← Eesti

1-16-5986/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-5986 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Lebedinski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Lebedinski, isikukood 38802112292, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 09.09.2016 ja 04.11.2020 Kaitsja Andres Veski Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.12.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Andrei Lebedinski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Andrei Lebedinskilt menetluskuluna riigituludesse 180,72 eurot (ükssada kaheksakümmend eurot 72 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99916700063484 ning selgitusse märkida „Andrei Lebedinski, 1-16-5986, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 180,72 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt süüdimõistetu Andrei Lebedinski kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Lebedinskile, kaitsjale ja prokurörile. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5986 tunnistati Andrei Lebedinski süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viivitud aeg ning kahtlustatavana kinnipidamine ning kohus mõistis Andrei Lebedinskile karistuseks 5 aastat 10 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.11.2014 otsusega mõistetud karistusega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus Andrei Lebedinskile lõplikuks karistuseks 5 aastat 10 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohus arvas liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistuse, s.o 1 aasta 8 kuud 29 päeva vangistust ning luges Andrei Lebedinskile kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust. Kohus luges Andrei Lebedinski karistuse kandmise alguseks 09.09.
  2. Kohtuotsus jõustus 30.09.
  3. Viru Vangla esitas 12.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Lebedinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Andrei Lebedinski ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Andrei Lebedinski tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta Andrei Lebedinski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Andrei Lebedinski ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 17.12.2018 kohtuistungil avaldas Andrei Lebedinski, et ta sooviks saada võimalust vabaneda tingimisi enne tähtaega. Ta on läbinud vanglas kõik programmid, et vabaduses hakkama saada. Tema peamine eesmärk vabanedes oleks saata oma poeg esimesse klassi. Andrei Lebedinski selgitab, et ta on käesoleval hetkel 30-aastane ja teda on kohtu poolt karistatud 4-5 korda. Käesolev vanglakaristus on tal teine ning vanglas on ta olnud alates 05.11.
  4. Kriminaalhooldaja järelevalve all ta on varasemalt olnud mitmel korral. Käitumiskontroll ning kriminaalhooldus lõppes viimasel korral halvasti, sest ta tarvitas narkootikume ning ei saanud aru, mida ta teeb ning pani toime uue kuriteo. Tänaseks on ta muutunud ning saanud aru, et ta peab elama normaalset elu. Tol hetkel tal ei olnud nii suurt toetust. Vanglas on teda aidanud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Andrei Lebedinski kinnitab, et ta ei ole saanud kunagi töövõimetustoetust (töövõimetustoetusest kuuleb ta esimest korda). Ta ei ole haige ning on täiesti töövõimeline. Andrei Lebedinski juhib tähelepanu, et seda võib vaadata haigekaardist. Vabaduses hakkaks ta lihttöölisena tööle OÜ-s Xxxx. Nüüd on sel ettevõttel vaja keevitajat ja ta saaks erialast tööd ning ka vanemad lubasid aidata, mistõttu ta on valmis aastaga nõuded tasuma. Vanglas töötas ta koristajana
  5. aastal veebruarist kuni maini, kuid pärast seda läks ta õppima keevitaja eriala. Neil oli kokkulepe vanglaga, et kui ta saab kätte keevitaja elukutse, siis ta saab endale keevitajana tööd, kuid peale kursuste lõppemist pakkus vangla talle jälle koristajana tööd, millest ta keeldus. Tööst keelduja on ta olnud alates
  6. aasta septembrist. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et 02.08.2018 on määratud ta koristajaks, kuid sel ajal ta ei saanud, sest ta õppis samal ajal. Andrei Lebedinski selgitab, et vangla iseloomustuses toodud väide, et ta praegu töötab, on 2 vale. Enne vangistust on ta töötanud kaevanduses, lõikas kõrgepingeliinide alustel võsa ja töötas ehitustöödel lihttöölisena. Juhul, kui kohus peaks ta vabastama, siis ta on nõus täitma kõiki kohustusi, mis talle kriminaalhoolduse ajaks määratakse. Kaitsja toetas kohtuistungil Andrei Lebedinski vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja juhib tähelepanu, et vangla iseloomustus on vahepeal vastuoluline. Andrei Lebedinski on vangistuse jooksul olnud hõivatud sotsisaalprogrammide ja õpingutega ning nagu isik ise ütleb, siis on nendest tulnud kõvasti kasu. Andrei Lebedinskil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid kui hinnata kinnipeetava iseloomustust tervikuna, siis ei tohiks need distsiplinaarrikkumised saada otsustavaks, et isikut mitte vabastada. Andrei Lebedinski võimalused pärast vabanemist elada seaduskuulekat elu on päris head. Tal on olemas lähedased, kes toetavad teda nii moraalselt kui ka materiaalselt ning vabaduses on tal olemas garanteeritud töökoht. Isegi juhul, kui tema töökohaga seoses peaks midagi muutuma, siis on ta vanglas omandanud oskused, millega seoses ta saaks tööd. Kinnipeetava iseloomustuses on näidatud, et ta ei väljenda otseselt kuritegelike hoiakuid. Kurjajuureks on olnud alkohol ja narkootikumid. Kinnipeetava iseloomustust ja motivatsioonikirja lugedes ning isikut ennast kuulates jääb mulje, et tal on motivatsiooni ja tahtmist teha kuritegeliku teega lõpparve ning elada seaduskuulekat elu. Kaitsja on veendunud, et juhul kui Andrei Lebedinski nüüd suudab täita ka kohustusi, mis talle vabanemise korral katseajaks pannakse, siis tagasilangust ei teki. Kaitsja leiab sarnaselt vangla ja prokuröriga, et isikut on võimalik vabastada ennetähtaegselt. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viru Maakohtu 09.09.2016 otsusest kriminaalasjas nr 1-16-5986 nähtub, et Andrei Lebedinskile mõisteti lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust ning kõnealuse karistuse kandmise alguseks luges kohus 09.09.
