Obsah (6)

§ 163§ 638§ 637§ 405§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2019, Tallinn Tsiviilasja num

) § 367).

1. Üürilepingu p-i 12.7 järgi on kostja II isiklikult vastutav äriruumi maksete (üüri, kommunaalide ja kahjustuste eest) eest VÕS § 142 lg 1 mõttes. Käenduse maksimumsummaks, mille tasumise eest kostja II vastutab on 15 000 eurot. Seega tuleb kostjalt II (käendajalt) solidaarselt kostjaga I (üürnik) välja mõista üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus summas 619,05 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 619,05 eurot. Ülejäänud osas, so 605,47 euro ja lisanduva viivise nõudes, jätab kohus hagi rahuldamata.
2. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 4). Maakohus ei ole asja lahendamisel arvestanud 01.06.2015 deposiiti tasutud tagatisrahaga summas 264 eurot ning tagatisraha võtmega summas 20 eurot. Eeltoodud summasid ei tagastatud ega tasaarvestatud. Kuna hageja on viivitanud eeltoodud summade tagastamisega, siis kuulub eeltoodud summadelt tasumisele ka viivis 0,25% päevas. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ka menetluskulude jaotuse osas, jätta kulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 322,50 eurot. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ alusel keelduda.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 619,05 euro ja viivise 1224,52 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

22.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellandid maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Kaebajate hinnangul on maakohus ebaõigesti asja lahendamisel jätnud arvesse võtmata kostja I poolt tasutud tagatisraha. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Antud juhul ei ole täidetud tasaarvestuse nii formaalsed kui ka materiaalsed eelsused. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole ümber lükanud maakohtu poolt tuvastatut, et tasaarvestuse avaldust ei ole esitatud . Samuti on maakohus põhjendatult viidanud üürilepingu p-le 16.1.4, mille kohaselt puudus üürnikul antud juhul õigus nõuda tagatisraha tagastamist.
2. Maakohus jättis õigustatult menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda, sest hagi rahuldati osaliselt.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 25. Apellatsioonaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kaebuse esitajate kanda (

§ 168lg 1).

Kuna hagejat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 26. Kostjatel on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

27. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots