lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Tulenevalt
on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Kohus leiab, et nimetatud kokkulepe ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada ja välistada poolte õigus kompromissimääruse peale edasi kaevata. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. /allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.