Obsah (11)

§ 184§ 25§ 73§ 83§ 191§ 12§ 17§ 2§ 32§ 39§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. novembril 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3475 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Koik ja Urmas Rein

§ 184lg 1 - § 25 lg 1,2,3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 17.

septembri 2018 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Prokurör Helga Aadamsoo Süüdistatav Elvis Elblaus, ik: 38911204218, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsja Kevin Siivelt Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu
2. septembri 2018 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-18-3475 Elvis Elblausi süüdistusasjas muutmata.
3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
4. KrMS § 185 lg 2 alusel jätta apellatsioonimenetluses õigusabikulude hüvitamise taotlus rahuldamata ja valitud kaitsjale makstud tasu Elvis Elblausi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
5. Elvis Elblaus teadlikult ja tahtlikult soovis käidelda ebaseaduslikult narkootilisi aineid, tellides neid https://www.chem.eu/ kaudu ja tasudes tellimuse eest interneti teel. Ained tellis Elvis Elblaus Hollandist Eestisse sisseveo eesmärgil endale tarvitamiseks eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 24.02.2017, enda nimele aadressile XXX. Elvis Elblaus tellis ethylphenidate, s.o helesinist kristalse aine massiga 1,30 grammi, mis sisaldas narkootilist ainet etüülfenidaati (EP, etüül-2-fenüül-2-(piperidiin-2-üül)atsetaat) 1,13 grammi ja kaks, viieks margiks perforeeritud, pabeririba kirjega ET IZOLA M, mis sisaldas narkootilist ainet etisolaami (4-(2-klorofenüül)-2-etüül-9-metüül-6H-tieno[3,2-f]-[1,2,4]-triasolo[4,3a][1,4]diasepiin), s.o kokku kümme marki. Tellitud narkootilised ained soovis Elvis Elblaus Eesti Vabariiki sisse vedada Hollandist täpselt tuvastamata saatjalt kasutades ära postiteenuse osutajaid. Elvis Elblausi tellitud postisaadetis jõudis Eestisse, kuid peeti 24.02.2017 kinni ja narkootiliste ainete sissevedu ja omandamine jäi süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata. Elvis Elbalusi tellitud 1,13 grammi etüülfenidaati sisalavast sinisest kristalsest ainest oleks võinud saada narkootilisejoobe 56 kuni 15 inimest ning 10 etisolaami sisaldavast margist 10 inimest. Vastavalt NPALS 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Elvis Elblausi tellitud narkootilistest ainetest oleks saanud narkootilise joobe 66 kuni 25 inimest, seega on narkootilist ainet suures koguses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilised ained, etüülfenidaat (EP, etüül-2-fenüül-2-(piperidiin-2-üül)atsetaat) ja etisolaam (4-(2-klorofenüül)-2-etüül-9-metüül-6H-tieno[3,2-f]-[1,2,4]-triasolo[4,3-a][1,4]diasepiin) kuuluvad sotsiaalministri
6. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 4 lg 1 kohaselt toimub I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisseja väljavedu meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil üksnes Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. Elvis Elblausil puudus igasugune luba narkootiliste ainete sisseveoks ja käitlemiseks. Seega Elvis Elblaus, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katsega, pani toime

§ 184

lg 1 –

§ 25

lg 1, 2 ja 3 sätestatud kuriteo.“, mille kohaselt on Elvis Elblausile esitatud süüdistus

§ 184

lg 1 –

§ 25lg 1, 2 ja 3 järgi.

2 PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus mõistis Elvis Elblausi õigeks süüdistuses

§ 184lg 1 - § 25 lg 3 järgi.

Tunnistas Elvis Elblausi süüdi

§ 184

lg 1 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jättis mõistetud karistuse täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Elvis Elblaus ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks luges kohtuotsuse kuulutamise.

§ 83

lg 2 ja

§ 191

alusel konfiskeeris Elvis Elblaus´ilt kuriteo vahetuks objektiks olnud etüülfenidaati sisaldava kristalse aine ja etisolaami sisaldavad paberiribad, mis asuvad hoiul EKEI keemiaosakonnas. Mõistis Elvis Elblausilt välja KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 1 järgi ekspertiisitasu 90 eurot; määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal´i tasu summas 90 eurot; sundraha 1250 eurot. Kokku menetluskulud summaks 1430 eurot. APELLATSIOON: 3. Kaitsja taotleb Elvis Elblaus temale esitatud süüdistuses õigeks mõista ja lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kuriteo tunnuste puudumisel. Palub jätta kõik menetluskulud riigi kanda ja hüvitada Elvis Elblausile valitud kaitsjale tehtud kulud kokku summas 4 692 eurot. Juhul, kui kohus ei rahulda taotlust Elvis Elblausi õigeks mõistmiseks koosseisu puudumisel, palub tunnistada

§ 184

lg 1 põhiseadusvastaseks, kuna kuritegu konstitueeriv element ja sellest ka inimese teo kuriteoks osutumine sõltub seadusandja volitust ületavast ministri määrusest, jätta

§ 184lg 1 kohaldamata ja mõista Elvis Elblaus õigeks.

3.1. On seisukohal, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, lugedes tuvastatuks asjaolusid, milliseid ei ole võimalik asjas uuritud tõendite alusel tuvastatuks lugeda. Samuti leiab, et kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes tuleb pidada maakohtu otsuses osade tõendite osas analüüsi puudumist ning kaitsja kaitseargumentide sisulist käsitlemata jätmist (3-1-1-109-15 p-d 88 ja 108). Maakohus on ka oluliselt rikkunud menetlusõigust, tehes kohtuotsuse, mille resolutiivosa järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Nii nähtub kohtuotsuse motiveerivas osas sisalduvast arutluskäigust, et kohus heidab süüdistatavale sisuliselt ette ettevaatamatuse tunnuseid, samas kui resolutiivosas on asunud seisukohale, et süüdistatav on toime pannud tahtliku süüteo. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust (KrMS § 338 p 2) jättes kohaldamata

§ 12

lg 3 ja § 2 lg 2 selle kaudu, et tunnistas süüdistatava tahtlikus kuriteos süüdi teo eest, mis ei olnud tahtlik. Kohus on järjepidevalt menetluse kestel ja otsuse tegemisel eksinud kriminaalmenetluses omaksvõetud presumptsioonide vastu jättes kahtlused tõlgendamata süüdistatava kasuks ning tõlgendades kahtluseid süüdistatava kahjuks. Samuti lugedes tuvastatuks asjaolud, mis ei tugine tõenditel, tehes tõenditest meelevaldseid järeldusi, mis maksimaalselt süüstaksid kohtualust ja jätnud arvestamata kõik süüdistatavat õigustavad tõendid ja asjaolud. Maakohus on oma otsuses läbivalt eksinud ja omavahel segi ajanud sellised

deliktistruktuuri mateeriad, nagu süütekooosseisu objektiivne külg, subjektiivne külg ja süü. 3 Näiteks, süüdistatava poolt faktilise asjaolu - ainete tellimise - tunnistamist käsitleb maakohus süü omaksvõtuna (otsuse lk 4, 4. lõik). Ebajärjepidev ja meelevaldne

üldosa mateeriate käsitlemine maakohtu poolt tõi kaasa sisuliselt ebaõige kohtuotsuse. Maakohtu otsusest ei ole mingil arusaadaval viisil jälgitav kohtuniku siseveendumuse kujunemine. Ainuüksi kohtu siseveendumuse mittejälgitavus on kriminaalmenetluse õiguse olulise rikkumine, mis peaks tooma vältimatult kaasa maakohtu otsuse tühistamise. 3.

