1-18-10061/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-10061 (kohtueelse menetluse nr 18261000419) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kriminaalasi Martin Partsi süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Martin Parts. Isikukood 39303246524; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; xxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxx); varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu
2. veebruari 2017 otsusega KarS § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega kaheksa kuud KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi katseajaga üks aasta; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
3. Tunnistada Martin Parts KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi teise inimese tervises korduvas kahjustamises ja karistada teda ühe aasta pikkuse vangistusega.
4. Jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Martin Parts ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Martin Parts peab: 2.
5. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2.
6. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.
7. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.
8. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 1 2.
9. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.
10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
11. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
12. veebruarist
13. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.
14. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 60 euro ulatuses. Mõista sundraha 750 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 114 eurot (sh käibemaks), kokku 864 eurot välja Martin Partsilt. Menetluskulud tuleb Martin Partsil tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
15. veebruarist
16. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
17. peatüki
18. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Martin Partsi selles, et tema, olles
19. veebruaril 2017 karistatud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemise eest, lõi
20. mai 2018 öösel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas sotsiaalmajas H. S. korduvalt rusikaga näkku ja pähe ning seejärel teleri ja videomakiga vastu pead. Nende tegudega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu, parema kõrva ja alahuule põrutushaavad, ninaverejooksu ja ulatusliku vasaku näopoole turse-hematoomi. Seega pani M. Parts toime teise inimese tervise korduva kahjustamise s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava M. Partsi, tema kaitsja vandeadvokaadi Kalju Kutsari ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M. Partsile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üks aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M. Parts ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. 2 Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb M. Parts KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 114 eurot (kokku 864 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
22. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki, sest M. Parts käib ebaregulaarselt xxxxx tööl ja see tööl käimine võib käitumiskontrolli tõttu ohtu sattuda. Seega tuleb KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. Sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 114 eurot (kokku 864 eurot) tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M. Partsil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 3