  7. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Andrei Lebedinskil avanes võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohaldamiseta 15.11.
  8. Selleks, et kohus saaks arutada Andrei Lebedinski ennetähtaegset vabanemist ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, peab Andrei Lebendski olema ära kandnud temale mõistetud 4 aasta 1 kuu 26 päeva pikkusest vangistusest vähemalt kaks kolmandikku, s.o 2 aastat 9 kuud 7 päeva. Käesolevaks ajaks ei ole Andrei Lebedinski ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast (võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohaldamiseta avaneb 16.06.2019), mis on tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalne eeldus. Käesolevaks ajaks on aga süüdimõistetu Andrei Lebedinski ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 1 nõutava vangistuse, s.o vähemalt poole temale mõistetud karistusest (2 aastat 28 päeva) ning süüdimõistetu on andnud kirjaliku nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Lebedinski ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Andrei Lebedinskil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on vajalik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on teostanud kõnealuses elukohas elukohakontrolli ning elukoht on kriminaalhooldusametniku hinnangul sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et Andrei Lebedinskil on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht ettevõttes Xxxx OÜ-s ning vabaduses ootavad teda lähedased, kes on teda valmis nii moraalselt kui ma materiaalselt toetama. Väärib märkimist, et kinnipeetavat motiveerib enda sõnul vabaduses seaduskuulekalt elama ka 3 tema laps, kuid vangla materjalidest nähtub, et laps ei olnud varasemalt piisavaks motivaatoriks kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kohus saab vangla materjalide põhjal asuda seisukohale, et kinnipeetaval on olemas vabaduses kõik vajalik selleks, et elada edaspidi seaduskuulekat elu. Vaatamata headele vabanemisjärgsetele elutingimustele ei saa kohus olla siiski täielikult veendunud, et kinnipeetav suudaks ka tegelikult alluda elektroonilisele valvele, järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Andrei Lebedinski on võtnud osa temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustest. Andrei Lebedinski osales vangistuses sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja selle sotsiaalprogrammi järeltegevustes, osales Corrigo tugigrupis, õppis riigikeelt ning omandas vangistuses keevitaja eriala. Kinnipeetav töötas enda sõnul ka vanglas koristajana, kuid alates
  9. aasta septembrist on ta olnud tööst keelduja, sest ta tahtis teha tööd keevitajana, mitte koristajana. Kinnipidamisasutuses erinevate tegevuste läbimine viitab, et isikul on tahet enda senist eluviisi muuta. Siiski ei saa kohus kinnipeetava iseloomustuse põhjal asuda seisukohale, et tema käitumine vangistuse jooksul oleks olnud eeskujulik. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav otseselt kriminaalseid hoiakuid ei väljenda, aga ta omab kinnipidamiskohas kahte kehtivat distsiplinaarkaristust (nimesildi korra rikkumine, tööst keeldumine). Kohus rõhutab, et kinnipeetaval tuleb vabaduses pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui isik ei suuda isegi kinnipidamiskohas range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituda, siis annab see kohtule piisavalt alust kahelda, et isik oleks suuteline vabaduses järgima kehtivat korda. Andrei Lebedinski näol on tegemist suhteliselt noore isikuga, keda on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust ei kanna isik samuti esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust sh esimese astme kuritegude (raske tervisekahjustuse tekitamine, narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine) toimepanemise eest. Kohus rõhutab, et Andrei Lebedinskit on juba varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata kriminaalhooldusele allutamise näol, kuid karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile ei osutunud piisavaks, sest isik pani katseajal toime uue kuriteo. Järelikult ei hoidnud isikut uusi kuritegusid toime panemast ka teadmine, et katseajal uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda reaalne vanglakaristus. Lisaks tuleb tema puhul pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks alkoholi kuritarvitamist ning narkootikumide sõltuvust. Kinnipeetav on enda sõnul pannud peaaegu kõik kuriteod toime alkoholijoobes ning enne vangistust tarvitas isik iga päev narkootikume (isegi mitu korda päevas). Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid kui võtta arvesse, et kinnipeetav on ka varasemalt püüdnud poja tõttu narkootikumidest loobuda, kuid hakkas uuesti tarvitama, siis ei saa kohus välistada, et Andrei Lebedinski vanglast vabanedes seekord suudab elada sõltuvusainete vaba elu. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Andrei Lebedinski vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla ning seda isegi olukorras, mil kinnipeetava seaduskuulekust vabaduses soodustavad tema vabanemisjärgsed elutingimused. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
  10. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
  11. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Andrei Lebedinskile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot.
  12. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andrei Lebedinskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 15.01.2019 kohtumäärus 1-16-5986 jõustus
  13. veebruaril
  14. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.