1. Tõendite analüüsist maakohtu otsuses. Nõustub maakohtuga selles, et järgmiste asjaolude üle puudub vaidlus: Elvis Elblaus tellis etüülfenidaati ja etisolaami internetipoest chems.eu. Puudub ka vaidlus, et ainete ostmise ajal olid nimetatud ained kantud keelatud ainete nimekirja, mis on kehtestatud sotsiaalministri määruse lisana. Puudub vaidlus, et Elblaus tellis nimetatud ained üksnes isiklikus otstarbeks. Ka selles puudub vaidlus, et süüdistataval puudus etüülfenidaadi ja etisolaami käitlemiseks luba, kuna sellise loa saamine füüsilise isiku poolt on võimatu ja välistatud kehtiva õigusega. Maakohus on oma otsuses nõustunud, et süüdistatava eesmärk oli tellida aineid enda raviks, mitte aga endale joobe tekitamiseks. Ka selles osas puudub vaidlus. Kaitsja leiab, et maakohus on süüdistatava suhtes ülekohtuselt käitunud andes tunnistaja KK ütlustele süüdistatavat halvustava sisu. Kuna süüdistatav kasutab ka muuhulgas toidulisandeid, võis ta ema enda mälus inimlikust eksimusest need kaks asja omavahel seguneda. Maakohus on ilma igasuguse põhjenduseta ja meelevaldselt jätnud arvestamata asjas ülekuulatud tunnistajate TT ja KK ütlused selle kohta, et nendele tajutavalt oli Elvis Elblaus veendunud, et ained, mida ta internetipoest tellib, on Eestis lubatud (ehk ei ole keelatud ainete nimekirjas). Kaitsja esita tunnistajate ütlused. Maakohus on ilma ühegi sisulise põhjenduseta lugenud Elvis Elblausi ütlused osas, milles ta kinnitab, et ei teadnud tellimuse esitamise ajal ainete keelatusest ja uskus aineid olevat lubatavad, mitteusaldusväärseks. Maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale kaitsja poolt esitatud tellimuse kinnituse, millest nähtub Elvis Elblausi poolt konkreetsete postiga saabunud ainete tellimine ja süüdistatava poolt tellitud ainete kogused. Maakohus loeb oma otsuses tuvastatuks, et viimati kirjutati välja süüdistatavale sarnaste ainetega ravimeid 2012 aastal. Tunnistaja ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et süüdistatavale on viimati kirjutatud välja ravimit X Inglismaal elamise ajal, ehk ajavahemikus 2015 –
2. Maakohus on tunnistaja ja süüdistatava ütlused täiesti põhjendamatult arvestamata jätnud. Maakohus on oma otsuses teinud prokuröri poolt esitatud veebilehe väljatrükist loogiliselt võimatuid järeldusi seal oleva hoiatuse kohta. Kohus jätab tähelepanuta, et Elvis Elblaus on kohtuistungil andnud ütlusi, et ta ei ole seda hoiatust kunagi lugenud. Kohus poolt märgitu, et

§ 184

lg 1 subjektiivse koosseisu täidetusest Elvis Elblausi käitumises saab rääkida vaid juhul, kui tal oli aine tellimise hetkel vähemalt üldine arusaamine sellest, et tellitavad ained on narkootilised või psühhotroopsed ained, on väär ja võimatu. Nimekirjas olemine on ainus tunnus, mis teeb ainest narkootilise või psühhotroopse

mõttes. 3.3 Maakohtu otsuse probleemsus subjektiivse koosseisu sisustamisel. Maakohus on oma otsuses subjektiivse koosseisu omadusi täies mahus ignoreerinud, käsitledes isiku teotahtlust tervikuna. See oli viga, mis viis maakohtu ebaõige lahendini. Kaitsja toob välja maakohtu otsuse lõigud ja esitab oma kommentaarid. Leiab, et asjas kogutud tõendite pinnalt on tõeseimaks versiooniks toimunust see, et süüdistatav 4 tellis kõnealuseid aineid kavatsetult, eesmärgiga kasutada neid enese raviks, kuid asjaolu suhtes, et tellitud ained olid narkootilised/psühhotroopsed, temal teadmine ja tahtlus teo toimepanemise hetkel puudusid. Kui nii, siis tuleb süüdistatav tahtlikus kuriteos õigeks mõista. 3.4. Kaitseargumentide käsitlemata jätmine. Nähtuvalt maakohtu otsusest ei ole maakohus mõistnud ega sisuliselt käsitlenud ühtegi kaitseargumenti. Kaitsja toob näiteid. Elvis Elblausi teadmine ja arusaamine etisolaami ja etüülfenidaadi toimest ja vajalikest kogustest põhineb tema isiklikul kogemusel. Tuginedes enda pikaajalisele kogemusele (enam kui 5 aastat), usaldades oma raviarsti ja teades, et arst ei kirjutaks temale kunagi välja ravimit joobe tekitamise eesmärgil, oli Elvis Elblaus veendunud, et 1g etüülfenidaati ja 2mg etisolaami ei ole piisavaks koguseks, et tekitada narkojoovet 10-le inimesele. Seega ei saanud süüdistatava tahtlus ulatuda ka suure koguseni. Täiendavalt märgib, et maakohus pole üldse käsitlenud süüdistatava tahtlust (sh teadmist ja tahtmist) aine suure koguse osas - mis koosmõjus in dubio pro reo põhimõttega peaks välistama tema teo karistatavuse

§ 184järgi.

Kaitsja esitab uuesti kaitsekõne kirjalikes teesides esitatut koosseisueksimuse osas ja leiab, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et eksimust normatiivse tunnuse sotsiaalse tähenduse suhtes tuleb käsitleda koosseisueksimusena

§ 17mõttes, mis välistab tahtluse (RKKK 31-1-96-06; 3-1-1-69-12 p 15).

Leiab, et eksimust nii keelatud aineks olemise kui suure koguse suhtes tuleb kahtlemata käsitleda koosseisueksimusena. Kaitsja hinnangul on selge, et Elvis Elblausi tegevuses ei esine tahtlust. Kaitsja käsitleb ka keelueksimuse küsimust. Kaitsja on seisukohal, et juhul, kui Elvis Elblausi eksimust ainete ostmise lubatavuses ja suures koguses ei saa käsitleda koosseisueksimusena, on need igal juhul vaadeldavad keelueksimusena ja välistavad Elvis Elblausi süü. 3.

1. Karistusnormi pinge Põhiseadusega. Käesolevas asjas tuleneb ainete etüülfenidaat ja etisolaam käitlemise keelatus sellest, et sotsiaalminister avaldas nad oma 18.05.2005 määruse nr 73 lisas nr
2. Kõnesolevad ained ei figureerinud teo toimepanemise ajal ei ÜRO
3. aasta narkootiliste ainete ühtses konventsioonis ega ÜRO
4. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonis. EV Põhiseaduse § 3 lg 2 kohaselt seadused avaldatakse ettenähtud korras; täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Etüülfenidaadi ja etisolaami liigitamine narkootiliste/psühhotroopsete ainete hulka sotsiaalministri määruse täiendamise kaudu ei olnud konstitutsioonilises mõttes “ettenähtud korras avaldatud seadus” ega seeläbi olnud täitmiseks kohustuslik õigusakt. Sotsiaalministri volitus kehtestada narkootiliste ainete nimekirja tuleneb NPALS § 31lg-st
5. Põhiseaduse § 3 lg 1 kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See riigivõimu omavoli piirav säte laieneb ilmselgelt ka ministri määrusandlusele. NPALS § 31 lg 1 viimane alternatiiv kohustab valdkonna eest vastutavat ministrit konventsioonides loetlemata ainete nimekirja lisamisel arvestama narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurusega. Puudub mistahes info, et sotsiaalminister oleks seda tingimust täitnud. Järelikult oli sotsiaalministri määrus seadusandja volitust meelevaldselt ületav, mistõttu ka EV Põhiseaduse § 3 esimese lausega vastuolus. Tegemist ei ole formaalse veaga, vaid riigiõigusliku mõõdu võimude lahususe rikkumise probleemiga, kus inimese süüdimõistmine kuriteos sõltub ministri (ja tegelikkuses töökorralduslikult ministeeriumi üksikametniku) suvast. 5 Juhib kohtu tähelepanu kogu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelamise süsteemi (kus ainete narkootilisteks/psühhotroopseteks muutmine käib, sõltumata nende rahvusvahelisest tunnustatusest või reaalsetest farmakoloogilistest omadustest, ministri määruse lisa kaudu ja seeläbi muutub nende käitlemine kuriteoks) ilmsele pingele Põhiseaduse ja karistusõiguse määratletusnõudega (

§ 2lg-d 1,4).

Lubamatuks tuleb pidada olukorda, kus kuriteo konstitueeriv element ja sellest ka inimese teo kuriteoks osutumine sõltub ministri määrusest. Olukorras, kus kriminaalmenetlust Elvis Elblause suhtes ei lõpetata koosseisu puudumisel, tuleb kohtul lahendada küsimus karistusnormi vastuolust Põhiseadusega apellatsioonis esitatud põhjendusel. Karistusnormi osutumisel Põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb see jätta kohaldamata ja Elvis Elblaus õigeks mõista. 3.

