Obsah (8)
§ 423§ 445§ 168§ 667§ 436§ 348§ 173§ 427KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-9889 Tsi
) § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viisina, et esmalt realiseeritakse sõiduauto ja pärast sõiduauto realiseerimist nõutakse sisse summa, mida sõiduauto realiseerimisest saadud tulu ei katnud. Lisaks palus kohus selgitada hagejal viivisenõuet, hagihinda ja kostjalt II võlgnevuse sissenõudmist kohtueelses menetluses.
- Hageja selgitas
- oktoobri 2018 menetlusdokumendis, et hagejale pole teada, mis lepingu tagatiseks olevast sõiduautost saanud on ja nimetas toimingud, mida hageja on sõiduki asukoha kindlakstegemiseks teinud. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Maakohus jättis
- novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata
§ 423
lg 2 p 2 alusel, sest hagi pole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, mistõttu ei ole hageja taotletavat eesmärki esitatud hagiga võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. 2
(4)Maakohus selgitas, et õiguslikult põhjendatuks saab pidada üksnes VÕS § 108 lg 1 alusel tähtajaks tasumata põhiosa makset summas 56,92 eurot. 7634,22 euro osas saab hageja esitada liisingulepingu ülesütlemisest tuleneva kahjunõude VÕS § 367 alusel. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg 1 ja 3 kohaselt kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja ei ole maakohtule esitanud selgitusi sõiduki väärtuse kohta hagejale tagastamise hetkel või sõiduauto tagasisaamise võimatuse kohta. Juhindudes
§ 423lg 2 p-st 2 ja § 3401 lg-st 2, jättis maakohus hagi läbi vaatamata.
Maakohus lisas, et kui sõiduauto tagastamine on ebatõenäoline, saab hageja taotleda sõiduki ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist ja taotleda
§ 445
lg 1 alusel otsuse täitmise viisina, et esmalt realiseeritakse sõiduauto ja pärast sõiduauto realiseerimist nõutakse sisse summa, mida sõiduki realiseerimisest saadud tulu ei katnud. 9.
§ 168lg 2 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
Kostjad ei ole menetluses osalenud, seega hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud. MÄÄRUSKAEBUS
- Hageja esitas
- detsembril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule lahendamiseks. Esiteks on kostjad lepingut rikkunud. Laenu- ja tagatisomandamise leping on üles öeldud põhjusel, et laenusaaja on oluliselt rikkunud tagatislepingut, s.o laenuandja kohustas laenusaajat vastavalt tagatislepingule tooma tagatise laenuandja poolse kontrolli teostamiseks aadressile XXX, Tallinn. Lisaks on kostjad jätnud laenu tagastamise maksed hagejale tasumata. Hageja nõuab kostjatelt lepingulise kohustuse täitmist, st nõuda lepingujärgse võlgnevuse tasumist. Teiseks pole hageja olenemata korduvatele püüdlustele kostjatega kontakti saanud. Hagejale pole teada sõiduauto asukoht ega seisukord. Kolmandaks pole sõiduauto ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude esitamine kostjate vastu hageja huvides, sest see koormab hagejat liigselt ning ei kannaks vilja, kuna sõiduauto asukoht on teadmata. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- jaanuari 2018 määrusega toimetati vaidlustatud määrus ja hageja määruskaebus kostjatele avalikult kätte, avaldades väljavõtte menetlusdokumentidest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohus toimetas määruskaebuse kostjatele kätte avalikult
- veebruaril 2018, kostjad määruskaebusele vastust ei esitanud.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle
- veebruaril 2019 lahendamiseks Tallinna ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb
§ 667lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
Määruskaebus rahuldatakse. 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud hagi
§ 423
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
§ 423
lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega saab hagi jätta läbi vaatamata, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb 3
(4)kohtul seega analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei saa kohus hinnata asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid peab lähtuma hagi õiguslikust perspektiivikusest.
- Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes leidnud, et hagis esitatud asjaoludel saab kahtlusteta pidada õiguslikult põhjendatuks üksnes lepingu täitmise nõudena esitatud tähtajaks tasumata põhiosa makse 56,92 euro tasumise nõuet. Seega on maakohus alusetult jätnud selles osas hagi läbivaatamata.
- Muu rahalise nõude osas on maakohus leidnud, et hageja saab esitada liisingulepingu ülesütlemisest tuleneva kahju hüvitamise nõude VÕS § 367 alusel. Seega on maakohus leidnud, et hageja nõuet on võimalik rahuldada eeltoodud materiaalõiguslikul alusel, mistõttu ei saanud jätta hagi ka selles osas läbi vaatamata. Kui maakohus ei nõustu hageja nõude õigusliku kvalifikatsiooniga, siis ei anna see alust lugeda nõuet perspektiivituks, sest kohus ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab
§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi ka ise seadust.
Kuna kohtu antav õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult, peab kohus võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt
§ 348lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1).
17.
§ 173
lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. 18. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale
§ 427järgi kaevata (Riigikohtu 21.
veebruari 2018 määrus asjas nr 2-14-7385, p 13). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 4
(4)