Obsah (10)

§ 424§ 200§ 274§ 74§ 121§ 64§ 68§ 65§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsembril 2018 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-7816 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm rahvakohtunikud

§ 424

ja

§ 200

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Kaido Kask elukoht: XXX (viibib vahistatuna Tartu Vanglas); isikukood 37206122731; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel XXX; haridus: XXX, töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda 1) Tartu Maakohtu 03.04.2013. a otsusega

§ 274

lg 1 ja § 275 järgi 10 kuu vangistusega tingimisi

§ 74alusel katseajaga 1 aasta 9 kuud; 2) Tartu Maakohtu 17.10.2016.

a otsusega

§ 121

lg 2 p 2, § 255 lg 1, 209 lg 2 p 1, 4, § 213 lg 2 p 1, 4 järgi 3 aasta 2 kuu vangistusega. Koheselt kuulus ärakandmisele 1 aasta vangistust, 2 aastat 2 kuud vangistust jäi kandmisele tingimisi

§ 74

alusel katseajaga 2 aastat 6 kuud; tõkend: vahistamine kohaldatud 27.07.2018, kahtlustatavana kinni peetud 06.01.-07.01.2018 ja 27.07.2018 1 Kaitsja advokaat Avar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 309 lg 3, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kaido Kask

§ 200lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Kaido Kask

§ 424

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Kaido Kasele liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.01-07.01.2018, s.o 2 (kaks) päeva, Kaido Kase poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõista Kaido Kasele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.10.

1. a otsusega mõistetud ärakandmata 2 aasta 2 kuu vangistuse võrra. Arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda Kaido Kase liitkaristuse kandmise algusajaks 27.07.
2. Kaido Kasele kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jätta kriminaalasja materjalide juurde 2 DVD-R plaati ja 1 CD-R plaat häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Kaido Kaselt 170 (ükssada seitsekümmend) eurot A.G. (G., isikukood XXX, Swedbank konto XXX) kasuks. Välja mõista Kaido Kaselt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot ja muud menetluskulud 1154 (üks tuhat ükssada viiskümmend neli) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Kaido Kasel on õigus tasuda menetluskulud 2404 (kaks tuhat nelisada neli) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo 2 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Kaido Kase viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
4. detsembril
5. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. SÜÜDISTUSE SISU Kaido Kaske süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et tema juhtis 06.01.2018 kella 09.12 paiku Tartu linnas Narva mnt 112 Maxima parklas mootorsõidukit Volvo 850 Estate reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes. Kaido Kase poolt väljahingatavas õhus fikseeriti alkoholisisalduseks 1,12 mg/l kohta. Sellise tegevusega Kaido Kask rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. 3 Kaido Kaske süüdistatakse veel

§ 200

lg 1 järgi selles, et tema 27.07.2018 kella 01.00 paiku Tartus Rebase tn 5 maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis A.G. kallale. Ta lõi kannatanut rusikaga näkku, millest ta kukkus asfaldile maha ning seejärel peksis Kaido Kask A.G. jalgadega keha ja pea piirkonda. Seejärel võttis Kaido Kask kannatanu pükste taskust mobiiltelefoni Nokia väärtusega 140 eurot, sularaha 170 eurot ja Swedpanga deebetkaardi. Taolise tegevusega põhjustas Kaido Kask A.G. füüsilist valu ja tekitas talle tervisekahjustuse: vasakul peas marrastused, vasakul käel marrastused, parema käe küünarnuki juures hematoom, rindkere vasakul pool marrastus. Röövimisega tekitas Kaido Kask varalist kahju A.G. kokku 310 euro ulatuses. II. KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS 1. Kaido Kase süüdistus