1. Menetluslikud avaldused. Apellant on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist. Apellant taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitada süüdistatavale kõik menetluskulud. Maakohtumenetluses tehtud kulud nähtuvad kriminaalasja toimikust. Süüdistatav on apellatsioonimenetluses teinud kulutusi valitud kaitsjale kokku summas 1188 eurot. Kaitsja tasu detailne kujunemine on nähtav apellatsioonile listaud arvelt ja selle spetsifikatsioonilt. Kõik nimetatud kulutused on tehtud seoses käesoleva kriminaalasjaga ja on olnud vajalikud. PROKURÖRI SEISUKOHT:
2. Prokuratuur jääb Pärnu Maakohtu kohtuistungil esitatud süüdistusteeside juurde ja leiab, et kohtumenetluse ajal ei ole toimunud kriminaalõiguse rikkumisi. Apellatsiooni punktides 7-14 käsitleb kaitsja üldsõnaliselt minetusi maakohtu otsuses. Kaitsja leiab punktis 11 alusetult, et maakohus on rikkunud süütuse presumptsiooni. Alusetu on kaitsja väide põhjusel, et kaitsja esitas kohtule väljatrüki chems.eu tellimusest, mis oli tehtud Elvis Elblausi poolt, kuid mille kuupäev erines süüdistuses näidatud tellimise ajast. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.11.2016 lahendi nr 3-1-1-95-16 punktis 25 märgitud:“ süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kolleegiumi arvates võib aktiivse kaitse teostamise vajadus esmajoones tekkida nn piiripealsetes situatsioonides…“ Käesolevas asjas asuti aktiivsesse kaitsesse sellega, et esitati kohtule E. Elblausi tellimus, mis kandis süüdistuses näidatud tellimise ajast erinevat kuupäeva. Seega oli maakohus õigustatud ja kohustatud hindama esitatud tõendit ja esitama omapoolse hinnangu, sh esitatud dokumendil oleva kuupäeva osas. Kuna kaitsja esitas tõendi Elvis Elblausi esitatud tellimuse kohta, oli maakohus pädev avaldama arvamust, et tellimusi võis olla enam kui süüdistuses, kuid avaldas ka tasakaalustavat arvamust, et ei ole teada, kas tellimus üldse käiku on läinud. Seega ei ole maakohus oma hinnanguga süütuse presumptsiooni rikkunud. Sama, aktiivse kaitse pööratud tõendamisekohustus, kehtib ka Elvis Elblausi tahtluse küsimuses, kohtule esitatud väljakirjutatud ravimite osas. Tegemist oli aktiivse kaitsega, mille tõendeid on maakohus hinnanud. Kriminaalasjas kuulati tunnistajatena üle nii Elvis Elblausi ema kui ka elukaaslane, kes ise otseselt tellimisest osa ei võtnud. Ema kinnitas, et siis kui tema pojaga arsti juures käis ei olnud 6 pojale ravimeid välja kirjutatud. Enamas ulatuses oli tegemist kuulduste või süüdistatavat iseloomustavate ütlustega. Punktis 13 tehakse maakohtule etteheide süüdistatava ütluste vales tõlgendamises. Nimelt ei ole Elvis Elblaus vaidlustanud chem.eu kaudu kinni peetud ainete tellimist, kuid väidab alusetult ennast õigustavalt, et tellis endale tarbimiseks „ravimeid“. Samas andis ta ütlusi, et tuli Inglismaalt ära just selleks, et tema tellitavad „ravimid“ seal keelustati. Lisaks väitis ennast õigustavalt, et arvas, et ained on Eestis lubatud, kuna chem.eu kodulehel polnud märget, et need on Eestis keelatud. Kõrval märkusena, et chem.eu kodulehel oli selgelt ja üheselt arusaadav, et tegemist on eksperimentaalsete kemikaalidega, mis ei sobi inimtarbimiseks. Seega ei saanud olla tegemist üheski riigis legaalsete ravimitega.

§ 32

lg 1 teise lause kohaselt on isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtu antud hinnangust saab välja lugeda objektiivse külje tellimise teo, subjektiivse külje, s.o teadlikult tellimusse ainete nimetuste ja koguse märkimise ja tasumise. Selle alusel esitaski maakohtus esialgse viite, et tõlgendab E. Elblausi ütlusi „selles osas süü omaksvõtuna“. Maakohus analüüsib kohtuotsuse lehtedel 4 -11 maakohtus esitatud tõendeid ja esitatud mõttekäike. Prokuratuur leiab, et kohtuotsuse põhiosa ülesehituslik külg ei raskenda kohtuotsuse arusaadavust ega takista kohtu siseveendumuse kujunemise jälgitavust. Alusetu on kaitsja väide, et kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav (apellatsiooni punkt 14). Prokuratuur leiab, et sisutud on kohtule tehtud etteheited kohtuotsuse tõendite analüüsis. Apellatsiooni III jaos (punktid 15-36) toodud tõendite analüüsis toodud etteheidete puhul tuleb öelda, et kohtu järeldustega rahulolematus ei tee kohtu seisukohti väärateks. Eriti etteheited, mis puudutavad KK ütluste hindamist (Apellatsiooni punkt 18). Prokurör esitab kohtuistungi protokollist KK vastused prokuröri küsimustele märkides, et ütlustest saab aru, et KK andis ütlusi enamjaolt selle kohta mida ta „teadis“ poja Elvis Elblausi ütlustest. Seda kinnitas tunnistaja KK vastates ka kaitsja küsimustele. Seega oli maakohus igati õigustatud väljendama oma seisukohta selles, et Elvis Elblaus oli ema KK viinud eksitusse selles, et tellib ravimeid ja teeb seda kohasest internetipoest. Kohtu järeldustega rahulolematus ei tee kohtu seisukohti väärateks. Täiesti alusetult ja üksnes johtuvalt kaitsetaktikast on rõhutatud (apellatsiooni punktis 20), et maakohus on alusetult jätnud arvestamata KK ja TT ütlused sellest, et nad teadsid, et Elvis Elblaus tellis ravimeid. Tegelikult põhines tunnistajate „teadmine„ enamjaolt Elvis Elblausi ütlustele, ehk siis tegemist oli kuuldustega, mis KrMS § 66 lg 2-1 kohaselt ei ole tõend. Prokurör esitab ülevaate TT ütlustest ja peab oluliseks märkida, et tunnistaja ei saa teada seda, mida Elvis Elblaus teab või ei tea, vaid seda, mida Elvis Elblaus on tunnistajale väitnud ennast teadvat, välja arvatud juhul kui nad on koos mingit asja kogenud. Siis saab tunnistaja teada, et tal oli see teadmine ja sama teadmise sai ka samal ajal teine. Asjakohatult on apellant teinud apellatsiooni punkti 22 lõpus tunnistajate kuulduste põhjal tehtud järeldus nagu nendest ütlustest saaks järeldada, et Elvis Elblaus kujutas ette, et tellitud ained ei olnud keelatud ainete nimekirjas. Kaitsja jätab sellest „loogilisest„ järeldusest välja asjaolu, et Inglismaalt lahkus Evis Elblaus just põhjusel, et neid aineid seal enam tellida ei tohtinud. Loogilise tegevusena oleks eriti kõrgendatud kontroll olukorra kohta Eestis, kus ta polnud mõni aasta elanud. Ennast õigustavalt püüab ta nüüd väita, et ta ei teadnud. Seaduse mittetundmine ei saa vabastada vastutusest. Alusetu on ka maakohtule tehtud etteheited apellatsiooni punktides 29,30, sest pole eluliselt usutav, et Elvis Elblaus, kes väidetavalt on korduvalt Chem.eu kodulehe kaudu tellinud ei ole kunagi vaadanud avalehte ega uurinud milliseid hoiatusi lehel on, eriti olukorra, kus ta ise väitis, et oli uurinud kas Eestisse saab tellida, kuid jättis uurimata kas võib tellida. Interneti poest 7 tellides käib tellijaga kaasas tellija hoolsuskohustus, kes peab tagama, et kauba tellimisel täidab tellija kõik riiki sisseveoks vajalikud formaalsused. Elvis Elblausi paljasõnalised väited, et ta ei teadnud, ei vaadanud on kõik kantud väljatöötatud kaitsetaktikast ja ei muuda maakohtu järeldusi ebaõigeteks. Alusetu on kaitsja väide (apellatsiooni punkt 25, 26, 27), et kohtu põhjendamatu tegevuse osas, sest kohus on hinnanud esitatud tõendit, kuid esiteks teo suhtes ületab see tõend süüdistuse piirid, sest ei ole konkreetselt selle tellimuse tellimuskiri ja teiseks, kuna ei puuduta konkreetselt seda tellimus, ei ole teada mis kogused olid konkreetsel tellimiskirjal. Tunnistaja KK vastates prokuröri küsimustele ütles, et Elvis oli talle öelnud et tellis juba detsembris

