Obsah (11)

§ 113§ 82§ 396§ 164§ 108§ 101§ 35§ 34§ 1§ 42§ 94

2-18-17294 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Intrum Debt Finance Ag esitas 15.11.
2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse. Intrum Debt Finance Ag taotleb hagis, et kohus mõistaks Mxxxxx Kxxxxxxxxx hageja kasuks välja Coop Finants AS-ga (varem ETK Finants) sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT0000038999 ja laenulepingust nr L2700501098 tuleneva võlgnevuse koos kõrvalnõuetega lepingu ülesütlemise aja seisuga summas 9949,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 15.11.
3. a summas 1826,25 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja alates 16.11.
4. a jooksev viivis 14,90 % aastas põhivõlalt 9205,13 eurolt kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
5. Kohus võttis hagi 22.11.
6. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati 29.11.
7. a kostjale kätte xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. määratud tähtajaks hagile ei vastanud. tema Kostja sideaadressil kohtu poolt Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. KOHTU SEISUKOHT 2 2-18-17294
8. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9. Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Mxxxxx Kxxxxxxx sõlminud Coop Finants AS-ga (varem ETK Finants) 13.02.
10. a ja 09.02.
11. a Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT
12. Lepingu alusel hakkas Coop Finants AS osutama kostjale makseteenust, mille sisuks oli maksekaardi Säästukaart Pluss väljastamine, millega omakorda oli võimalik sooritada tehinguid. Pooled leppisid kokku krediidisumma suuruseks 500 eurot ja hiljem 700 eurot. Tagasimakse suuruseks eelmise kuu kohustuste summa aastase intressimääraga 19,9 %. Lisaks leppisid pooled kokku päevase makselimiidi 100 eurot ja hiljem 150 eurot ning päevase sularahalimiidi 100 eurot. Lisaks sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 09.01.
13. a laenulepingu nr L2700501098, mille alusel kohustus Coop Finants AS andma kostjale kokkulepitud summas laenu ning kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa (osamaksete kohta koostatud maksegraafik). Osamakse sisaldas laenu põhiosa tagasimakset, intressi makset ja haldustasu. Pooled leppisid kokku laenusummas 9101,53 eurot osamaksetega 268,24 eurot kuus 60ks kuuks intressimääraga 14,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 15 eurot ja haldustasuks 90 senti kuus. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis laenuandja (Coop Finants AS) laenusaajale 29.06.
14. a laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu laenuandja ütles 17.07.
15. a lepingu üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 10 004,44 eurot, sh tähtajaks tasumata põhiosa 9254,08 eurot, tasumata intress 710,77 eurot, viivitusintressid ja kahjuhüvitised 33,54 eurot ning lepingu haldamisega seotud muu kulu 6,05 eurot. Peale lepingu ülesütlemist tasus võlgnik 55 eurot, mille laenuandja arvestas vastavalt sõlmitud lepingu punktile 4.4 esimeses järjekorras sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras tähtajaks tasumata teenustasude katteks alates varasemast võlgnevusest, kolmandas järjekorras tähtajaks tasumata laenu põhisumma katteks alates varasemast võlgnevusest, neljandas järjekorras tasumata intressi katteks alates varasemast võlgnevusest ja viiendas järjekorras tähtajaks tasumata muude kohustuste katteks. Kostja võlgnevus peale tasumisi oli 9949,44 eurot. Coop Finants AS loovutas 29.12.
16. a nõude loovutamise lepinguga nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le, kelle volitatud esindaja Eestis on Intrum Estonia AS. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud.
17. Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Coop Finants AS-ga sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingut ja laenulepingut rikkunud ja ei ole tasunud laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule, s.o nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg summas 9205,13 3 2-18-17294 eurot, koos lepingu ülesütlemise ajaks tasumata kõrvalnõuetega (intress, kahjuhüvitised, lepingu haldamisega seotud muu kulu) 9949,44 eurot. Samas hageja on edasipidiselt käsitlenud põhivõla summana 9205,13 eurot. Võttes aluseks TsMS § 439 lähtub ka kohus põhivõla summast 9205,13 eurot ja arvutab lisanduvad viivised põhivõla summalt ehk 9205,13 eurolt.

§ 164

lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).

§ 164

lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on samuti õiguslikult põhjendatud.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 1826,25 eurot ja edaspidi, s.o alates 16.11.2018. a 14,90% aastas 9205,13 eurolt kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates laenusumma sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni lepingus ettenähtud määras, s.o 14,90 % tasumata summalt aastas. Viivise suuruseks sellises määras kujuneb hagi esitamise seisuga kokku 1826,25 eurot, millise summa tasumist hageja kostjalt ka nõuab. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Laenulepingu nr L2700501098 punkti 5 kohaselt on lepinguliste maksete mittetähtaegse tasumise korral viivise määraks Intressimäär. Sama lepingu punkti 2 kohaselt on intressimäär aastas 14,90 %. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist

§ 35

lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud

§ 34

ja kehtiva

§ 1lg 5 tähenduses.

4 2-18-17294

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär on 14,90 % aastas, s.o 0,0408 % päevas. Seaduse kohaselt (

§ 113lg 1 2.

lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit. Arvestades laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas (s.o 0,0219% päevas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 14,90 % aastas, s.o 0,0408 % päevas, ei ületa seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Käesolevalt tuleb asuda seisukohale, et viivis hageja poolt taotletud summas ehk lepingujärgses määras tuleb kostjalt välja nõuda. Hagiavaldusest nähtuvalt on viivisearvestus järgmine: perioodil 18.07.
3. a kuni 15.11.
4. a viivitatud päevi 486 ning perioodi summa 1826,25 eurot (summa päevas 3,76 eurot). Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 16.11.
5. a

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Ts

MS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas, et alates 16.11.2018. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 30.01.2019. a kujuneb 9205,13 euro suuruselt põhivõlalt viivis

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras summas 282 eurot (9205,13x0,0408%x75). Koos eelneva perioodi eest arvestatud viivisega on kohtuotsuse tegemise aja, s.o 30.01.

1. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgses määras seega kokku summas 2108,25 eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 30.01.
2. a seisuga summas 2108,25 eurot ja alates 30.01.
3. a lepingujärgses määras ehk 14,90% aastas kuni põhivõla täitmiseni.
4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 5 2-18-17294
5. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.
6. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 650 eurot, mis koosneb üksnes nõudelt tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et tsiviilasjas tasutud riigilõivu summas 650 eurot saab lugeda põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tema menetluskulud tervikuna, s.o summas 650 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6