§ 424

lg 1 järgi

§ 424

näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Tunnistaja A.G. ütlustega on tõendatud, et 06.01.2018 hommikul käis ta Tartus Narva mnt Maxima poes. Pärast poeskäiku tagurdas ta oma sõiduauto parkimiskohalt ära ja hakkas väikese kiirusega sõitma väljapääsu poole. Tagant tuli suure kiirusega üks auto, riivas tema auto tagumist stanget, käis suur pauk ja auto sõitis edasi. Ta jättis oma auto seisma ning hüppas autost välja. Ta nägi, et see auto sõitis parkla lõppu ja parkis sinna, autost tuli välja üks mees. Ta läks mehe juurde, kes tunnistas, et sõitis tema autole otsa. Ta tundis tugevat alkoholilõhna ja küsis mehelt, kas ta on joobes. Mees vastas jaatavalt. Kui ta hakkas telefoni otsima, et politseisse helistada, läks autojuht Maxima poe nurga taha ja kadus ära. Kiiresti kohale tulnud patrullile kirjeldas ta mehe välimust. Mõne aja pärast tabas politsei ühe mehe ja palus vaadata, kas see on sama mees. Politseibussis oli sama mees. Tunnistaja sõnul kirjutas ta autonumbri üles, see oli XXX. Juht oli selles sõidukis üksi. Ta oli kummaliselt uimase häguse olekuga. Politseiametnikust tunnistaja D.H. ütlused tõendavad, et jaanuaris 2018 said nad hommikul peale kella üheksat väljakutse Narva maantee Maxima parklasse, kus oli toimunud kahe auto kokkupõrge. Juht oli sündmuskohalt lahkunud, pobisenud, et on purjus. Kohapeal vestlesid nad naisterahvaga, kes andis isikukirjelduse ja suuna kuhu mees lahkus, s.o Maxima nurga taha Puiestee tänava poole. Kirjeldusele vastava isiku leidsid nad Puiestee 68 juurest. Mehe kõnnak oli taaruv. Nad võtsid mehe peale ja sõitsid tagasi parklasse, kus naisterahvas kinnitas, et see on sama isik kes sõidukist väljus. Nad viisid mehe politseijaoskonda, kus mõõtsid tõendusliku alkomeetriga tema joobeks 1,12 mg/l. Mehel olid joobe tunnused - tugev alkoholi lõhn, keel oli pehme, kõne natukene segane. Kaido Kask tunnistab, et hakkas alkoholi tarvitama eelmisel õhtul Tartu kesklinnas asuvas baaris, kus ta jõi kokteile. Baari läks ta autoga ja sõitis sealt ära samuti autoga. Vahepeal ta käis vist kodus. Maxima kauplusse sõitis ta suitsu ostma. Auto kuulus XXX, temal juhilubasid ei ole. Kas ta sõitis teisele autole parklas külge, ta ei tea. Kuulis, et prõks käis, tema autol oli parempoolsel poritiival ukse juures mõlk. Midagi ta rääkis naisterahvaga, miks ta sündmuskohalt lahkus, ta ei tea. Kaido Kask kõrvaldati sõiduauto Volvo reg märgiga XXX juhtimiselt 06.01.2018 kell 11.14 (tl 4 57). Õiendid (tl 58, 59) tõendavad, et Kaido Kasel ei ole kehtivaid juhilubasid ning mootorsõiduk Volvo 850 Estate reg märgiga XXX omanik on M.K. Kaido Kask nõustus alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, mida kinnitab tema allkiri (tl 55). Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljatrükk (tl 56) tõendab, et Kaido Kasel mõõdeti 06.01.2018 kell ajavahemikus kell 10.04-10.09 alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,24 mg/l kohta. Laiendmääramatust arvesse võttes oli lõplik tulemus 1,12 mg/l kohta (tl 56). Kaido Kask peeti kahtlustatavana kinni 06.01.2018 kell 18.04 ja vabastati 07.01.2018 kell 15.47 (tl 150-151). Kohus loeb tunnistaja A.G. ja süüdistatava enda ütlustega, samuti õienditega tõendatuks, et Kaido Kask juhtis 06.01.2018 kella 09.12 paiku Tartu linnas Narva mnt 112 Maxima parklas mootorsõidukit Volvo 850 Estate reg märgiga XXX, omamata juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhtimise ajal oli ta seisundis, mil tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,12 mg/l kohta, mida tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljatrükk, samuti tunnistaja D.H. ütlused.

§ 424

on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne norm ning selle sisustamiseks tuleb pöörduda liiklusseaduse (edaspidi LS) poole. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem Kaido Kask juhtis mootorsõidukit seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,12 mg/l kohta, s.o alkoholijoobes. Seega on täidetud

§ 424objektiivne koosseis.

Kohus on seisukohal, et Kaido Kask pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Kaido Kask tunnistas, et oli eelneval õhtul tarvitanud alkoholi, kuid kogust ta ei mäleta. Kaido Kase joove oli nii suur, et oli väliselt tajutav mõlemale tunnistajale, kes tundsid tema suust alkoholilõhna, kirjeldasid tema hägust olekut ja taaruvat kõnnakut. Seega pidi Kaido Kask pidama võimalikuks ja möönma, et hommikul Maxima kauplusse sõites võib ta olla sellises joobes, mille tõttu ei või mootorsõidukit juhtida. Kaido Kase teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 2. Kaido Kase süüdistus

§ 200lg 1 järgi Kannatanu A.G.