1. Kaitsja püüe esitleda tunnistajate ütlusi eksimusena (punkt 26) on kantud üksnes kaitsetaktikast, sest näiteks tunnistaja KK on nimetanud nii kuu kui ka aasta. Juhul kui kaitsja leiab, et tunnistaja ütlused on valed, siis kehtib see tunnistaja kõikide ütluste kohta, sest pole ju välistatud, et ta „eksis“ siis ka kõikides muudes asjaoludes. Seda ei olla kaitsja aga väitnud. Puudub alus arvata, et süüdistatava ema või elukaaslane annaks valeütlusi, kuid nad räägivad enamjaolt vaid seda, mida nad Elvis Elblausilt on kuulnud ja kuuldus ei ole tõend, sest nad ise konkreetset asjaolu ei ole näinud ega kogenud. Tunnistajate KK ja TT ütlustest ei ole jäänud kõrvaldamata kahtlusi mida kohus pidanuks tõlgendama süüdlase kasuks. Tegelikult toetavad just detsembris 2016 aine tellimist kaude ka Elvis Elblausi enda vastused kaitsjale. Asjakohaselt on maakohus määratlenud Elvis Elblausile ravimite väljakirjutamise aja, sest Elvis Elblaus ega tema kaitsja ei ole kohtule esitanud mitte ühtki tõendit, et Elvis Elblausile oleks enne süüdistuses näidatud aega Inglismaal või kuskil mujal ravimeid kirjutatud. Iseenesest ei ole see tegelikult ka oluline, sest Elvis Elblaus ei tellinud ravimit, vaid inimkasutuseks keelatud eksperimentaalseid kemikaale. Asudes aktiivsele kaitsele oli süüdistataval ja kaitsjal võimalus esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid, seda ei tehtud. Seega on apellatsiooni punktis 28 tehtud kohtule sisutu etteheide. Samuti ei ole asjakohased maakohtu otsusele tehtud etteheited apellatsiooni punktides 31-36 ning 37-48 subjektiivse koosseisu kohta. Seda muuhulgas ka põhjusel, et Elvis Elblausil on kohustus NPALSist tulenevalt hoiduda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, mille konkreetsem nimekiri on seaduse lisa, omandamisest ilma arsti ettekirjutuseta. Puutuvalt kaitsja väitele, et enne nimekirja kandmist pole tegu narkootilise või psühhotroopse ainega on väär. Ainet määratletakse tema toime kaudu, ehk siis vastav toime on ainel alates selle aine tekkimisest ning vastavalt selle kasutusele määratakse kuuluvus narkootilise või psühhotroopse ainete hulka. Juhul kui tegemist ei ole inimesele kasutuseks mõeldud ainega ei ole vaja ainet sellisena määratleda, sest lihtsalt ohtlikkust või mõju inimesele pole vajalik uurida. Elvis Elblausi vastusest prokuröri küsimusele on arusaadav, et ta teadis, et tegemist on eksperimentaalse ainega ja oleks ilmselgelt pidanud uurima, milline on selle aine käitlemise võimalused Eestis. Lisaks kattuvad need ütlused ka tellimise aja kohta TT antud ütlustega, et Eestis Elvis Elblaus kohe arsti juurde ei saanud ja siis tellis
2. Kõik Elvis Elblausi ja ka tunnistajate KK ja TT ütlused kinnitavad, et Elvis Elblaus tellis ainet, mis mõjus tema psüühikale ja tervisele. Seega juhul kui lähtuda kaitseverisoonist, et Elvis Elblaus tegeles ravimi ostmisega, siis ka see ei olnud kooskõlas kehtiva õigusega. Ravimiseaduse § 2 lg 1 sätestab ravimina igasuguse aine või ainete kombinatsiooni, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu ning lõikes 2 on näidatud, et õigus otsustada aine või toote määratlemine ravimina ning toote määratlemine homöopaatilise preparaadina on Ravimiametil. Süüdistataval ega kastjal ei ole 8 esitada mitte ühtki dokumenti selle kohta, et tegemist oli nn ravimiga, ega saagi olla, sest chem.eu kaudu müüdi eksperimentaalseid kemikaale. Sellest oli Elis Elblaus teadlik (tema ütlustest - katsetas enda peale). Seega saab teha vaid ühe järelduse, Elvis Elblaus soovib teda mõjutavat ainet ja leidis sellise, olles ükskõikne igasuguse seadusliku regulatsiooni osas, ja tellis. Ta teadis, et tellib mõjuainet. Ained olid kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Alusetu on apellandi väide, nagu oleks prokurör esitanud kohtule lausvalet. Chem.eu e-pood müüs eksperimentaalaineid, milledel oli kanepi, kokaiini jt kodulehel toodud mõjuainetega sarnane mõju, ühesõnaga narkootilise joobe mõju ja e-poe kasutajana teadis seda ka Elvis Elblaus. Lisaks olles tarbinud psühhotroopse ja narkootilise mõjuda ravimeid arsti ettekirjutusel teadis ta täpselt millist mõju tellitavad ained annavad ja ka nende mõju, sest see on märgitud ka ravimi kirjeldustesse. See oli Elvis Elblausi varasem teadmine, kui sai ravimit (narkootiline ja psühhotroopne mõju, vajalik arstiretsept). Väär on apellandi väide, nagu oleks maakohus asjakohatult lähtunud keskmise inimese teadlikkusest (p. 43), sest puudub hoolsuskohustus. Seda põhjusel, et inimestel on olemas üldteadmised, mille olemasolu ühiskond saab eeldada igalt tervelt inimeselt.

§ 17lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust.

Oma kahtluste aluseid, kas Elvis Elblaus kuulub keskmise inimese hulka, ei ole apellant avanud, samuti ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud, et Elvis Elblausil oleks vaimupuuet, vaid ta on terve inimene, kes on varem kokku puutunud sarnaste ainetega arsti retseptiga saadud ravimites, kuid ta puudusid meditsiinilised eriteadmised. Seega on kohus kohaselt rakendanud Elvis Elblausi tegevuse hindamisel keskmise inimese teadlikkust. Samuti on alusetud apellandi väited, et maakohus ei ole käsitlenud kaitseargumente (apellatsiooni punktid 49-55). Kaitsja tuues välja punktis 50 kaitsekõnes öeldu kinnitab, et eelnevas punktis kohtule tehtud etteheide ei ole õige, kuna kohus on toonud kohtuotsusesse kaitsja sõnad. Arutelu teemal, kus ja kuidas oleks saanud Elvis Elblaus teada suure koguse ilma ise kümme korda joovet saamata, on kergelt öeldes hämamine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on ilma arstiretseptita keelatud, seega ei peaks tavainimesel isegi tekkima küsimust, palju ma võin tarbida, sest üldse ei või, rääkimata suurest kogusest. Keelatud aine tellimisel on tellija riisiko, vastutus, vastavalt tellitud kogusele. Elvis Elblausi paljasõnalised väited, et ta ravis ennast ei ole tõsiselt võetavad, sest tal (ka tema elukaaslasel ja emal) puudus meditsiiniline teadmine ja arsti kutse, et oleks saanud või võinud seaduslikult ravimit määrata hinnates Elvis Elblausi tervislikku seisundit ja ravivajadust ja –alternatiive. Tuleb märkida, et igal juhul keelatud ainetega eneseravi ei kvalifitseeru raviks vaid keelatud ainete käitlemiseks. Keelatud ainete kogus lähtub aine mahust või hulgast, mis antud juhul saadi Elvis Elblausi tellitud ja talle adresseeritud postipakist. Samuti on maakohus kohtuotsuse lehel 11 argumenteerinud, et kaitsja viide seaduste vastuolule põhiseadusega on alusetu. Seda kui põhjalikult peab kohus iga asjaolu argumenteerima ei ole õnneks seadusandja ette näinud, riigikohtu põhijuhis on, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema jälgitav ja arusaadav. Maakohus ei ole jätnud kaitsja seisukohta tähelepanuta, vaid asunud kaitsja soovitust teisele seisukohale. Apellatsiooni punktides 56-74 esitleb kaitsja oma seisukoha koosseisu eksimusest ja punktides 75-89 keelueksimusest tegemata maakohtule otseselt ühtki etteheidet. Kaitsja näitab sellega väljatöötatud kaitsetaktikast tulenevat leppimatust kohtuotsusega, väites kogumis, et maakohus ei ole kaitseversiooni mõtteviisi järginud. Maakohus ei ole sedastanud Elvis Elblausi tegevuses koosseisu- ega keelueksimust. Prokuratuur jääb süüdistusteesides toodud seisukohtade juurde. 9 Apellatsiooni osas karistusnormi pinge Põhiseadusega (p. 90-99) esitleb apellant oma visiooni kuidas võiks olla reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete regulatsioon Eestis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) annab konkreetse juhise, kuidas seaduses viidatud nimekirja ained liidetakse ja seadusandja on andnud täpse korra, millega sisustatakse nimekiri. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15, s.o konkreetse volitusnormi, alusel on sotsiaalminister vastu võtnud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja korra ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad, mis sisaldavad juba täpsemaid ja konkreetsemaid käitumisviise. Nimetatud nimekirjad on avaldatud Riigi Teataja I osas iga muudatuse tegemise järel ja nii kehtiv redaktsioon kui muudatused ja nende tegemise ajad on kättesaadavad avalikus internetist www.riigiteataja.ee alt. Etüülfenidaat (jrk nr 5) ja etisolaam (jrk nr 4) lisati (vastu võetud 28.05.2014 sotsiaalministri määrusega nr 31) nimekirja (lisa 1 asendati nimetatud määruse lisaga) ja lisamine avaldati RT I, 30.05.2014, 6 ja muudatus jõustus 02.06.

