1-17-11926/17

1 Kriminaalasi nr 1-17-11926 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11926 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ago Roostma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu AGO ROOSTMA, isikukood 37709244230, Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Eesti Karistuse kandmise algus 27.12.2017 ja lõpp 27.12.2019 RESOLUTSIOON Jätta AGO ROOSTMA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ago Roostma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ago Roostma kannab käesoleval ajal Pärnu Maakohtu 29.12.2017 kohtuotsusega nr 1-1711926 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29.11.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata 1 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Ago Roostma kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 27.12.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varguste, alkoholijoobes juhtimise, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise ja üliraske kehavigastuse tekitamise eest hädakaitse piiride ületamisel ja kehalise väärkohtlemise eest (kõik varasemad 8 karistust on arhiveeritud). Alates
3. aastast on isik süüdi mõistetud 3 korral kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriteks on 2 alkoholi kuritarvitamine ning probleemide lahendamise oskuse puudumine. Individuaalse täitmiskava raames töötas kinnipeetav ajavahemikul 07.05.-04.06.2018 Viru Vangla majandustöödel sektoris koristajana ning alates 06.06.2018 töötab ta vangla majandustöödel köögis abitöölisena ning toidujagajana. Ajavahemikul 30.04.-13.06.2018 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isikuga on toimunud ka vestlused seoses alkoholitarvitamisega ning sellega kaasnevate tagajärgede osas. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Ago Roostma elas enne vangistust xxxx koos abikaasa ja tütrega. Eluase oli püsiv ja normaalsete elutingimustega. Käesolev süüdimõistmine on abikaasa ja tütre kehalise väärkohtlemise eest. Varasemast riskihindamisest nähtub, et isik on taotlenud ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega aadressile xxxx, kus elab tema õde M P oma perekonnaga. Peale perele elektroonilise valve tingimuste tutvustamist keeldus M P Ago Roostmale vabanemisel elukohta pakkumast. Praegusel ajal soovib kinnipeetav vabaneda samale aadressile õe juurde. Väidetavalt ei teki nüüd probleeme, kuna tegemist on tingimisi ennetähtaegse vabanemisega ilma elektroonilise järelevalveta. Eluasemega seonduvad probleemid võivad tekkida, kui isik naaseb tagasi elukohta, kus elavad tema abikaasa ja tütar. Kriminaalhooldaja sõnade kohaselt puudub Ago Roostmal vabanedes elukoht. Aadressil xxxx asuva xxxx talu omanik on kinnipeetava õe abikaasa V P. Mõlemad nii õde kui ka õe abikaasa ei andnud nõusolekut selle kohta, et Ago Roostma, vabanedes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega, asub elama nende juurde, kuna õde on arvamusel, et vend peab alustama oma elu iseseisvalt. Enne vangistust ei elanud kinnipeetav oma õe juures, vaid elas koos oma perega (abikaasa ja tütar) xxxx üürimajas. Vesteldes Ago Roostma vennaga sai ametnik teada, et Ago Roostma abikaasa sõitis Eestist xxxx ja maja, kus nad elasid, seisab tühjana. Kuid arvestades sellega, et üürimaksed jäid tasumata, on vähe usutav, et maja omanik nõustub uuesti Ago Roostmale maja üürile andmisega. E R korter ei ole nii suur, et oma pere kõrval pakkuda elamispinda ka oma vennale Ago Roostmale. Puuduvad andmed konkreetsete isikute kohta, kes on valmis ja suudavad Ago Roostmale võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel tuge ja rahalist abi pakkuda. Isik omandas põhihariduse xxxx. Ei teadnud täpselt, miks teda sinna pandi, sest enda arvates tal polnud õpiega käitumisraskusi. Võimalusel soovib isik ennast vanglas täiendada. Kinnipeetavale oli planeeritud tulenevalt ITK-st 2018-
4. aastal eriala omandamine, kuid väidetavalt ei ole teda keegi välja kutsunud ning seega jäi ta majandustöödele töötama. Nüüd ei ole väidetavalt kinnipeetaval enam mõtet eriala omandada, kuna kursus algab septembris. Enne vangistust töötas isik üle kolme aasta xxxx firmas xxxx OY ehitajana, sissetulek oli hea. Kinnipeetav pidas perekonda üksinda üleval. Varasemalt on isik metsatöödel ja saekaatris töötanud. Kraha andmetel on 28.11.2018 seisuga isikul rahalisi nõudeid 947,37 eurot ning isik on motiveeritud võlgnevusi tasuma. Vabanemisfondis on isikul 155,71 eurot. Vabanemise korral puudub isikul kindel töökoht ja stabiilne sissetulek, kuna tal ei ole väidetavalt võimalik vanglas olles tegeleda selle otsimisega. Kinnipeetav on nõus registreerima end Töötukassas ning kiiremas korras oma võlad ära tasuma. