Obsah (7)

§ 367§ 155§ 1028§ 113§ 6§ 76§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2019.a. Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-18-105058 Tsiviilasi Swedbank

§ 367lg 3 sätted.

Arvestada tuleb liisingueseme väärtusega selle tagastamise hetkel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsusega lahendab kohus veel lahendamata taotlused. 03.07.2018.a. esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 3 menetluskulu summas 20 eurot /I kd tl 39/. 11.07.2018.a. esitas hageja kohtule avalduse, milles loobus menetluskulu väljamõistmise nõudest summas 20 eurot /I kd tl 68/. Kohus võtab vastu hageja osalise loobumise hagist menetluskulude nõudest summas 20 eurot ning lõpetab selles osas menetluse TsMS 428 lg 1 p 3 alusel.
2. Hageja, liisinguandja Swedbank Liising AS ja liisinguvõtja A OÜ sõlmisid 22.06.2016.a. liisingulepingu nr *, mille liisinguesemeks oli sõiduauto Volkswagen Golf Variant 1,
3. Lepingu eritingimuste kohaselt liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise tagamiseks väljastab Faasion Kaubandus OÜ garantiikirja /I kd tl 43-47/. Garantiikirja nr 01204120L kohaselt on garantii andja Faasion Kaubandus OÜ, Liisinguandja Swedbank Liising AS ja liisinguvõtja A OÜ. Faasion Kaubandus OÜ poolt on garantiikirja allkirjastanud T M 27.06.2016 /I kd tl 50-52/. Hageja on esitanud nõude garantiikirja alusel.
4. Garantiikirja p 1 järgi garantii andja garanteerib liisinguandjale liisinguandja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel. Punkt 2 sätestab, et garantiikirja alusel tagab garantii andja kõigi liisingulepingust tulenevate liisinguandja nõuete hüvitamise. Kostja põhiline vastuväide menetluses on, et kohaldamisele kuulub

§ 367

lg 3, mis sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 11. Kohus nõustub hagejaga, et kohaldamisele kuuluvad

§ 155

sätted.

§ 155

lg 3 kohaselt garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. 12. Faasion Kaubandus OÜ on majandustegevuses tegutsev isik. Seega võis ta võtta

§ 155

lg 1 kohaselt kohustuse võlausaldaja suhtes, et täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.

§ 155

lg 2 järgi garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele.

§ 155

lg 2 ja 3 koostoimest tuleneb, et garantiist tuleneva nõude maksmapanek sõltub ainult garantii enda tingimustest. Garantii on kostja ja hageja vaheline suhe, mille aluseks on garantiileping nr *. Kohustused, mis tulevad kostjal täita on ära määratud garantiis. 13. Garantiikirja punkti 2 alusel tagab kostja kõigi liisingulepingust tulenevate liisinguandja nõuete (sealhulgas, kuid mitte ainult tasumata osamaksete, intressi ning liisingulepingu rikkumisest tulenevate viiviste, leppetrahvide, tekitatud kahjunõuete ja saamata jäänud tulu) hüvitamise. Garantiikirjast tulenev garantii andja kohustus liisinguandja ees ei sõltu liisingulepingust ega selle kehtivusest. Garantiikirja punktist 1 ja 2 ning

§ 155lg-st 2 ja 3 tuleneb üheselt, et kohaldamisele kuuluvad garantii sätted.

Riigikohus lahendis 3-2-1-34-13 punktis 16 selgitab garantii olemust ja kohaldamise aluseid. Muu hulgas märgib Riigikohus, et garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks 4 hagi

§ 1028

jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära (vt

1. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 tehtud otsuse p 13). Garantii eesmärgiks on lihtsustada hageja nõude rahuldamist.
2. Arvestades poolte vahel sõlmitud garantiikirja,