ütluste kohaselt oli ta baaris, kus venekeelne jutt läks räuskamiseks. Ta ütles süüdistatavale, kes rääkis eesti keeles, kuid keda ta ei tundnud, et läheks rahulikumasse kohta. Ta kutsus takso. Kes takso eest maksab, ei olnud juttu, aga tavaliselt maksab see kes tellib. Kaks vene poissi küsisid, kas nad võivad kaasa tulla. Nad istusid taksosse, tema juhi kõrvale ja teised tagaistmele. Takso tagaistmel oli kahtlane ülbe venekeelne jutt ja ta otsustas koju minna, palus taksojuhil sõita Rebase tänava Rimi juurde. Ta tuli taksost välja, arvet ei maksnud ja hakkas liikuma kodu poole. Ta sai kõndida umbes 20 m kui selja tagant löödi pikali ja hakati jalgadega peksma. Ta oli kõhuli, pool keha oli auto all. Kes teda peksid, seda ta ei näinud. Löödi 5 jalaga ülakehasse ja pähe, nägu suutis ta kaitsta. Oli valus ja ta karjatas. Pilt hakkas ära minema ja ta mäletab toimunut ähmaselt. Ta tundis, kuidas soriti tema teksapükste taskutes. Kadunud oli mobiiltelefon Nokia, mis oli vutlaris ning vutlari vahel olnud Swedbank kaart, raha 170 eurot. Raha oli telefoniga samas taskus lahtiselt. Ta ei näinud, kuidas isikud lahkusid, toibus alles siis kui kiirabi aitas püsti. Kiirabi viis ta haiglasse. Peksmise tagajärjel oli tal selg lilla, ribid kollased, ta ei saanud 2 kuud korralikult hingata, püsti ja pikali tõusta, pea oli ära pekstud. Kannatanu A.G. tundis fotode järgi ära Kaido Kase isikuna, kellega ta tutvus baaris „Briis“ ja kes sõitis koos tema ja kahe vene rahvusest mehega Rebase tänava Rimi juurde (tl 161). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumakaardi andmetel saabus A.G. kliinikusse kiirabiga 27.07.2018 kell 1.