1. Tegemist on seaduse alusel vastu võetud ja avaliku õigusaktiga, mis on kehtestatud seaduses ettenähtud korras. Asjakohatu on apellandi väide, et selliselt on viidud narkootilise aine lisamine parlamentaarse kontrolli alt väljas, sest kõik blanketsed õigusnormid viivad teise õigusakti juurde, mis omakorda viitavad konkreetsetele kordadele ja juhenditele. Kaitsja soovitused muuta õigusnormide hierarhiat ja piirata karistusõiguse rakendamine teatud õigusnormide astmeteni on täiesti asjakohatu. Kehtivas õiguses on nimekirjad kehtestatud põhiseaduslikku korda järgides, ehk siis seaduse volitusnormiga antud volituste piirides õige isiku poolt ja avaldatud. Tegemist ei ole põhiseadusvastase korra ega nimekirjaga ei vormilt ega sisult. Tuleb rõhutada, et kaitsja viidatud võimumonopol on demokraatlikus Eestis rahva käes ja parlament on pidanud vajalikuks kehtestada seaduse just selliste volitusnormidega usaldades, parlamendi poolt peaministriks valitud isiku ettepanekul presidendi nimetatud, sotsiaalministrit. Mingil juhul ei ole põhjendatud nimetada volitusnormide täitmise korda (täpsema korra kehtestamine ja nimekirjade kehtestamine) ning blanketseid õigusnorme demokraatiadefitsiidiks. Laskumata pikemasse analüüsi leiab prokuratuur, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel vastu võetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad, ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kokkuvõtlikult ei esine KrMS § 338 ega § 339 sätestatud Pärnu Maakohtu kohtuotsuse tühistamise aluseid. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu kohtuotsuse põhistused ei ole piisavad või on KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel ebatäpsed on võimalik teha kohtuotsuses täpsustusi sisulist otsust muutmata. Prokuratuur ei taotle suulist menetlust. Palub KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta Pärnu Maakohtu kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon täies mahus rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsiooniga ning prokuröri seisukohaga, peab apellatsiooni väidete alusel vajalikuks märkida järgmist.
3. Esmalt kolleegium osutab, et kaitsja taotlus Elvis Elblaus õigeks mõista ja menetlus lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ei ole kooskõlas menetlusseadusega ega juriidiliselt korrektne. 10 Nimelt määratleb KrMS § 274 lg 1 esimene lause ära juhud, kui kriminaalasja kohtulikul arutamisel on võimalik kohtu määrusega kriminaalmenetlus lõpetada ning teine lause kehtestab üheselt, et KrMS § 199 lg 1p 1 alusel tehakse õigeksmõistev otsus. Seega välistab menetlusseadus võimaluse teha ringkonnakohtul isiku suhtes ühe süüdistuse kohta üheaegselt nii õigeksmõistev otsus kui ka menetlust lõpetav määrus. Kuriteo koosseisu tuvastamatus saab kaasa tuua vaid õigeksmõistva otsuse tegemise, mitte menetluse lõpetamise.
4. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust kuna resolutiivosas on asunud seisukohale, et süüdistatav on toime pannud tahtliku kuriteo, kuid motiveerivas osas heidab ette ettevaatamatuse tunnuseid. Kolleegium märgib, et kui kaitsja leiab apellatsioonis, et maakohus on kriminaalmenetlust oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses, pole tema taotlus õigeksmõistva otsuse tegemise osas kooskõlas seadusega. Nimelt kehtestab KrMS § 341 lg 2 muuhulgas, et kui apellatsioonimenetluses tuvastatakse KrMS § 339 lg 1 p 8 ettenähtud rikkumine saab järgneda vaid maakohtu otsuse tühistamine ja kriminaalasja saatmine maakohtule uueks arutamiseks, mitte aga õigeksmõistva otsuse tegemine. Samas kolleegium märgib, et kaitsja poolt viidatud vastuolu kohtuotsuse resolutiivosa ja kohtuotsuse põhiosa järelduste ja tuvastatud asjaolude vahel pole tuvastatav. Maakohus on otsuse lk 10 jõudnud järeldusele, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetult ning kohtuotsuse resolutiivosas on ta süüdi tunnistanud katsestaadiumisse jäänud tahtliku kuriteo toimepanemises. Kolleegium leiab, et eelnimetatud kaitsja väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning sellest tulenevalt puuduvad alusel kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks.
5. Kaitsja on leidnud, et kohtuotsusest pole arusaadaval viisil jälgitav kohtuniku siseveendumuse kujunemine, mis olulise rikkumisena toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Seega on kaitsja, osundamata küll ühelegi normile, viidanud põhjendamiskohustuse rikkumisele. Kaitsja väidete osas peab kolleegium vajalikuks märkida, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines (vt ka Riigikohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-08).

§ 184

koosseisu objektiivse tunnusena ettenähtud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine on karistatav kõigis avaldumisvormides. Kohus arutab kriminaalasja KrMS § 268 lg 1 kohaselt süüdistusakti alusel, seega süüdistuse piirides, kus on välja toodud süüksarvatava koosseisu tunnustele vastavad faktilised asjaolud. Maakohus on süüdistuses etteheidetavate, koosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate tegude tõendamisel lähtunud muuhulgas ka süüdistatava poolt etteheidetavate tegude tunnistamisest, hinnates seda osaliselt süü omaksvõtuna. Tegemist on süüdistatava ütlustele tugineva järeldusega, mis on arusaadav ja jälgitav. Samuti pole tegemist kohtu poolt põhjendamiskohustuse rikkumisega kaitsja poolt viidatud tellimuslehele hinnangu andmisel. Maakohus on nimetatud tõendit hinnanud osaliselt usaldusväärseks ning on sellekohase põhjenduse ka esitanud. Asjaolu, et kohus ei hinda tõendeid samaselt kaitsjaga või kaitseversiooni kinnitavatena, pole käsitatav põhjenduse ebapiisavusena või ebaveenvusena ega ka süütuse presumptsiooni 11 rikkumisena, kuna kohus hindab tõendeid KrMS § 61 kohaselt nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kolleegium ei tuvastanud kaitsja väidete alusel maakohtu otsuses põhjendamiskohustuse rikkumist ei KrMS § 339 lg 1 p 7 ega ka KrMS § 339 lg 2 mõttes. Otsuses on ära näidatud tõendatuks loetud asjaolud ning tõendid, millistele Elvis Elblausi süüditunnistamine rajaneb. Samuti on kohus kooskõlas KrMS § 312 p-s 2 sätestatuga põhjendanud millised tõendid ja miks ta loeb osaliselt usaldusväärseteks.

