← Eesti

5-19-8/2

Obsah (5)§ 69§ 9§ 54§ 62§ 75

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-19-8 7. märts 2019 Eesistuja Villu Kõve

) § 33 lõiget

  1. Kaebaja palus Vabariigi Valimiskomisjonil välja selgitada, millistele välisesindustele ja Eesti lipu all sõitvatele laevadele oli edastatud vale kandidaatide koondnimekiri ning millistes esitati valijatele vale koondnimekiri. Samuti taotles kaebaja vale nimekirja alusel läbiviidud eelhääletamisel antud häälte täielikku tühistamist ja valijate uuesti häältema kutsumist nendes jaoskondades.
  2. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas
  3. veebruari
  4. a otsusega nr 70 R. Strideri kaebuse osaliselt.
  5. Komisjon leidis, et välisriigis hääletamist korraldav välisesindus on valimiste korraldaja

§ 69

tähenduses, mistõttu saab välisesinduse toimingu peale hääletamise korraldamisel esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. R. Strideri nime muutmata jätmine kandidaatide koondnimekirjas võis mõjutada temale antud häälte arvu ja rikkuda kandidaadi subjektiivseid õigusi. Komisjon tõi otsuses välja Eesti Suursaatkonnas Brüsselis hääletamist korraldanud konsuli

  1. veebruari 2019 selgituse, mille kohaselt trükkis konsul kandidaatide koondnimekirjad välja
  2. veebruaril 2019, kuid tähelepanuta jäi asjaolu, et samal päeval oli saatkonnale saadetud valimisringkonna nr 1 uuendatud kandidaatide koondnimekiri. Komisjon selgitas, et kontrollimisel ei ilmnenud, et teistes välisesindustes, kus toimus hääletamine, oleks jäänud kandidaatide nimekirjad uuendamata ning laeval hääletamiseks seekordsetel valimistel taotlusi ei esitatud.
  3. Komisjon tunnistas
  4. veebruari
  5. a hääletamisel Eesti Suursaatkonnas Brüsselis valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekirja uuendamata jätmise toimingu seadusevastaseks ning rahuldas selles osas kaebuse.
  6. Komisjon jättis kaebuse rahuldamata osas, milles kaebaja taotles nende häälte tühistamist, mis anti ajavahemikul, kui koondnimekiri oli uuendamata. Kuna koondnimekiri uuendati vahetult pärast vea selgumist ja mõjutas potentsiaalselt kahte valijat, ei olnud seaduserikkumine komisjoni hinnangul sellise ulatusega, mis tingiks eelhääletamisel antud häälte tühistamise Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Brüsselis.
  8. veebruaril 2019 esitas R. Strider Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kaebuse Riigikohtule.
  9. Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse Riigikohtule
  10. veebruaril
  11. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus kohtul jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD 2

(4)5-19-8
  1. Kaebaja palub tunnistada hääletamistulemused Brüsselis Eesti välisesinduses kehtetuks ja kohustada valimiskomisjoni korraldama seal uued valimised.
  2. Kaebaja leiab, et kaks potentsiaalselt saamata jäänud häält võivad mõjutada tema valimist Riigikogu saadikuks, vähemalt ei ole see välistatud. Riigikokku valituks osutumise võib otsustada ainult üks hääl. Valija, kes kaebajale teatas tema nime puudumisest kandidaatide nimekirjas, soovis hääletada kaebaja poolt, kuid kaotas selle võimaluse. Lisaks kaebaja passiivse valimisõiguse rikkumisele, rikuti ka vähemalt kahe valija aktiivset valimisõigust.
  3. Valimiskomisjon ei ole otsuses põhjendanud, miks oleks Brüsseli saatkonnas antud häälte tühistamine ja seal uue hääletamise korraldamine ülemäära koormav. Samuti pole selge, mitme valija hääletamine seadusele mitte vastava kandidaatide nimekirja järgi oleks piisav alus uue hääletamise korraldamiseks. Hääletamise korraldamisel seaduse rikkumine paneb kahtluse alla demokraatliku valimissüsteemi usaldusväärsuse ja riivab põhiseadusest tulenevat suveräänsuse põhimõtet. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valimiste korraldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks. Juhul, kui Riigikohus tuvastab õigusrikkumise ja õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt, võib kohus tunnistada hääletamistulemuse valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis kehtetuks (PSJKS § 46 lõige 2).
  5. Kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et
  6. veebruaril 2019 Eesti välisesinduses Brüsselis toimunud eelhääletamisel oli ühe tunni ja 24 minuti jooksul valijatele kasutamiseks antud valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekiri, milles oli kaebaja nimeks R. Sillaste. Vabariigi Valimiskomisjon tunnistas valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekirja uuendamata jätmise (haldusorgani tegevusetus, mis on käsitatav haldusorgani toiminguna halduskohtumenetluse seaduse § 6 lõike 2 tähenduses) seadusevastaseks ja rahuldas selles osas R. Strideri kaebuse.
  7. Riigikohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja, et tema õigusi rikub see, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis rahuldamata tema taotluse tühistada vale nimekirja alusel läbiviidud eelhääletamisel antud hääled ning kutsuda valijad uuesti hääletama. Riigikohtule esitatud kaebuses palub kaebaja tunnistada hääletamistulemused Eesti välisesinduses Brüsselis kehtetuks.
  8. Kolleegium märgib, et Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on