1. Hospitaliseerimist ta ei vajanud. Päeviku väljavõte (tl 64-67) tõendab, et A.G. on peas otsmikul vasakul ja kukla-kiiru piirkonnas vasakul hematoomid. Kaebab valu vasakul rindkeres ja paremas põlves. Tal diagnoositi konkussioon (põrutus) ja äge intoksikatsioon alkoholist koos traumaga. Samal hommikul, 27.07.2018 kell 9.47 koostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega (tl 60-63) tõendab, et A.G. on verevalumid parema oimu piirkonnas, vasakul käsivarrel parema käe küünarnukil ja rinnal vasakul pool. Kaido Kask ei tunnista end röövimises süüdi. Tema ütluste kohaselt läks ta
2. juulil kella 12 paiku öösel jõe ääres asuvasse baari. Seal sai ta tuttavaks kannatanuga, kes oli koos naisterahvaga ja pakkus talle viina. Ta ütles, et läheb ära. Kannatanu tahtis ka minna vaiksemasse kohta ja oli mõte minna koos „Levelisse“. Maja eest said nad takso, kannatanu ütles, et ei tea, kes kutsus. Ta läks baari sisse ja küsis, kelle takso on, sai aru, et vene poiste oma. Tema ja vene poisid istusid taksosse tagaistmele. Kannatanu istus ette ja ütles talle, et maksab nagunii taksoarve. Kaido Kase sõnul ütles ta taksojuhile, et sõita „Levelisse“ aga järsku olid nad võõras kohas. Kannatanu läks autost välja, ütles, et ei maksa midagi. Ta läks kannatanule järgi ja ütles, et taksoarve on maksmata. Kannatanu ütles, et tal ei ole raha ja ta ei maksa. Ta otsustas teda kinni hoida kuni taksojuht kutsub politsei. Kannatanu hakkas vastu, ta lükkas ta pikali ja hoidis maas kinni, ei löönud teda. Kannatanu üritas püsti tõusta, siples käte ja jalgadega, tema tõrjus lööke eemale. Taksot ta enam ei näinud. Ta võttis kannatanu lähedusest üles mingi musta kandilise asja ja läks vene poiste juurde, kes olid eemal. Ta viskas neljakandilise nahkkaantega asja minema. Taskutes ta ei sobranud ja raha ei võtnud. Tunnistaja A.T. ütlustest nähtub, et
3. juulil oli ta koos M.K. kohvikus „Briis“. Nad tutvusid seal süüdistatavaga, kes kutsus neid kaasa sõitma taksoga klubisse „Level“. Kes takso tellis, ta ei tea. Tema, M.K. ja süüdistatav istusid tagaistmele, ees istus eakas mees, kes oli koos süüdistatavaga baaris olnud. Süüdistatav ütles, et maksab see kes oli takso kutsunud, mees kes istub ees. Nad sõitsid ees istunud mehe soovil Rimi poe juurde. Seal hakkas süüdistatav küsima, et miks sinna tulime. Ees istunud mees läks välja ja süüdistatav järgnes talle kohe. Tema koos M.K. läksid neile järgi. Süüdistatav lõi meest käega ja kui mees löögist pikali kukkus, siis peksis jalaga vastu selga ja jalgu. Kannatanu ei kaitsnud ennast, sattus auto alla. Süüdistatav tõmbas tema tagumisest taskust välja musta värvi telefoni või rahakoti. Tema kannatanut ei löönud, liikus koos M.K. kiriku poole. Süüdistatav jooksis neile järgi. Nad said paar minutit minna, kui politsei nad kinni pidas. Kui süüdistatav nägi politseid, viskas ta eseme üle aia. Ta näitas politseile seda kohta ja politsei leidis selle eseme üles. 6 Tunnistaja M.K. andis baaris „Briis“ viibimise, sealt lahkumise ja taksosse istumise kohta A.T. samasuguseid ütlus. Tunnistaja sõnul oli kokkulepe, et kannatanu sõidab koos nendega ja maksab takso eest kuni oma elukohani. Seda ütles kannatanu vene keeles. Nad jõudsid silla juures oleva Rimi poe juurde. Kannatanu väljus taksost ja ütles, et ei hakka arvet maksma. Süüdistatav järgnes talle, tema A.T. liikusid tagapool umbes 10 m. Ta nägi, et auto taga peksis süüdistatav kannatanut. Süüdistatav lõi kannatanut käega, kannatanu kukkus pikali. Kas süüdistatav kannatanut veel lõi, ta ei näinud kuna oli pime. Süüdistatav võttis kannatanu küljest midagi. Mis see oli ja kust ta võttis, seda tunnistaja oma sõnul ei näinud. Kui politsei tuli, viskas süüdistatav telefoni või rahakoti üle aia. A.T. näitas, kuhu viskas. Tunnistaja A.P. ütlused tõendavad, et ta nägi aknast vaadates kuidas Tartus Rebase tänaval parklas ründasid kolm meest ühte meest. Algul kõndisid nad sellel inimesel järel, hõikasid, kus tont lähed või