1-18-6055/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-6055 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kaitsja Liis Suik (määratud korras) Kohtuasi Tallinna Vangla materjalid Nikita Larionovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu NIKITA LARIONOV, isikukood 39708033714, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 17.06.2018 ja lõpp 14.04.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.02.2019, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta NIKITA LARIONOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Nikita Larionovilt menetluskuluna riigituludesse 128 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Liis Suiki poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99918700046674, selgitusse märkida: „1-18-6055, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Liis Suik kasuks 128 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Liis Suiki poolt süüdimõistetu Nikita Larionovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 20.12.2018 saabusid Harju Maakohtust kohtualluvusel Viru Maakohtule Tallinna Vangla materjalid kinnipeetava Nikita Larionovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Nikita Larionov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.09.2018 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 ning KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistis talle liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 10 kuud vangistust. KarS§ 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 26.05.201727.05.2017, s.o 2 päeva ning mõistis ärakandmisele kuuluvaks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 17.06.
4. Isik kannab käesoleval hetkel karistust kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ning see on toime pandud korduvalt. Lisaks kannab ta karistust ka varguse eest, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Eelnevalt on teda samuti karistatud varguse ja kehalise väärkohtlemise eest, lisaks ka asja omavolilise kasutamise eest. Isiku kuritegude laad ei ole muutunud. Kehaliste väärkohtlemiste käigus on iga kord tekitatud kergemaid kehavigastusi ning varavastaste kuritegude raskusaste ei ole samuti muutunud st suuremat tulu ja ulatuslikumat kahju ei ole põhjustatud. Kõik isiku vägivallakuriteod on pandud toime ettevalmistamatult ning sarnastel põhjustel (nt enesevalitsuse kaotamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus). Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. On võimalik, et mittevaralised kuriteod on sooritatud ettekavatsetult, ajendiks on olnud materiaalse kasu saamise soov ja riskiv ning hoolimatu elustiil. Ka nende kuritegude võimalik soodustegur on mõnuainete (alkoholi) tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla Nikita Larionovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Nikita Larionov teatas, et kuna tal ei ole elukohta ega pole kuskile vabanemisel minna, siis ta ei soovi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja Liis Suiki hinnangul on vangla materjalide põhjal kinnipeetaval kindlasti võimalik elama asuda esialgu xxxx külla ja seal on võimalik teostada ka kriminaalhooldust. Kuna aga isik ise loobub võimalusest ennetähtaega vabaneda, siis tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. 2 Kaitsja lisas, et kuna karistusaja lõpuni on jäänud vähe aega, aga kriminaalhooldus tuleks vähemalt 6 kuud, siis ei näe ta sellel enne tähtaega vabanemisel ka mõtet. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud vangla poolt esitatud materjalidega, prokuröri arvamusega ja ära kuulanud kinnipeetava, on seisukohal, et vangla poolt esitatud taotlus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ja kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ennetähtaegse vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus, mille ajal on isikul kohustus järgida kontrollnõudeid. Käesoleval juhul ei saa isik samaaegselt viibida vangistuses ning olla kriminaalhooldusel. Lisaks märgib kohus, et isiku tahte vastaselt ei ole põhjendatud kedagi ennetähtaega vangistusest vabastada ja kontrollnõuetele allutada. Lõpetuseks märgib kohus, et isiku karistus saab eelduslikult kantud 14.04.2019 ja siis vabaneb Nikita Larionov juba tähtaegselt. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Liis Suik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 204 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et tasutaotlus esitatud summas ei ole põhjendatud. Vastavalt Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 151 lg 2 kui advokaat lõikes 1 ette nähtud juhul osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates kohtueelsetes menetlustes või kohtumenetlustes, jagatakse tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Sama õigusakti § 17 lg 3 kohaselt kui riigi õigusabi osutamisel lõikes 1 nimetatud juhul osutatakse riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates menetlustes, jagatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulu kulude hüvitamise ulatuse arvestamisel kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Käesolevalt on kaitsja Liis Suik 11.02.2019 osalenud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas kolmel järjestikku toimunud kohtuistungil (kõik seotud kinnipeetavate vangistusest enne tähtaega vabastamise taotluste läbivaatamisega: kriminaalasjad 1-18-6055, 1-17-7033 ja 1-184639), kuid on eelpool osundatud sätete kohaselt jätnud tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulude eest esindatavate vahel jagamata märkides kõigis kolmes tasutaotluses igale esindatavale täissumma. Kaitsja taotluse kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest igas tasutaotluses 35 eurot. Kohtu hinnangul tuleb see jagada 3-ga, seega tuleb Nikita Larionovil hüvitada 11,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Sõidukuludeks on kaitsja igas taotluses märkinud 60 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul samuti jagada 3-ga ning Nikita Larionovilt kuulub väljamõistmisele sõidukulu 20 eurot, millele lisandub käibemaks. 3 Muus osas rahuldab kohus kaitsja tasutaotluse esitatud mahus ja ulatuses. Nikita Larionovilt kuulub väljamõistmisele tasu riigi õigusabi osutamise eest kokku summas 128 eurot koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4