Obsah (9)

§ 168§ 162§ 150§ 460§ 663§ 657§ 651§ 209§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-18467 Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviil

) § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes rahuldanud. Hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta, selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. 11.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Asjas on menetluskulude tekkimine tingitud kostja käitumisest ning seega puudub alus kohaldada

§ 162lg-t 4.

1. Hageja taotluse kohaselt on hageja menetluskulud ning kulutused õigusabile järgnevad: 14.06.2017 hagiavalduse koostamine ning esitamine - 2 tundi 35 minutit, kokku 248 eurot; 06.12.2017 kirjalike seisukohtade ning dokumentaalsete tõendite esitamine - 2 tundi 25 minutit, kokku 232 eurot; 09.02.2018 maakohtus 13.02.2018 planeeritud kohtuistungi ettevalmistamine, kohtukõne kirjalike teeside ning menetluskulu nimekirja ettevalmistamine - 2 tundi, kokku 192 eurot; 12.02.2018 taotluse koostamine 50 minutit, kokku 80 eurot; riigilõiv 300 eurot. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 96 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1052 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitas, et menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-16-18467 menetlemisega, ning et hageja on käibemaksukohuslane.
2. Maakohus leidis, et hageja kulud õigusabile on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole aeg menetluskulu nimekirja ettevalmistamiseks, mistõttu lepingulise esindaja 09.12.2018 toimingute eest tuleb tasu vähendada 48 euro (0,5 tundi) ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa tavapärast tasu õigusabi osutamise eest. Hagist loobumine annab

§ 150

lg 2 p 2 alusel hagejale õiguse nõuda poole menetluses tasutud riigilõivu, ehk praegusel juhul 150 euro tagastamist. Selleks peab hageja esitama kohtule vastava taotluse. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 150 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 854 eurot (1052 – 48 – 150). Määruskaebus

1. Ühinenud Eksperdid OÜ esitas 26.03.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada menetluskulude osas ning teha uue määruse, millega mitte jätta menetluskulusid kostja üldõigusjärglase kanda või alternatiivselt jätta kõik kulud hageja kanda.
2. Radoonitõrjekeskus OÜ ei kasutanud oma nimes hageja kaubamärki. Hageja kaubamärk annab õiguse vaid sõnade kombinatsioonile ja sedagi vaid mujal liigitamata eriehitustööde kontekstis.
3. Kostja võimalik üldõigusjärglane ei ole esitanud kohtule taotlust menetlusse astumiseks. 3
4. Maakohus ei arvestanud

§ 460

lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest.

1. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ajal, kui esialgne kostja oli kustutatud. Kohtuasja kulud tekkisid enne, kui ühinemine aset leidis, seega ei saa hageja kulusid kostja võimaliku õigusjärglase kanda jätta. Vastus määruskaebusele
2. Hageja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja palus maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

1. Alates 25.05.2018 on Ühinenud Eksperdid OÜ uus ärinimi MIrimekker OÜ.
2. Äriregistrist nähtub, et Ühinenud Eksperdid OÜ on ühendanud endaga Radoonitõrjekeskus OÜ (registrikood 12962230). Ühinemine on kantud äriregistrisse ning esialgne kostja on äriregistrist kustutatud. Ühinemine on üldõigusjärgluse juhtum.

§ 209

lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Ringkonnakohus märgib, et asjas võib menetlust jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane ise menetlusse astumise avaldust

§ 209

lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 50). Seega on praegusel juhul tegemist menetlusõigusjärglusega

§ 209lg 1 mõttes ning MIrimekker OÜ on asjas kostja.

24.

§ 209

lg 2 järgi on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid kohustuslikud tema õiguseelnejale. Erialakirjanduses on selgitatud, et üldõigusjärgluse olemusest tuleneb, et kui üldõigusjärgluse toimumine toob kaasa senise menetluspoole asendamise üldõigusjärglasega, läheb talle üle ka menetluskulude kandmise kohustus, sh ulatuses, millises need on tekkinud seoses tema õiguseellase tegevusega (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 1120). Seega ei oma tähendust asjaolu, et hageja menetluskulud olid tekkinud enne esialgse kostja asendamist tema üldõigusjärglasega. Maakohus leidis põhjendatult, et ühinemise tagajärjel on kostja hageja nõude

§ 168lg 4 ja 5 tähenduses rahuldanud.

Kohustus kanda

§ 168

lg 5 järgi hageja menetluskulud on praegusel juhul üle läinud esialgse kostja üldõigusjärglasele. 4 25. Kostja on määruskaebuses väitnud, et maakohus ei arvestanud

§ 460

lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11 tehtud otsuse p-s 50 selgitanud, et

§ 460

lg-d 2-4 kohalduvad oma olemuselt üksnes eriõigusjärgluse, mitte üldõigusjärgluse korral.

1. Menetluskulude suurusele ei ole kostja konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
3. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse menetluskulud kostja kanda.

Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulu 256,67 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt koostas hageja esindaja vastuse määruskaebusele ajaarvestusega 2 tundi 20 minutit. Õigusabi tunnihind on 110 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane. 29. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kulu on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud määruskaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks (mille sisuline osa on ca 1 lk) kuluda enam kui kaks tundi. Tunnihind 110 eurot ei ületa tavapärast keskmist esindaja tunnitasu. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile 220 eurot (2 x 110 = 220 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5