midagi sellist, ja siis hakkasid maja ees teda klobima. Ründajaid oli 3, aga peksis neist üks, vist jalaga. Kannatanu lebas maas. Ta äratas oma abikaasa G.P. ütles, kes helistas politseisse. Mingi aeg läksid ründajad kannatanu juurest ära. Kannatanu tõusis korraks istuli vahetult enne kiirabi saabumist. Asitõendina on vaadeldud kolme Häirekeskusele tehtud kõne salvestist. Esimene kõne (tl 6870) saabus 27.07.2018 kell 01.02.34 G.P. Helistaja teatas, et Rebase 5 ees 2-3 meest peksavad ühte meest. Edasi on ta mures, et peksjad, kolm meest lühikestes pükstes, üks neist vanem lahkuvad ja liiguvad Raua tänava suunas. Kannatanu on helistaja sõnul pikali maas, tõusis istuli. Ta helistas, kuna kuulis karjumist. Tunnistajana üle kuulatud G.P. sõnul ajas abikaasa ta pärast südaööd üles, et Rebase 5 maja juures toimub peksmine. Ta vaatas aknast välja ja nägi kolme inimest, üks peksis jalgadega selga või kõhtu, kannatanu oigas. Teised peksmisest osa ei võtnud, seisid kõrval ja vaatasid. Kannatanu istus sel ajal maas, kuidas kannatanu maha sai, seda ta ei näinud. Ta tundis kannatanus ära mehe, kes liigub nende kandis. Kolm meest lahkus samal ajal, kui ta politseiga ühendust sai. Teine kõne (tl 71-72) saabus Häirekeskusele 27.07.2018 kell 01.02.58 K.L. Rebase tn 7 majast, kes teatas samuti, et poistekamp peksis ja lahkus Raua tänavat pidi kesklinna suunas. Ta nägi kolme meest ja neljandat, kes karjus. Kolmas kõne (tl 73-74) tehti Häirekeskusele 27.07.2018 kell 01.04.
4. Helistas T.K., kes teatas, et Rebase tn 5 maja ees peksti keegi oimetuks. Ta ei näinud, kuid kuulis, kuidas löödi. Tunnistaja T.K. ütlused tõendavad, et ta kuulis väljast karjumist, seejärel peksmishääli nii käe kui jalaga. Samuti kuulis ta venekeelseid sõnu, millest ta aru ei saanud, eesti keeles hüüti appi. Karjumine kestis paar minutit. Ta on XXX treener ja suudab hääle järgi eristada, kas löök on jala või käega. Pärast ütluste avaldamist kinnitas tunnistaja, et ta kuulis ka sellist eestikeelset sõna nagu „anna“. Tunnistaja K.K. ütlustega on tõendatud, et patrullis olles said nad
5. juulil kella ühe paiku öösel väljakutse Rebase tn 5 juurde seoses seal toimuva kaklusega, üks inimene oli peksa saanud. Rebase 5 maja juures parkimisplatsil lebas maas vanem mees, kes kurtis valu rindkeres, tal oli marrastusi. Nad kutsusid kiirabi. Siis nägi ta, et kannatanu rindkerel olid punased laigud. Joobe tuvastamisel oli tal valus puhuda. Mees ütles, et talle tungiti kallale ja võeti ära 7 mobiiltelefon koos dokumentidega. Raadio teel kuulsid nad, et kiirreageerijad olid isikud kinni pidanud. Patrullilehe (tl 54) andmetel sai K.K. patrullitoimkond B. väljakutse 27.07.2018 kell 01.07 ja jõudis sündmuskohale 5 minutit hiljem. K.K. selgitas, et B. väljakutse puhul tuleb võimalikult kiiresti tegutseda. Väljakutse lugesid nad lõppenuks kell 01.25, kui kannatanu A.G. oli kiirabile üle antud. Tunnistaja M.O. ütlused tõendavad, et 27.07.2018 said kiirreageerijad väljakutse Tartus Rebase 5 juurde. Nad liikusid eravärvides sõidukiga Rimi parklasse ja said infot, et seltskond Rebase 5 juurest liikus kesklinna poole. Raua tänaval nägi ta Salemi kiriku suunas liikuvat kolmeliikmelist seltskonda. Nad läksid nende juurde ja küsisid, kust nad tulevad. Vastasid, et „Briis“ baarist ja liiguvad „Levelisse“. Kolmest isikust 2 rääkisid vene keelt, esitasid ID kaardi, Kase isikuandmeid kontrollisid nad läbi politsei andmebaasi. Nad küsisid varastatud telefoni ja rahakoti kohta, kõik kolm ütlesid, et ei ole midagi teinud. Mingi aeg ta märkas, kuidas Kask viskas õllepurgi ühte aeda. Üks vene keelt kõnelevatest isikutest hakkas lõpuks rääkima ja ütles, et seal võib midagi olla. Hiljem läksid T.P. ja P.G. seda kohta kontrollima ja leiti telefon ning pangakaart. Patrullilehe (tl 52-53) andmetel sai M.O. patrullitoimkond väljakutse Rebase 5 juurde 27.07.2018 kell 1.02 ja oli 2 minutit hiljem sündmuskoha. Nad pidasid Salemi kiriku taga kinni Kaido Kase, A.T. ja M.K. Kaido Kase toimetasid nad arestimajja kainenema. Tunnistaja P.G. ütluste kohaselt sai nende patrullitoimkond väljakutse Tartus Rebase 5 juurde, sisuks oli kaklus 3-4 isiku vahel. Nad reageerisid kahe patrulliga. M.O. patrull pidas kinni 3 isikut. Nad hakkasid neid küsitlema. Algul vastasid, et ei tea midagi. Pärast info saamist, et kannatanult võeti ära rahakott, küsitlesid nad kinnipeetud isikuid uuesti ja üks vene keelt kõnelev noormees, A.T. ütles, et vanem eesti keelt kõnelev mees võttis kannatanult ära rahakoti ja viskas politsei saabudes Salemi kiriku juures üle aia. Ta läks aeda kontrollima ja leidis mobiiltelefoni, millel oli kaitseümbris ja pangakaardi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 75) nähtub, et 27.07.2018 kell 01.30 sooviti kontrollida indikaatorvahendiga Kaido Kase alkoholijoovet, kuid ta ei suutnud puhuda. Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud silmade punetus, reaktsioonide aeglus, häired aja- ja kohatajus, koordinatsioon on väga häiritud. Kaido Kask toimetati seejärel kainenemisele, märkides, et isik on väga tugevas alkoholijoobes. Väliseid vigastusi tal ei tuvastatud. Hoiule võetud asjade hulgas raha ei ole (tl 76). Pärast kainenemist peeti Kaido Kask 27.07.2018 kell 12.27 kahtlustatavana kinni (tl 77-78). Eeltoodud tõenditest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kannatanu A.G., süüdistatav Kaido Kask ja tunnistajad A.T. ning M.K. sõitsid baarist „Briis“ taksoga 27.07.
6. a öösel enne kella 1.00 koos Tartus Rebase tänava Rimi kaupluse juurde. Kannatanu väljus esimesena taksost, taksoarvet ei tasunud. Talle järgnesid Kaido Kask, A.T. ning M.K., kes samuti taksoarvet ei tasunud. Järgnevate sündmuste kohta on Kaido Kask andnud tõele mittevastavaid ning ennast õigustavaid ütlusi, mis on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu ja tunnistajate A.T. ning M.K. ühesuguste ütlustega loeb kohus tõendatuks, et Kaido Kask lõi 8 Rebase tn 5 maja juures olevas parklas kannatanut ühe korra käega, mille tagajärjel A.G. kukkus pikali. Seejärel lõi Kaido Kask kannatanut korduvalt jalaga ülakeha ja pea piirkonda. Kannatanu mingit vastupanu ei osutanud. Maas lamava kannatanu peksmist nägi Rebase tn 5 elamu aknast ka tunnistaja A.P., kelle ütlused kinnitavad, et kolmest mehest üks peksis kannatanut jalaga. Tunnistaja G.P. nägi samast korteri aknast, kuidas üks mees lõi kannatanut jalaga kõhu või selja piirkonda ning ta helistas Häirekeskusele. Samal öösel, mõni minut peale kella 1.00 helistasid veel kaks isikut Häirekekusesse, kellest üks Rebase tn 7 majas elav naine nägi nelja meest, ja kuulis neist ühte karjumas. Kolmas helistaja Rebase tn 5 elamust, T.K. ei näinud sündmust pealt, kuna tema vaadet varjasid kilega kaetud tellingud, kuid ta kuulis peksmise hääli, eesti keelselt appi hüüdmist ja venekeelset kõnet. Kaido Kaske pildistati kahtlustatavana ülekuulamisel 28.07.2018 (tl 79-82). Foto nr 3 kujutab Kaido Kase käsi, millel on näha kerge punetus. Kohtu hinnangul ei saa sellest fotost teha ühest järeldust, et kätel on iseloomulikke vigastusi, mis kinnitaksid, et Kaido Kask peksis kannatanut kätega. Väljakutsele reageeris kolm politsei patrulli. Kiirreageerijad, M.O. patrullitoimkond pidas Tartus Salemi kiriku juures kinni Kaido Kase, A.T. ning M.K. Seda tõendavad tunnistajate M.O. ja P.G. ütlused ning patrullileht. K.K. patrullitoimkond sõitis sündmuskohale. Tunnistaja K.K. ütlustega on tõendatud, et A.G. lebas Tartus Rebase tn 5 maja juures parkimisplatsil, ta kurtis valu rindkeres ja kui nende kutsel saabus kiirabi, nägi ta kannatanu rindkerel punaseid laike. Kaido Kask tekitas peksmisega kannatanu A.G. hematoomid vasakul oimu ja kukla-kiiru piirkonnas, vasakul käsivarrel ja parema käe küünarnukil ning rindkere vasakul pool. Seda tõendavad isiku läbivaatuse protokoll ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi traumakaart ning päeviku kanded. Kaido Kasele on süüks arvatud röövimine