§ 9

lõike 2 punkti 2 kohaselt tühistada olulise seaduserikkumise tõttu eelhääletamisel antud hääled osaliselt või täielikult ning kutsuda valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval. Välisesinduses hääletamisel annab valija hääletamissedeli saamise kohta allkirja valijate nimekirja ning pärast hääletamissedeli täitmist paneb selle ümbrikku, millele märgitakse tema nimi ja isikukood (

§ 54lõiked 3 ja 4).

Seega oli seaduserikkumise avastamise ja ka Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tegemise ajal võimalik tuvastada, millised valijad käisid hääletamas vale koondnimekirjaga, samuti oli võimalik kindlaks teha valijad, kes käisid hääletamas Eesti välisesinduses Brüsselis (

  1. ja
  2. veebruaril 2019). Praegusel hetkel pole aga enam võimalik tuvastada, millised hääled anti vale koondnimekirja kasutades ega ka seda, millised hääled anti eelhääletamise käigus Eesti välisesinduses Brüsselis. Seda põhjusel, et hääletamistulemuste kindlakstegemiseks on 3

(4)5-19-8 hääletamissedelid võetud ümbrikest välja ning hääled arvestatud valimisringkonnas nr 1 antud häälte hulka.
  1. Seetõttu hindab kolleegium praeguses kohtuasjas eelkõige seda, kas
  2. veebruaril 2019 Eesti välisesinduses Brüsselis toimunud hääletamisel toimunud seaduserikkumine oli selline, mis mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt ning kas seetõttu tuleks hääletamistulemused valimisringkonnas nr 1 PSJKS § 46 lõike 2 alusel kehtetuks tunnistada.
  3. Kolleegiumi hinnangul saab õiguserikkumise mõju hääletamistulemustele pidada oluliseks siis, kui rikkumisest tulenev erinevus hääletustulemuses võiks mõjutada valimistulemust. Vaidlust ei ole selle üle, et valimisringkonna nr 1 vale koondnimekirjaga käis
  4. veebruaril 2019 Eesti välisesinduses Brüsselis hääletamas kaks valijat. Kuna praeguse kohtuotsuse tegemise ajaks on hääletamistulemused valimisringkonnas nr 1 teada, hindab kolleegium seda, kas kahe hääle lisandumisel oleks kaebaja võinud saada Riigikogu liikme mandaadi (

§ 62

). Riigikogu liikme mandaadist ilma jäämine riivaks kaebaja passiivset valimisõigust. 23. Kaebaja sai valimistel kokku 222 häält. Kahe hääle lisandumine kaebaja poolt antud häältearvule ei oleks saanud tagada talle Riigikogu liikme mandaati. Valimisringkonnas nr 1 oli lihtkvoodiks 5619,10 (

§ 62

lõige 1), mistõttu poleks ka 224 häält taganud kaebajale ei lihtkvoodi alusel arvutatavat isikumandaati ega erakonna mandaati ehk ringkonnamandaati (

§ 62lõiked 2 ja 3).

Kaebaja poolt antud häälte arv jäi alla 10 protsendi oma valimisringkonna lihtkvoodist (valimisringkonnas nr 1 – 561,91). Kaebaja ei oleks saanud ka kompensatsioonimandaati (

§ 62lõiked 4-7).

Kaebaja oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üleriigilises kandidaatide nimekirjas

  1. kohal ning tema poolt antud häälte arv jäi alla 5 protsendi oma valimisringkonna lihtkvoodist (valimisringkonnas nr 1 – 280,955).
  2. Kolleegium märgib, et hääletamistulemus võib mõjutada ka seda, kas isik registreeritakse Riigikogu asendusliikmena (

§ 75) ning ka asendusliikme kohast ilmajäämine võiks riivata kaebaja õigusi.

Asendusliikmeks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti ringkonna lihtkvoodist (valimisringkonnas valituks osutunud kandidaadi asendusliikmete puhul) või vähemalt 5 protsenti ringkonna lihtkvoodist (kompensatsioonimandaadi saanud kandidaadi asendusliikme puhul). Kaebaja poolt antud häälte arv

(222)oli oluliselt väiksem kui 5 protsenti valimisringkonna nr 1 lihtkvoodist (280,955). Seega ei oleks kahe hääle võimalik lisandumine saanud viia ka kaebaja registreerimisele Riigikogu asendusliikmena. 25. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium kaebuse rahuldamata. Villu Kõve, Ivo Pilving, Peeter Roosma 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.