1. Vastavalt esitatud apellatsioonile puudub vaidlus selles, et Elvis Elblaus tellis etüülfenidaati ja etisolaami internetipoest chems.eu. omandamise ja tarvitamise eesmärgil. Puudub ka vaidlus, et ainete ostmise ajal olid nimetatud ained kantud keelatud ainete nimekirja, mis on kehtestatud sotsiaalministri määruse lisana. Ka selles puudub vaidlus, et süüdistataval puudus etüülfenidaadi ja etisolaami käitlemiseks luba, kuna sellise loa saamine füüsilise isiku poolt on võimatu ja välistatud kehtiva õigusega. Kuna eelnimetatud asjaolude tõendamise osas vaidlus puudub, siis ringkonnakohus eelnimetatu osas põhjendusi ei esita.
2. Kaitsja on vaidlustanud otsuse tõenditele antud hinnangu osas. Esmalt kolleegium märgib, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused ( vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-107-12). 10.
3. Kaitsja on leidnud, et maakohus on meelevaldselt jätnud arvestamata tunnistajate TT ja KK ütlused süüdistatava veendumusest tellitud ainete lubatavuse kohta. Seejuures on kaitsja viidanud tunnistajate ütlustele sellest, mida neile oli teada andnud süüdistatav ning KK ütlustele ka sellest, et ta ei kahtle pojas. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseks tunnistanud ning on neid ka süüdistatava ütlustele hinnangu andmisel analüüsinud. KrMS § 66 lg 21 kehtestab põhimõtte, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme asjaolu kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel ei ole tõend. Samas sättes ettenähtud eranditele ei ole kaitsja apellatsioonis viidanud. Seega tunnistajate ütlusi ei saa kasutada iseseisva tõendina selle kohta, millest nad on teadlikuks saanud süüdistatava vahendusel kuna tunnistaja poolt ainete lubatavaks arvamise osas on süüdistatav vahetult kohtuistungil ristküsitlemise käigus ütlusi andnud. Asjaolu, et tunnistajad usuvad oma elukaaslast ja poega ning on veendunud, et ta ei teadnud, et tellitud ainete käitlemine oli keelatud, ei muuda nende ütlusi ebausaldusväärseks kuid tuleb arvestada, et selline veendumus rajaneb vaid Elvis Elbalusi väidetel ja nendele tugineval tunnistajate subjektiivsel muljel. Kaitsja on leidnud, et KK ütlustele tuginevate järeldustega on kohus näidanud süüdistatavat halvas vaguses ja tõlgendanud kahtlused süüdistatava kahjuks. Kolleegium hindab kaitsja väidet ekslikuks. KK-le oli süüdistatav selgitanud, et tellib ravimeid veebipoest, mis müübki toidulisandeid ja ravimeid. Samal ajal oli ta täiesti teadlik, et veebipoe kaudu on võimalik osta vaid inimkasutuseks keelatud eksperimentaalseid kemikaale. Seega on maakohus õigustatult hinnanud süüdistatava selgitusi väärettekujutuse loomisena KK-l just nimetatud veebilehe osas. Mingitest kõrvaldamata kahtlustest rääkida seejuures alust pole. 12 10.2 Kaitsja on leidnud, et maakohus ei ole esitanud põhjendusi miks on lugenud mitteusaldusväärseks süüdistatava kinnituse ainete lubatavusest. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu kuna maakohus on otsuses( otsuse lk 5-6 ) piisava selguse ja jälgitavusega põhjendanud, miks süüdistatava ütlused sellest, et ta ei teadnud ainete keelatusest pole kooskõlas kohtu poolt vahetult uuritud tõenditega ega ka eluliselt usutavad ega veenvad. Kaitsja poolt tähelepanu väärivaks asjaoluks hinnatu, et tunnistajate ja süüdistatava ütlused pole loetud ebausaldusväärseks tervikuna, mingeid muudatusi maakohtu poolsele tõendite hindamisele kaasa ei too. Nimelt on Riigikohus juba oma lahendis 3-1-1-131-13 käsitanud ütluste osaliselt usaldusväärseks tunnistamise võimalust ning sedastanud sellise hindamise seaduslikkuse. 10.
4. Kaitsja on vaidlustanud kohtule esitatud arvutiväljatrüki www. chem.eu tellimuslehele antud hinnangut. Nimelt on kohus jõudnud järeldusele, et tõend on usaldusväärne osas, et süüdistatava jaoks ei ole nimetatud lehel tellimuste vormistamine võõras, mitte aga osas, et esitatud tellimusleht oli aluseks süüdistuses märgitud postisaadetise edastamisele Elvis Elblausile ( otsuse lk 7). Kohtu seisukohaga mittenõustumist põhjendab kaitsja süüdistatava poolse kinnitusega, et tegemist on sama tellimusega. Samuti sellega, et tellimuslehel näidatud kuupäev klapib orienteeruvalt paki saabumise ajaga. Viimase osas kolleegium märgib, et tegemist on kaitsja oletusega, mis pole ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Süüdistatava ütluste osas kolleegium märgib, et maakohus on tuginenud tõendi usaldusväärsusele hinnangu andmisel tema ütlustele sellest, et süüdistuses nimetatud aineid tellis ta 2016 novembris( t.lk. 99). Sellised ütlused riimuvad ka tunnistajate ütlustega ainete tellimise aja osas. TT andis ütlusi ainete tellimise kohta novembris 2016 ja KK ütluste kohaselt toimus ainete tellimine detsember
5. Eeltoodud kokkulangevaid ütlusi on kaitsja apellatsioonis hinnanud kui ekslikeks tähtsusetus asjaolus. Samas on just ajaline faktor tõendi usaldusväärsusele antud hinnangus maakohtu põhjenduste kohaselt oluline. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et esitatud tellimusleht ei anna alust tõdemuseks, et tegemist on just süüdistuses nimetatud saadetise tellimusega ja et süüdistatav soovis Hollandist tellida väiksemas koguses aineid, kui süüdistuses on märgitud ja temale adresseeritud postisaadetis sisaldas. Esitatud tellimus kannab kuupäeva 14.02.2017 ehk erinevat aga nii süüdistatava enda kui tunnistajate poolt kinnitatud tellimuse tegemise ajast. Lehelt nähtub, et tellimust ei ole ostukorvi edastatud ning kõige olulisem on, et kohtule ei ole esitatud tellimuse kinnituse osas mingeid tõendeid. Kaitsja viide kahtluste tõlgendamisest süüdistatava kasuks märgib kolleegium, et In dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-15). Antud juhul puudub tõendikogum, mis kaitsja versiooni kinnitaks, mistõttu kõrvaldamata kahtlusest rääkida ei saa. 10.
6. Kaitsja on märkinud, et maakohus luges tuvastatuks, et viimati kirjutati süüdistatavale sarnaste ainetega ravimeid 2012 aastal, kuid jätnud välja tunnistajate ütlused Inglismaal elamise ajal süüdistatavale välja kirjutatud ravimitest. Maakohus on viidanud SA Pärnu Haigla poolt väljastatud õiendile, millest nähtub 2012 aastal süüdistatavale väljakirjutatud ravimid ning on jõudnud eelnimetatud tõendiga koos süüdistatava enda ja tunnistaja TT ütlustega järeldusele, et on tuvastatav, et süüdistatav teadis kuhu ja kelle poole vastavalaadsete tervisehädadega peab pöörduma, samuti, et vajalik on arsti konsultatsioon ja retsept. 13 Kuidas ja millisel määral tunnistajate ütlused Inglismaal ravimite väljakirjutamise kohta maakohtu järeldust kummutab või Eestis välja kirjutatud ravimite aega muudab, kaitsja apellatsioonis ei põhjenda. Kolleegiumil puudub alus tõendi ümberhindamiseks kui ka kohtu järelduse muutmiseks. 10.
7. Apellant on leidnud, et kohus on teinud prokuröri poolt esitatud chem.eu veebilehel oleva hoiatuse osas loogiliselt võimatuid järeldusi. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Nimetatud veebilehel on märgitud, et enne tellimist nõuavad nad kohalike seaduste kontrollimist mistahes nende müüdavate teaduskeemikaalide seaduslikkuse osas ( t.lk. 105-107). Tõendile hinnangu andmisel ongi kohus täpselt tõendi sisu alusel ka teinud järeldused hoiatuse olemasolust ning selle kättesaadavusest ja nähtavusest süüdistatavale. Seega on järeldus kooskõlas tõendi sisuga. 10.
8. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et otsuse ja apellatsiooni pinnalt pole tuvastatavad sellised tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning annaks ringkonnakohtule aluse muuta maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut.
9. Kaitsja vaidlustab kohtu järeldused subjektiivse koosseisu tuvastamise osas. Seejuures esitab oma nägemuse

§ 17

sätestatud koosseisueksimuse esinemisest, leides, et Elvis Elblaus oli eksimuses kahe olulise koosseisu elemendi osas ja nimelt kas tegemist oli narkootilise/ või psühhotroopse ainega ja kas tegemist on aine suure kogusega. Riigikohus on edastanud ( vt lahend nr 3-1-1-55-06), et

§ 17

ettenähtud koosseisueksimusega on tegemist siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks. Kolleegium osutab, et subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 184

koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste osas ning koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 11.

1. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet. Seega vaidlustatud kriminaalasjas tähendab see esmalt tuvastamist, et Elvis Elblaus pidas vähemalt võimalikuks, et tellib Hollandist narkootilisi/psühhotroopseid aineid. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, mistõttu oli subjektiivse koosseisu tuvastamisel kohus õigustatud analüüsima süüdistatava varasemaid kokkupuuteid ärevus- ja tähelepanuhäirete raviga nii psühhiaatri poole pöördumise näol kui retseptide alusel ravimite ostmise näol. Seetõttu on ainetud kaitsja poolt apellatsioonis tehtud etteheited kohtu sellesisulistele põhjendustele. Maakohus on tahtlikult kuriteo toimepanemise tuvastanud tuginevalt muuhulgas süüdistatava ütlustele sellest, et ta otsustas 2016 aasta novembris tellida endale etüülfenidaati ja etisolaami ( t.lk. 99-103) ehk siis oli süüdistatav teadlik milliseid konkreetseid mõjuaineid ta tellib. Samuti on tema ütlustega tuvastatud, et nimetatud ainete tellimine oli eesmärgipärane ja taotluslik käitumine. Tema sooviks oli nimetatud ainete saamine ja tarvitamine. Maakohus on asjakohaselt tahtluse tuvastamisel tuginenud süüdistatava ütlustele ka selles osas, et enne nimetatud ainete tellimist tegi ta internetis uurimustööd, luges teaduspõhiseid artikleid, teadis, et tegemist on alprasolaami ja diazepaami ning metüülfenidaadi väga lähedaste 14 analoogidega. Seega on süüdistatava tahte tuvastamisel ainetu kaitsja väide, et süüdistuse esemeks olevad ained pole täpselt sama toimeainega haigusloos figureerinud ravimitega. Kuna nii metüülfenidaat kui alprasolaam ja ka diazepaam kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja on ka asjakohatu kaitsja väide, et kohus ei tee vahet ravimi mõiste ja narkootilise /psühhotroopse aine tähenduse vahel. Kolleegium nõustub maakohtu tõdemusega, et teaduspõhist uurimistööd teinud süüdistataval oli täielik arusaam tellitavate ainete mõjust ja asjaolust, et tegemist on narkootiliste /psühhotroopsete ainetega. Tahtluse tõendamatust ei tingi ka kohtu poolt chem.eu väljatrüki ( t.lk. 105-108) sisu otsuses kajastamine kuna tõendiandmetest tõesti nähtub, et chem. eu on tunnustatud turuliider teaduskemikaalide valdkonnas ning on ka viide, et suur hulk teaduskemikaalidest on analoogsed ja sarnase struktuuriga ainetele nagu kanep, kokaiin, ketamiin ehk siis on nende ainetega sarnane mõju ehk tekitavad narkootilise joobe. Seejuures on kohus seaduslikult oma põhjenduses lähtunud keskmise inimese teadlikkusest ja arusaamisest, et viimati nimetatud siis kanepi, kokaiini ja ketamiini näol on tegemist narkootiliste/psühhotroopsete ainetega. Siinkohal kolleegium ka märgib, et kaitsja poolt keskmise inimese argumentatsiooni sidumine vaid ettevaatamatusdeliktiga on ebaõige. Karistusõiguses on keskmise mõistliku inimese arusaamisele tuginetud tahtliku kuriteo koosseisule vastavate tunnuste tuvastamisel, nii näiteks ähvarduse veenvuse kui ka kehalise väärkohtlemise tagajärjena valu tuvastamisel. Kaitsja on leidnud, et asjaolu, et tegemist on narkootilise või psühhotroopse ainega sõltub selle nimekirja kandmisest ja leiab, et kuna Elvis Elblaus ei teadnud, et ained on nimekirja kantud on koosseisulise asjaolu mitteteadmine. Kolleegium, nõustudes prokuröri vastuses esitatud seisukohaga, et ainet määratletakse ikka tema toimeaine kaudu, märgib, et maakohus on juba süüdistatava ütlustele tuginevalt tuvastanud, et süüdistatav oli teadlik ka nimetatud nimekirja olemasolust. Kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et ta ei pidanud vajalikuks nimekirja vaadata, ei välista maakohtu poolt tõendite kogumis alusel tahtluse ja teadmiste osas tehtud järeldusi. Süüdistatav teadis, et tellitud ainete analooge sisaldavad ravimid ei ole olnud vabalt ostetavad vaid tegemist on rangelt meditsiinilisele kontrollile allutatud retseptiravimite koostisainetega. Ta tegi interneti vahendusel uurimustööd, luges teaduslikke artikleid, võrdles analoogide tuvastamiseks toimeaineid. Asjaolu, et tellitud ainete näol pole tegemist ravimitega on üheselt arusaadav ka chem.eu lehel olevast selgitusest, et pakutava näol on tegemist teaduskemikaalidega, mida müüakse vaid teadusuuringute eesmärgil ning need ei ole ette nähtud inimtarbimiseks. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et koosseisueksimuse jaatamiseks ehk siis veendumuseks, et süüdistatav ei pidanud isegi võimalikuks ega kujutanud isegi ette, et tegemist on narkootiliste/psühhotroopsete ainetega, igasugused alused puuduvad. Apellatsioonis esitatud väited ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi süüdistatava teadmisest, et tellitud ainete näol on tegemist narkootiliste/psühhotroopsete ainetega. 11.2 Kaitsja on psühhotroopse aine suure koguse tuvastamise vaidlustamisel leidnud, et psühhotroopse aine suure koguse tuvastamine eeldab alati eksperdi või asjatundja arvamust. Maakohus on juba sellise väite ekslikkuse osas otsuses põhjendused esitanud ning on seejuures viidanud ka Riigikohtu asjakohasele lahendile nr 3-1-1-7-
2. Kolleegium osundab siinkohal uuesti ka lahendis nr 3-1-1-95-16 sedastatule, et kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole

§-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga. Öeldu tähendab, et juhtudel, kui 15 narkootilise või psühhotroopse aine koostis on kindlaks tehtud, ei eelda narkojoobe võimalikkuse sedastamine vältimatult aine mõju uurimist ekspertiisi vormis. Siinkohal kolleegium märgib, et nii kohtuotsuse kui ka kriminaalasja materjalidest tulenevalt on antud asjas ekspertiisiga tuvastatud, et Elvis Elblausi poolt tellitud ainete puhul on tegemist psühhotroopsete ainete etisolaami ja etüülfenidaadiga, millised kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja( t.lk. 40-41). Samuti on äravõetud ainete suure koguse hindamisel aluseks EKEI toksikoloogiaeksperdi poolt koostatud vastused käideldud ainete joobe tekitamiseks vajalike koguste osas nii ühele keskmisele inimesele kui ka 10-le keskmisele inimesele. Nimetatud dokumentaalsed tõendid, milledes kajastub eksperdi arvamus, on lubatavad tõendid ning nende usaldusväärsuses pole analoogselt maakohtuga ka ringkonnakohtul alust kahelda. Maakohtu järeldust suure koguse tuvastamise osas ei väära ka kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendid ning argumentatsioon, et mitte igasugune psühhotroopse aine kogus ei ole narkojoovet tekitav või et mingi aine tarvitamine ei tähenda joovet. Antud juhul on piisava selguse ja lubatavate ning usaldusväärsete tõenditega tuvastatud, et tellitud ainete kogus on hinnatav NPALS § 31 lg 3 ettenähtud suure kogusena. Kaitsja on teinud etteheited, et kohus pole suure koguse teadlikkuse osas hinnanud kogust individuaalselt, rangelt lähtuvalt vaid süüdistatava isiklikul kogemusel põhinevast toimest ja talle vajalikust kogusest. Kolleegium osutab siinkohal kehtivale kohtupraktikale ja Riigikohtu lahendile 3-1-1-121-06, kus on juba sedastatud, et määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Samuti on Riigikohus korduvalt oma lahendites ( vt nt lahendit nr 3-1-1-23-10) rõhutanud, et lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse puhta narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad. Järgneva sammuna tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele keskmisele isikule või mitte. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-100-13 käsitanud narkootilise aine suure koguse karistusseaduses piisava täpsusega määratletust ja isikule ettenähtavust, millisel juhul on tegemist koosseisupärase käitumisega ning jõutud järeldusele, et puudub alus

§ 184lg 1 tunnistamiseks põhiseadusvastaseks.

Maakohus on suures koguses psühhotroopse aine käitlemise tuvastanud Riigikohtu lahendites antud juhistest ja seadusest tulenevalt, mistõttu kaitsja poolt vaid Elvis Elblausi isikule viitav argumentatsioon jääb tagajärjetuks. Maakohus on suures koguses ainete tellimise tahtluse tuvastamist eraldi põhjendanud (otsuse lk 9) ning kolleegium sellise põhjenduse ja järeldusega nõustub ega pea seda vajalikuks korrata. Küll aga osutab, et kaitsja väidet, et otsuses sellekohane põhjendus puudub, saab hinnata ekslikuks. 11.3. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt pole tuvastatav Elvis Elblausi eksimus kaitsja poolt viidatud süüteokoosseisu asjaoludes, mistõttu kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga

§ 17ettenähtud koosseisueksimuse esinemisest.

12. Kaitsja on apellatsioonis esitanud oma nägemuse

§ 39sätestatud keelueksimuse esinemisele.

On leidnud, et Elvis Elblaus oli eksimuses nii selles, et pidas ainete ostmist Euroopa Liidus toimivast internetipoest lubatavaks, kui ka selles, et pidas ainete kogust väikeseks. 16 Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud ( vt nt 3-1-1-106-09), et keelueksimuse puhul on tegemist eksimusega mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus. Keelueksimuse puhul aktualiseerub alati küsimus sellest, kas see eksimus oli isikule välditav või mitte ehk teiste sõnadega - kui hoolikalt suhtus isik õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust. Maakohus on juba keelueksimuse esinemise võimalikkust analüüsinud ning on jõudnud järeldusele, et

§ 39alusel süü puudumist jaatada pole antud juhul alust.

Kolleegium, sarnaselt maakohtuga leiab, et pole põhjust kahelda selles, et Elvis Elblaus teadis, et Eesti Vabariigis on loata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. Kaitsja väide eksimusest aine koguses ei anna alust rääkida keelueksimusest, kuivõrd eksimus toimepandava süüteo liigis õiguslikku tähendust ei anna ning selline eksimus ei välista süülisust. Kaitsja on leidnud ka, et Elvis Elblaus ei teadnud, et tegemist on Eestis keelatud ainetega viidates süüdistatava ütlustele ning asjaolule, et chem.eu piirangute filter Eestisse ainete müümist lubas. Kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et mingi veebileht annab võimaluse Eesti riigi kodanikule osta turul müüdavaid teaduskemikaale, ei anna alust järelduseks, et nende käitlemine on Eestis lubatav. Välisriigis tegutsev teaduskemikaale pakkuv veebileht ei muuda müüdavaid aineid Eestis lubatavateks. Sellist tähendust üks ainete müügiga tegelev veebileht ei oma ning ka selliseks arvamuseks alus puudub. Asjaolu, et välismaal tegutsev internetipood midagi müüb, ei ole võrdsustatav müüdava aine seaduslikkuse ja lubatavusega ostja riigis. Seda enam, et nagu maakohus ka juba oma lahendis märkis, oli veebilehel ka hoiatus, et enne tellimist on vajalik kohalike seaduste kontrollimist ainete ostmise seaduslikkuse osas. Kolleegium leiab, et isegi kui jaatada, et Elvis Elblaus ei olnud kindel tellitavate ainete lubatavusest, siis ei saa rääkida süü puudumisest

§ 39

alusel, kuivõrd nii nagu juba maakohus on asjakohaselt leidnud, teadis Elvis Elblaus Eestis keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjast, mistõttu oli eksimus välditav.

1. Kaitsja on tõstatanud karistusnormi Põhiseadusega vastuolu küsimuse. Esmalt kaitsja märgib, et ainete käitlemise keelatus tulenes vaid sotsiaalministri 18.05.2005 määruse 73 lisas 1 avaldamisest. ÜRO 1961 ja 1971 aasta konventsioonides nimetatud aineid ei figureerinud. Kolleegium osutab, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-29-12 juba käsitanud nimetatud aspekti ja sedastanud, et ÜRO
2. a ja
3. a konventsioonid ei keela Eesti seadusandjal kehtestada siseriiklikku regulatsiooni, millega lisatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete loetelusse ka aineid, mida kumbki konventsioon ei nimeta. Konventsioonides reguleerimata küsimuste osas - mh ka selles, kuidas konventsioonide osalised toimivad selliste ainetega seoses, mida konventsioonides ei käsitleta - on konventsioonidega liitunud riigid vabad ja võivad tulenevalt oma suveräänsusest talitada oma äranägemise kohaselt. Riigikohus on nimetatud lahendis ka sedastanud, et kuivõrd kogu narkootikume puudutav regulatsioon - s.o konventsioonid ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seadus, aga ka vastavad kuriteokoosseisud karistusseadustikus - on esmajoones loodud rahvatervise kaitseks, on sotsiaalministril õigus nimetatud õigushüve kaitseks lisada siseriiklikesse kontrollinimekirjadesse ka aineid, mida pole konventsioonides nimetatud, kuid mis on rahvatervisele piisavalt ohtlikud, et õigustada karistusõiguslikku sekkumist. Lisades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja uusi aineid tegutseb sotsiaalminister oma pädevuse piires kehtiva seaduse volitusnormi alusel ja seega kooskõlas põhiseaduslike nõuetega. 17 Seega on Riigikohus juba just sotsiaalministri poolt oma määruse alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kehtestamise ja selle täiendamise lugenud põhiseaduspäraseks. Kolleegium märgib, et kaitsja ei ole esitanud argumentatsiooni sellest, et NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja 18.05.2005 aastal vastu võetud sotsiaalministri määrus nr 73, kus on lisana ära toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad, või ka nendes tehtud muudatust käsitav 28.05.2014 vastu võetud sotsiaalministri määrus nr 31, ei oleks seadusega, siis NPALS-ga kooskõlas või et määrused ei oleks Riigi Teatajas avaldatud. Kolleegium osutab, et õigusnormi hierarhiast järeldub, et määrus peab olema formaalselt ja materiaalselt kooskõlas volitusnormiga. Madalama õiguse rakendamise prioriteet ütleb, et kui on olemas madalam norm, siis tuleb seda rakendada esmajärjekorras. Juhul, kui õigusakt, antud juhul sotsiaalministri määrus, on antud seaduse alusel, tuleb kohtul kontrollida kõigepealt määruse vastavust seadusele ning alles seejärel seaduse vastavust PS-le. Apellatsioonis puuduvad igasugused viited sellele, et sotsiaalministri määrused oleksid vastuolus seaduses ja nimelt NPALS-is sätestatud volitusnormiga. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et sotsiaalministri määruste puhul on tegemist seaduse ja nimelt NPALS § 31 lg 1 alusel vastu võetud ja avalike õigusaktidega, mis on kehtestatud seaduses ettenähtud korras. Kaitsja poolt apellatsiooni p 54 maakohtule tehtud etteheide tõstatud karistusnormi Põhiseadusega vastavuse küsimuse piisava analüüsita jätmise osas, kolleegium osutab, et maakohus on õigesti otsuses märkinud, et karistusseaduse määratletusnõue ei tähenda täielikku keeldu kasutada määratlemata õigusmõisteid või normatiivseid koosseisutunnuseid. Kohtupraktikas pole määratletusnõude rikkumisena käsitatud näiteks olukorda, kus blanketse karistusõigusnormi dispositsioon sisaldab vaid kaudseid viiteid õigusinstituudile, mille normid blanketset normi sisustavad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-1-1-14-03, p 13).

§-s 184 nähakse ette vastutus narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Normatiivse koosseisutunnusena narkootilised ja psühhotroopsed ained on NPALS § 2 lg 1 kohaselt sama seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Koosseisutunnusena narkootilise aine suur kogus on avatud NPALS § 31 lg-s 3, mille kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kolleegium leiab, et õigusaktides on küllaldase selgusega sätestatud nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete definitsioon kui ka ainete nimetused, ning karistatavuspiir, millest alates on tegemist suure koguse narkootilise või psühhotroopse ainega, mistõttu analoogselt maakohtuga kolleegium leiab, et määratletuspõhimõtte rikkumine pole tuvastatav. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kaitseväited sotsiaalministri määruse põhiseadusevastasuse kohta on põhjendamatud. 14. Elvis Elblausile mõistetud karistuse ebaseaduslikkusele ei ole apellatsioonis viidatud. Kolleegium ei tuvastanud karistusmäära valikul ega ka karistusest tingimisi vabastamise kohaldamisel menetlusõiguslikke minetusi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Mõistetud karistus on kooskõlas

§ 56

ettenähtuga ja ka

§ 73

sätete kohaldamine on toimunud seaduslikult, mistõttu apellatsiooni piiridest väljuvalt karistuse muutmiseks alused puuduvad. 18

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
2. septembri 2018 aasta otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
3. Kaitsja on taotlenud õigeksmõistva otsuse korral hüvitada süüdistatavale kõik menetluskulud. Apellatsioonimenetluses reguleerib menetluskulude hüvitamist KrMS §
4. KrMS § 185 lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu lahend muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohtus toimus menetlus süüdistatava Elvis Elblausi huvides esitatud apellatsiooni alusel. Ringkonnakohus jättis maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Seetõttu jääb õigusabi osutamisega seotud kulu süüdistatava Elvis Elblausi kanda ja kulude hüvitamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) 19