§ 155

sätteid ning Riigikohtu seisukohti, on kohtu hinnangul täidetud eeldused hageja nõude rahuldamiseks garantiist tulenevalt. Garantiikirja p 3 järgi väljamakse saamiseks pidi hageja esitama kostjale kirjaliku nõude, mis sisaldab liisinguvõtja poolt rikutud kohustuse kirjeldust. Garantii andja pidi tasuma nõude 3 tööpäeva jooksul arvates nõude kättesaamisest. Nõue on õigus garandile esitada, kui liisinguvõtja on hilinenud mistahes liisingulepingu alusel tasumisele kuuluva maksega rohkem kui 15 päeva. 29.05.2017.a. esitas hageja kostjale nõude summas 3 029,02 eurot. Juurde oli lisatud nõude kalkulatsioon /I kd tl 55-56/. Vaidlust ei ole, et kostja on nõude kätte saanud 30.05.2017.a vastavalt garantiikirja punktis 3 sätestatud tingimustele allkirja vastu /I kd tl 57-58/. Kalkulatsiooni kohaselt on vara jääkmaksumuse nõue 2 012,99 eurot, graafikujärgsed tasumata maksed summas 622,05 eurot viivised summas 14,82 eurot ning vara realiseerimisega seotud kulud summas 379,16 eurot, kõik kokku 3 029,02 eurot. Kohus leiab, et kalkulatsioonis olevad nõuded sisaldavad endas arusaadavalt liisinguvõtja poolt rikutud kohustuse kirjeldust. Rikutud kohustused on nõueteks, mida hageja on õigustatud kostja vastu esitama vastavalt garantiikirja punktile 2. 15. Kohus on märkinud otsuse punktis 11, et kohaldamisele kuuluvad

§ 155sätted.

Kostja poolt esitatud vastuväited põhinevad liisingulepingul, mitte aga garantiil, mistõttu kohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohaste väidetega. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole esitanud tõendeid selles, et A OÜ on tasunud graafikujärgsed maksed. Samuti ei ole kostja tõendanud, et A OÜ ei olnud viivituses arve nr * tasumisega. Kostja väited, et nõue on hea usu vastane, kuna hageja ei ole esitanud hagi Argdisain OÜ vastu, on asjakohatu. Vaidlust ei ole, et A OÜ suhtes on hageja kasuks tehtud 28.05.2018.a. kohtulahend - maksekäsk, millega on A OÜ-lt välja mõistetud hageja kasuks põhinõue summas 2 365,58 eurot. Seega on hagejal täitmisele kuuluv lahend, mis välistab samas nõudes kohtusse pöördumise A OÜ vastu vastavalt TsMS § 371 lg 1 p

2. Kostja väide, et hageja ei saa nõude esitamisel lähtuda müügikahju nõudest, ei ole asjakohane garantii kohaldamise tõttu. Siiski märgib kohus vastuseks kostja väidetele, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt liisingueseme väärtus oli selle tagastamise hetkel suurem kui 12 666,67 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 5 lg 2 kohaselt peab pool tõendama asjaolud, millele ta tugineb. Kostja esitatud väljatrükist auto 24.ee-st nähtub, et liisingulepingu esemeks olnud sõiduk oli algselt müügis hinnaga 15 200 eurot, mis sisaldab käibemaksu ning soodushind on 13 150 eurot /I kd tl 200-201/. Nimetatud tõend ei tõenda, et liisinguese tagastati hagejale suurema väärtusega kui 12 666,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Tõendist nähtub, et sõiduk oli broneeritud kuni 27.04.2017.a. Vaidlust ei ole, et vara võõrandati 10 833,34 euro eest, millele lisandub käibemaks, mis teeb müügihinnaks 5 13 000 eurot. A OÜ ja Swedbank Liising AS vahelisest kirjavahetusest nähtub, et seisuga
3. jaanuar 2017.a. ei olnud liisinguese hagejale tagastatud /I kd tl 154-159/. 11.01.2017.a. teavitas hageja kostjat autoliisinguga seotud teemadest, sest lepingul oli kostja garantii /I kd tl 160/. Teavitusest nähtub, et sõiduk ei olnud ka seisuga 11.01.2017.a hageja valduses. Kostja, tuginedes

§ 367

lg 3 sätetele, ei ole esitanud tõendeid ka selles, kuna auto tagastati liisinguandjale. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja ütles liisingulepingu üles. Kohtule esitatud elektronkirjavahtus tõendab, et liisinguleping lõpetati A OÜ ja hageja vahel poolt kokkuleppel /I kd tl 154-155/ Eeltoodust nähtub, et kostja on menetluses esitanud küll vastuväited, kuid jätnud need tõendamata. Seega on tegemist paljasõnaliste tõendamata väidetega, mis kohtu hinnangul ei ole asjakohased arvestades nõude aluseks olevaid asjaolusid. 17. Kostja esitas nõudele vastuväite motiivil, et hageja on arvestanud viiviselt viivist, mis on lubamatu tulenevalt

§ 113lg-st 6 /I kd tl 191/.