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema vend E R (ühel korral kohtulikult karistatud) ja õde M P. Ago Roostmal on ka abikaasa ja tütar, kes on viimases kuriteos kannatanuteks. Eelnevast riskihindamisest lähtuvalt väitis kinnipeetav, et on nendega ära leppinud ja pärast vabanemist soovib nende juurde koju elama asuda. Teadaolevalt on Ago Roostma ja tema 3 abikaasa varasemalt kuritarvitanud alkoholi, millel ilmselt on suur osakaal ka õiguserikkumiste toimepanemisel. Kinnipeetav kahetseb siiralt toimepandut. Vangistuse jooksul ei ole tema juurde ühtegi inimest ei lühi- ega pikaajalisele kokkusaamisele ilmunud. Väidetavalt saab isik praegu oma tütrega hästi läbi, nad on palunud teineteiselt vabandust. Abikaasaga isik ei suhtle, kuna ta sõitis xxxx. Suhtlusringkonda väidetavalt ei kuulu kriminaalkorras karistatud isikud. Isik on tegutsenud üksinda. Kinnipeetava karistuste arv viitab riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile. Viimati tarvitas kinnipeetav alkoholi 2017.a detsembri lõpus, kui pani toime õiguserikkumise. Varasemalt on isikut karistatud joobes juhtimise eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Kõik vägivallaga seotud kuriteod on isik toime pannud alkoholijoobes. Kui Ago Roostmal esinesid töötuse perioodid või vaba aeg, siis sisustas ta seda alkoholi tarbimisega koos oma abikaasaga. Kinnipeetav soovib alkoholisõltuvusest vabaneda, olles nõus vastavaid programme läbima. Narkootikume isik ei tarvita. Enim mõjutab isiku käitumist vabaduses alkoholi kuritarvitamine. Alkoholijoobes olekus käitub Ago Roostma agressiivselt ja võib rünnata pereliikmeid. Alkoholiga liialdamine ja tülid peres olid sagedased. Vestluse käigus on isik tunnistanud, et kõik sai alguse alkoholi tarvitamisest, kuid ka teised isikud on süüdi. Lähitulevikuks on isikul kindlad ja teostatavad plaanid – tahab töötada ja peresuhted taastada. Isik on varasemalt määratud kriminaalhooldusele 5 korral, millest 3 korral määratud tegema üldkasulikku tööd. Katseajal on korduvalt toime pannud uusi õiguserikkumisi. Isikul puuduvad subkultuurilased hoiakud. Kinnipeetav suhtub ametiisikutesse positiivselt ning on nendega viisakas. On sooritanud uue kuriteo kriminaalhooldusel olles. Isiku sõnul on ta motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, soovib osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ning edaspidi käituda õiguskuulekalt. Oht Ago Roostma puhul uute kuritegude toimepanemiseks suureneb, kui ta tarvitab alkoholi, tülitseb. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ago Roostma tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni 27.12.2019 ning elektrooniline valve pikkusega 4 kuud. Katseajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Ago Roostma kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Elama läheks ta oma õe ja õemehe juurde. Lapsepõlves on ta õe juures olnud, täiskasvanueas mitte. Abikaasa ja tütar on praegu xxxx ning abikaasal on seal uus elukaaslane. Üürimaja jäi neist maha, maja üürilevõtja oli tema abikaasa. Õe juures on tal kindel elukoht. Praegu kannab ta karistust vägivalla kasutamise eest oma tütre suhtes, abikaasa on lihtsalt sinna juurde pandud. Tütrega ta räägib iga nädal. Suhtleb ka õega ning vennaga on ka rääkinud. Ta tarvitas alkoholi koos abikaasaga. Viimased karistused on kehalise väärkohtlemise eest. Tütar oli veel alaealine, kui ta viimase suhtes vägivalda kasutas. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Ta ei hakanud töökohta otsima, sest keegi võõras ei anna talle garantiikirja. Kui ta välja saab, siis leiab ta ka töökoha. Liikumisvõimalus on tal kas autoga või bussiga. Juhtimisõigust tal ei ole, kuid kui ta välja saab, siis taastab juhtimisõiguse. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Ago Roostma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla 4 arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ago Roostma ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ago Roostma ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et reaalset vangistust kannab ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju tema edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Viimased kuriteod – kehalised väärkohtlemised - on isik toime pannud alkoholijoobes olles ning oma lähedaste suhtes, mis viitab sellele, et alkoholijoobes olles ei vali isik oma ohvreid ning tema poolt ei ole kaitstud ka lähedased isikud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötab vangla majandustöödel ning läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval on enda sõnul vabanemisel kindel elukoht õe ja õemehe juures, kuid iseloomustusest nähtuvalt ei ole õde nõus venda enda juurde elama võtma. Seega ei ole isiku elukohaga seonduv vabanemisjärgselt kindel. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kõik vägivaldsed kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles. Isik soovib alkoholisõltuvusest vabaneda ning on nõus minema ka ravile. Samas ei ole varasemad karistused isikule mõju avaldanud, ta on jätkanud alkoholi tarvitamist ning pannud jätkuvalt ka kuritegusid toime alkoholijoobes olles, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et sel korral isikul õnnestub alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad moraalset ja materiaalset tuge pakkuvad lähedased. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Ago Roostma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik