) § 132 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on nii maksuvõla kui ka intressinõude sundtäitmine aegunud, seega tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 170/2007/3282 tunnistada aegumise tõttu tervikuna lubamatuks, täitemenetluse toimingud lõpetada ja hageja arved ning vara arestist vabastada. Kostja vastuväited ja hageja seisukohad Kostja oma vastuväidetes hagile (tl 29-30) hagiga ei nõustu.
aasta
lg 1 sätestab, et deklaratsiooni alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril.
lg 5 p 1 alusel katkeb sundtäitmise aegumistähtaeg kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. Maksuhaldur alustas 21.02.2007 korraldusega nõutud maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetlust 10.09.2007 täitmisavalduse nr 13-5.1/15244 alusel. Seega on maksuvõla aegumine alates 2007.aastast katkenud. 21.02.2007 kehtinud
redaktsiooni § 132 lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 115 lõikes 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on üks aasta arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
lg 4 p 4 alusel katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Maksuhaldur alustas maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetlust 10.09.2007 täitmisavalduse nr 13-5.1/15244 (hagi lisa 1) alusel, millega nõudis sisse ka intressi. Seega on ka intressinõude aegumine katkenud alates 2007. a. 2 Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlusaluste nõuete sissenõudmine aegunud, täitemenetlus täiteasjas nr nr 170/2007/3282 kostja kasuks maksuvõla ja intresside sissenõudmiseks lubatav ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kostja vastuväidete kohta kirjaliku seisukoha (tl 39-40), milles leiab, et vaatamata
lg 4 p 4 (kehtivas redaktsioonis
lg 5 p 1) sätestatud maksuvõla sissenõudmise aegumistähtaja katkemise regulatsioonile ei ole aegumistähtaja pikendamine selle katkemise tõttu
Hageja on seisukohal, et õigusriigis ei saa ükski menetlus kesta tähtajatult ning nominaalse tähtaja ületamisel on maksukohuslasel õigus pöörduda kohtu poole taotlusega sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja selle lõpetamiseks. Seega on hageja hinnangul sundtäitmine maksuvõla ja intressivõla sissenõudmiseks lubatud üksnes aegumistähtaja jooksul. Lisaks on hageja palunud kohtul hinnata sundtäitmise kestvust lähtuvalt mõistliku aja kriteeriumist ning asjaolust, et maksuvõla sissenõudmine on lootusetu, sest on kestnud juba 10 aastat ja seda ei ole suudetud täita maksukohuslase varalise seisundi tõttu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, pooled on sellega nõustunud (tl 29-30 ja 52). Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 321 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja ja kostja ei vaidle asjaolude üle, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 170/2007/3282 kostja 21.02.2007. a maksukorralduse nr 13-2.1/2247 ja 10.09.2007. a täitmisavalduse nr 13-5.1/15244 alusel. Hagejal on hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevus 22433,77 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 10718,69 eurot. Hageja kontod ja vara on arestitud, kostja nõuet ei ole täitemenetluse käigus rahuldatud ning täitemenetlust ei ole lõpetatud. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja 21.02.2007. a maksukorraldusest tulenevad nõuded hageja vastu, milliste sissenõudmiseks on kohtutäitur Aive Kolsar alustanud täitemenetlust, on käesoleval ajal sissenõutavad. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 12 tulenevalt on täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. 3
lg 1 kohaselt on deklaratsiooni alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril.
lg 3 järgi intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates. Vastavalt
aasta
regulatsiooni sundtäitmise aegumistähtaegade kohta ei ole hilisemate redaktsioonidega muudetud muus osas, kui et alates
lõiget 2 selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Teistsugune seisukoht tähendaks, et ka siis, kui maksuhalduri alustatud täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt (vt
lg 2), peab selline 2-etapiline menetlus lõppema aegumistähtaja jooksul, mis oleks halduskolleegiumi arvates maksuhaldurile ja kohtutäituritele liialt koormav, mõnel juhul aga ka praktiliselt võimatu.
lg 4 p 4 (kehtivas redaktsioonis
lg 5 p 1) alusel katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral.
lg 5 (kehtivas redaktsioonis
lg 6) järgi tuleb uut aegumistähtaega hakata arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumise katkemise aluse äralangemine tähendab
lg-s 4 (kehtivas redaktsioonis
Seega
lg 5 p 1 alusel katkes käesolevas asjas sundtäitmise aegumistähtaeg kostja poolt
lg 2 sundtäitmise alustamiseks ettenähtud aja jooksul ja seetõtu ei ole nii maksuvõla kui ka intressi sundtäitmine aegunud. Hageja poolt esitatud põhjenduste puhul oleks
lg 4 p 4 (kehtivas redaktsioonis
lg 5 p 1) sätestatud aegumise katkemise regulatsioon täiesti mittevajalik, kuna aegumistähtaeg kulgeks edasi ka täitemenetluse alustamise korral. Selline käsitlus on vastuolus ka
lg 5 (kehtivas redaktsioonis
Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja nõue hagejalt maksuvõla ja intresside sissenõudmiseks täitemenetluses ei ole aegunud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata ning sundtäitmine Põlva kohtutäitur Aive Kolsari menetluses olevas täiteasjas nr 170/2007/3282 kostja kasuks maksuvõla ja intresside sissenõudmiseks tuleb tunnistada lubatavaks. 4 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda. TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, millest kohus järeldab, et kostjal ei ole menetluskulu tekkinud. Hageja menetluskulud on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt olnud 660 eurot (sealhulgas riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot). Menetluskulude jaotusest lähtuvalt jäävad nimetatud kulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.