1-17-9672 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2018.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-9672 Kohtunik Endla Ülviste Süüdimõistetu Rai

§ 5

lg- le 2, mille kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, leevendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda on tagasiulatuv jõud. Sama §-i lg 3 aga sätestab, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Samuti viitab R. Aidla

§-le 69 (alates 1. jaanuarist 2015 kehtiv redaktsioon), mille esimese lõike teine lause sätestab 1 1-17-9672 muuhulgas, et ühele päevale arstile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd.

§ 69

lõike 1 eelmise redaktsiooni kohaselt vastas ühele päevale arestile või vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Eeltoodule tuginedes jõuab R. Aidla järeldusele, et Pärnu Maakohus kohaldas 04.12.2017 määruses, millega pööras täitmisele oma 31.05.2017 määrusega R. Aidlale asenduskaristusena kohaldatud üldkasuliku töö 99 tundi, ekslikult üldkasuliku töö ja vangistuse asendussuhet 1:

1. Kohus oleks pidanud kohaldama enne 01.01.2015 kehtivat, isiku olukorda leevendavat seadust, ning lähtuma asendussuhtest, mille kohaselt kahele üldkasuliku töö tunnile vastab üks päev vangistust. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 14.12.2017.a määruse, jäeti vangistuse päevad vähendamata. Eeltoodule tuginedes taotleb R. Aidla, et Pärnu Maakohtu 28.03.2018 otsuses vangistuseks pööratud tunnid viidaks seadusega vastavusse ja ebaseaduslik kohtulahend tühistataks või muudetaks selliselt, et kaks tundi üldkasulikku tööd võrduks ühe päeva vangistusega, ehk 99 päeva vangistuse asemel asendataks üldkasulik töö 49, 5 päeva vangistusega ning selline tulem kajastuks ka eelviidatud Pärnu Maakohtu otsuses. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud R. Aidla taotlusega ning selles viidatud kohtulahenditega leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Pärnu Maakohus asendas 31.05.2017 määrusega R. Aidlale Harju Maakohtu otsusega nr 1-1310835 mõistetud rahalise karistuse, 200 päevamäära, 66 tunni üldkasuliku tööga ning Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-15-3730 mõistetud rahalise karistuse, 100 päevamäära, 33 tunni üldkasuliku tööga. Asenduskaristuse kohaldamisel lähtus kohus vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest 1:
2. Kohtumäärus jõustus 16.06.
3. Pärnu Maakohus asendas oma 14.12.2017 määrusega R. Aidlale kohaldatud üldkasuliku töö vangistusega, kokku 99 päeva. Kohus lähtudes vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest 1:
4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma
5. jaanuari 2018 määrusega Pärnu Maakohtu eelnimetatud määruse, kuna puudusid seaduslikud alused üldkasuliku töö asendamiseks vangistusega. Ringkonnakohus märkis, et Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusega nr 1-1310835 ja Pärnu Maakohtu 27.08.2015 otsusega nr 1-15-3730 mõistetud ja Pärnu Maakohtu poolt 31.05.2017 asendatud karistusi on võimalik arvestada ja aluseks võtta uue kriminaalasja raames R. Aidlale karistuse mõistmisel. Pärnu Maakohtu 28.03.2018 otsusega nr 1-17-9672 mõisteti R. Aidlale lõplikuks liitkaristuseks vangistus 4 aastat 9 kuu ja 12 päeva, suurendades muuhulgas karistust Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusega nr 1-13-10835 ja Pärnu Maakohtu 27.08.2015 otsusega nr 115-3730 mõistetud karistustega, mis olid Pärnu Maakohtu 31.05.2017 määrusega nr 1-1310835 ja 1-15-3730 asendatud kokku 99 tunni üldkasuliku tööga, s.o 3 kuu ja 9 päeva vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018.a otsusega jäeti R. Aidlale mõistetud vangistus muutmata, Riigikohus jättis oma
6. septembri 2018 määrusega R. Aidla ja tema kaitsja kassatsioonid menetlusse võtmata. 2 1-17-9672 Kohus leiab, et Pärnu Maakohus on oma 31.05.2017 määrusega asenduskaristusena 99 tunni üldkasuliku töö kohaldamisel juhindunud õigesti alates
7. jaanuarist 2015 kehtinud

§ 69

lõike 1 redaktsioonis sätestatud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest, mille kohaselt ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd.

§ 70

lõike 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Sama §-i lõike kaks kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Käesoleval juhul vastas rahalise karistuse 200-le päevamäärale 66 päeva vangistust ning 100-le päevamäärale 33 päeva vangistust. Pärnu Maakohus asendas vangistused R. Aidla nõusolekul üldkasuliku tööga lähtudes

§ 69

kehtivast redaktsioonist, s.o vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest 1:1, ehk asendas vangistused kokku 99 tunni üldkasuliku tööga. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga muutub vangistuspäevade ja töötundide asendussuhe, millest kohus üldkasuliku töö mahtu määrates lähtub, asenduskaristuse mõistmise kohta tehtud otsustuse osaks. Seetõttu peab kohus samast asendussuhtest lähtuma ka hiljem, üldkasuliku töö asendamisel vangistusega ja vangistuse täitmisele pööramisel. Pärnu Maakohus on oma 28.03.2018.a otsuses nr 1-17-9672, millega mõistis R. Aidlale liitkaristuseks vangistuse 4 aastat 9 kuu ja 12 päeva, lähtunud samuti vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest, mille kohaselt ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega on kohtud R. Aidlale asenduskaristusena üldkasuliku kohaldamisel ning üldkasuliku töö asendamisel vangistusega lähtunud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest 1:1, kohaldanud õigesti seadust ning Pärnu Maakohtu 28.03.2018.a otsusega nr 1-17-9672 mõistetud lõplik karistus on seaduslik. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks selgitada, et juhul kui lähtuda enne 1. jaanuarit 2015 kehtinud

§ 69

redaktsioonis sätestatud vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtest, mille kohaselt ühele päevale vangistusele vastas kaks tundi üldkasulikku tööd, pidanuks kohus R. Aidlale mõistetud rahalise karistuse asendama kokku 198 tunni üldkasuliku tööga, üldkasuliku töö asendamisel vangistusega pidanuks kohus samuti lähtuma asendussuhtest 1:2, mis tähendab, et ka sellisel juhul oleks vangistus moodustanud 99 päeva. 1. jaanuarist kehtiva

§ 69

lõike 1 teise lause puhul, mille kohaselt ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, on võrreldes eelmise redaktsiooniga, mille puhul ühele päevale vangistusele vastas kaks tundi üldkasulikku tööd, on tegemist isiku olukorda muul viisil leevendava seadusega

§ 5

lõike 2 esimese lause mõttes.

§ 5

lõike 2 kohaselt on pärast süüteo toimepanemist jõustunud karistusseadusel tagasiulatuv jõud isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud kohtuotsusega mõistetud vangistust, üksnes juhul, kui see seadus välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. Alates 1. jaanuarist 2015 jõustunud

§ 69

lõike 1 redaktsioonis ette nähtud asendusmäära muudatus ei ole käsitatav ühegi

§ 5lg 2 teises lauses nimetatud juhtumina.

Ülatoodust tulenevalt on R. Aidla tõlgendus

§ 69lõike 1 kehtivale ja enne 1.

jaanuarit 2015 kehtinud redaktsioonile seoses vangistuse ja üldkasuliku töö asendussuhtega ning

3 1-17-9672 § 5 lõikele 2 ekslik ning süüdimõistetu R. Aidla esitatud taotlus vangistusega asendatud üldkasuliku töö tundide ümberarvutamiseks ning sellest tulenevalt Pärnu Maakohtu 28.03.2018.a otsuse nr 1-17-9672 muutmiseks ei ole põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4