§ 200

lg 1 järgi, mille objektiivseks koosseisuks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalla abil. Vägivald peab olema asja hõivamisega ajaliselt seotud. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et peksmise käigus sobrati tema taskutes. Kaduma läks mobiiltelefon koos pangakaardi ja 170 euro sularahaga. Tunnistajate A.T. ning M.K. ütlustega on tõendatud, et A.G. peksis ainult Kaido Kask. See kattub tunnistajate A.P. ja G.P. ütlustega, et kannatanut peksis kolmest mehest ainult üks, teised kaks seisid. Seega sai A.G. taskuid läbi otsida ainult Kaido Kask. A.T. nägi, kuidas Kaido Kask võttis kannatanu pükste tagumisest taskust musta värvi telefoni või rahakoti, mille viskas politsei saabudes üle aia. Seda, et Kaido Kask kannatanult midagi võttis, kinnitas ka tunnistaja M.K., kes nägi samuti seda, et Kaido Kask viskas telefoni või rahakoti üle aia. A.T. näitas politseinikele selle koha kätte ning tunnistaja P.G. ütlustega on tõendatud, et ta leidis sellest kohast kannatanule kuuluva ümbrisega mobiiltelefoni koos pangakaardiga. Kannatanu on need esemed tagasi saanud. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et Kaido Kask kasutas A.G. kallal füüsilist vägivalda, see oli ajaliselt seotud kannatanult mobiiltelefoni Nokia väärtusega 140 eurot, ja Swedpanga deebetkaardi äravõtmisega. Vägivald, peksmine, oli vahendiks, et A.G. need esemed ära võtta. Kannatanu lamas temalt asjade äravõtmise ajal peksmise tagajärjel vastupanuvõimetuna maas. Mobiiltelefon koos kaantega on vallasasi ja kuulus kannatanu A.G. Telefon, samuti Swedpanga deebetkaart olid Kaido Kase jaoks võõrad vallasasjad. Seega on 9 Kaido Kase poolt toime pandud kuritegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et süüdistusest tuleb jätta välja A.G. 170 euro röövimine, kuna ei ole tõendatud, et Kaido Kask selle raha kannatanult ära võttis. Raha ei leitud kohast, kuhu Kaido Kask viskas kannatanu telefoni. Tunnistaja P.G. ütlustega on tõendatud, et kinnipeetud isikutele, s.o Kaido Kasele, A.T. ja M.K. tegid nad turvakontrolli, raha kellegi juurest ei leitud. Samuti ei olnud Kaido Kase valduses raha, kui ta toimetati kainenemisele. Kohus leiab, et Kaido Kask pani röövimise toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Tema eesmärgiks oli omastada kannatanu vara, kasutades asjade kättesaamiseks kannatanu kallal vägivalda, mida näitab tema enda tegevus. Kaido Kask järgnes taksost väljudes kohe kannatanule, lõi ta pikali, peksis, otsis taskud läbi ja võttis ära kannatanu mobiiltelefoni. Lisaks sellele kinnitavad Kaido Kase röövimise eesmärki veel tunnistaja T.K. ütlused, kes kuulis peksmise hääli ja selle käigus lausutavat eestikeelset sõna „anna“. See näitab, et peksja, kelleks oli Kaido Kask, kes peale kannatanu rääkis ainukesena eesti keelt, tahtis kannatanu käest midagi saada. On eluliselt usutav, et tunnistajale, kes kuulas, toimuvat nägemata, jäid meelde just kuuldud helid ja sõnad. Kaido Kase teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. III. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

§ 424

lg 1 järgi on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 200lg 1 näeb ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse.

Kaido Kase karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole.

§ 200lg 1 järgi on võimalik karistuseks mõista ainult vangistus.