Garantiikirja punkt 2 järgi tagas kostja liisingulepingu rikkumisest tulenevate viiviste hüvitamise. Nõude kalkulatsiooni järgi on viivised 14,82 eurot /I kd tl 56/. Nõude arvestuses /I kd tl 53 ja 70/ sisaldub viivis 14,82 eurot põhinõudes. Garantiikirja p 4 sätestab, et juhul, kui garantii andja jätab tasumata või tasub mittetäielikult garantiikirja alusel maksmisele kuuluva summa, on liisinguandjal õigus alustada viivise arvestamist määraga 0,25% päevas puudujäävalt summalt tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Kohus on seisukohal, et hageja on õigustatud nõudma põhinõudes viivist 14,82 eurot, kuid nimetatud summalt viivise nõue garantiikirja alusel on vastuolus tsiviilõiguse üldpõhimõttega. Riigikohus lahendis 3-2-1-49-12 punktis 11 selgitab, et garatiilepingust tulenevate õiguste teostamine ei tohi olla vastuolus tsiviilõiguste üldpõhimõttega. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulemevate õiguste teostamise kuritarvitamine.

§ 113lg 6 järgi ei ole lubatud nõuda viivist viivise maksmisega viivitamise korral.

Tegemist on imperatiivse normiga. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt viivise arvestamine summalt 14,82 eurot on vastuolus

§ 113lg 6 sätestatud põhimõttega.

Kohtu hinnangul on nimetatud viivisnõude osas kostja vastuväite näol tegemist vastuväitega, mida tuleb tõlgendada kui

§ 155lg-s 3 nimetaud vastuväidet.

Nõude esitamine garantiikirja alusel ei saa ega tohi olla vastuolus hea usu põhimõttega. Seetõttu on TsÜS § 138 ning

§ 6

sätetel tühine poolte vahel sõlmitud garantiikiri osas, milles viiviselt arvestatakse viivist.

1. Garantiikirja alusel esitatud nõue on kostjal kätte saadud 30.05.2017.a. nõue tuli täita 3 tööpäeva jooksul so hiljemalt 02.06.2017.a. Alates 03.06.2017.a. on hagejal õigus arvestada viivist summalt 3014,2 (3 029,02-14,82) eurot. Viivis 0,25% päevas on 7,535 eurot. Hagiavaldusest ei nähtunud, kuidas on kujunenud hageja viivise arvestus, mistõttu jättis kohus hagi 04.07.2018.a. kohtumäärusega käiguta. Avalduses, millega hageja kõrvaldas hagis esinevad puudused on hageja märkinud, et nõuab viiviseid perioodi 05.06.2017 kuni 07.11.2017 ja perioodi 07.11.2017 kuni 04.07.2018.a. eest. Kokku nõuab hageja kostjalt viiviseid summas 1 134,42 eurot. Hageja nõuab viiviseid alates 05.06.
2. Viivised perioodil 05.06.2017 kuni 06.11.2017 on summas 1167,93 eurot 155 päeva eest. Kostja tasus 07.11.2017.a. 663,44 eurot, seega alates 07.11.2017 kuni 04.07.2018.a. tuleb viivist 0,25% 6 päevas arvestada summalt 2 350,76 (3 014,20-663,44) eurot, mis viivisemääraks teeb 5,877 eurot päevas. Viivis 240 päeva eest on summas 1 410,48 eurot. Kokku on viivised summas 2 578,41 eurot. Hageja on vähendanud viiviseid ning nõuab kostjalt viivistena 1 134,42 eurot.
3. Kostja ei ole täitnud alates 07.11.2017.a. põhikohustust summas 2 365,58 eurot.

§ 76

lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 155 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2 365,58 eurot. Viivised 1 134,42 eurot mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

§ 101lg 1 p 6 alusel. Hagi rahuldatakse täielikult. 20. Hagihind on 3 500 eurot vastavalt Ts

MS § 124 lg 1, 133 lg 1 ja 134 lg

1. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu täies ulatuses, seega jäävad menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel kohtuotsuses. Kuna menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda, siis menetlusökonoomikast lähtuvalt määrab kohus rahaliselt kindlaks need menetluskulud, mis kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot /I kd tl 61/, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Tegemist on kohtukuluga TsMS § 138 lg 2 tähenduses. Hageja taotlusel ning TsMS §177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7