalt viivis

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras summas 64,21 eurot (6233,63x0,08/365x47). Koos eelneva perioodi eest arvestatud viivisega on kohtuotsuse tegemise aja, s.o 09.01.

1. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras seega kokku summas 674,94 eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 09.01.
2. a seisuga summas 674,94 eurot ja alates 10.01.
3. a

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

1. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 5 2-18-17724 Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1050 eurot, sh 450 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 600 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 450 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 3 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 360 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku summas 810 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 360 eurot. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi üksnes osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tema menetluskulud 60 % ulatuses, s.o summas 486 eurot (810 eurot x 60 %). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6