Kohus on seisukohal, et ka

§ 424

lg 1 järgi ei võimalik Kaido Kaske karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Teda on varem enne käesolevate kuritegude toimepanemist karistatud nii varavastaste kui ka isikuvastaste kuritegude eest, tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja üks väärteokaristus relvaseaduse § 8913 järgi (karistusregistri teatis tl 84-86). Uued kuriteod pani Kaido Kask toime ajal kui kandis tingimisi Tartu Maakohtu 17.10.2016. a otsusega

§ 121

lg 2 p 2, § 255 lg 1, 209 lg 2 p 1, 4, § 213 lg 2 p 1, 4 järgi mõistetud vangistust (tl 87-128). Vaatamata sellele, et sama otsusega mõistetud karistusest kandis Kaido Kask reaalselt ära ühe aasta vangistust, ei pannud see ega järgnev kriminaalhooldusel viibimine teda oma käitumist muutma. Kaido Kask ei suutnud nõuetekohaselt täita ka talle eelnimetatud Tartu Maakohtu otsusega määratud kohustust alluda alkoholismivastasele ravile, mistõttu kohus määras talle 10 31.07.2018. a määrusega lisakohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi (tl 129-130. Kergemale,

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritavale teole järgnes esimese astme kuritegu, röövimine, mis on toime pandud alkoholijoobes olles. Seega tuleb Kaido Kaske karistada vangistusega. Kohus on seisukohal, et Kaido Kaske tuleb

§ 200

lg 1 järgi karistada sanktsiooni alammäärale lähedase 2 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega, arvestades seda, et kasutatud vägivald ei olnud väga intensiivne ning kannatanule tekitati kergeid kehavigastusi.

§ 424

lg 1 järgi mõistab kohus Kaido Kasele karistuseks 6 kuud vangistust, mis on kohtu hinnangul piisav tema mõjutamiseks, võttes arvesse seda, et Kaido Kaske ei ole varem selliste süütegude eest karistatud.

§ 64

lg 1 alusel mõistab kohus Kaido Kasele liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 6 kuud vangistust, millest tuleb

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.01-07.01.2018, s.o 2 päeva. Kuna Kaido Kask pani mõlemad kuriteod toime katseajal, mõistab kohus talle

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks kogumis Tartu Maakohtu 17.10.2016.

a otsusega mõistetud ärakandmata 2 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. IV. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kannatanu A.G. esitas Kaido Kase vastu tsiviilhagi 170 euro nõudes (tl 49). Kannatanu ütlustega on tõendatud, et samas taskus, kus tal oli Kaido Kase poolt ära võetud telefon koos pangakaardiga, oli tal lahtiselt ka sularaha 170 eurot. Kannatanu on röövimise asjaolude kohta andnud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega kattuvaid ütlusi, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda ka selles, et lisaks taskust äravõetud kaantega mobiiltelefonile läks kaduma veel sularaha kannatanu poolt nimetatud summas. Kannatanu kinnitas, et tema kutsus takso ja arvestas sellega, et kes takso tellib, see maksab ka arve. Seda, et taksoarve pidi tasuma kannatanu, kinnitasid samuti tunnistaja M.K. ning Kaido Kask. See näitab, et kannatanul pidi olema raha arve tasumiseks. Kohus leidis eespool käsitletud tõendeid analüüsides, et Kaido Kasele ei saa süüks arvata 170 euro röövimist, s.o raha tahtlikku vägivallaga äravõtmist. Samas on tema tegevus otseses põhjuslikus seoses kannatanu raha kadumisega. Kaido Kask otsis kannatanu teksapükste taskud läbi, võttis ära mobiiltelefoni samast taskust, kus oli olnud ka sularaha. Kuna raha Kaido Kase valduses ei olnud, võis ta selle koos telefoniga taskust välja tõmmata. Kui Kaido Kask ei oleks kannatanu taskutes sorinud, ei oleks A.G. raha kaduma läinud. Seega on A.G. raha kaotsiminekus süüdi Kaido Kask. Kohus leiab, et Kaido Kask peab hüvitama A.G. raha kadumisega tekitatud kahju VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui on rikutud kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust. 11 V. Menetluskulud Kaido Kase menetluskuludeks on õigusabikulud kohtueelses menetluses 270 eurot (tl 131-142) ja kohtumenetluses 870, kokku 1140 eurot, tunnistaja sõidukulu 14 eurot, kokku 1154 eurot. Sellele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mille suuruseks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1250 eurot. Palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2018 500 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Kaido Kaselt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1250 ja muud menetluskulud 1154 eurot. Arvestades menetluskulude suurust, kokku 2404 eurot, ei ole Kaido Kasel võimalik neid korraga tasuda. Kaido Kasel tuleb kanda pikaajalist vangistust, mille jooksul on tal sissetulekute saamise võimalus väga piiratud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb Kaido Kasele anda KrMS § 180 lg 3 alusel aega menetluskulude ositi tasumiseks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik Anneli Elagin rahvakohtunik 12 Aivar Paapsi rahvakohtunik