← Eesti

1-17-1485/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1485 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Vladimir Kahhanovitši elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VLADIMIR KAHHANOVITŠ, 38112142227, viibimiskoht Viru Vangla isikukood Karistuse kandmise algus 19.12.2016 ja lõpp 16.12.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.01.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VLADIMIR KAHHANOVITŠ elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Vladimir Kahhanovitšile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Kahhanovitši elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega tunnistati Vladimir Kahhanovitš süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 31.05.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.12.2016. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vladimir Kahhanovitši vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tahab elada sotsiaalset elu, kavatseb tööle minna ja makse maksta. Läheb tööle ehitusele, on enne ka ehitusel töötanud. Vangis ei ole tööd pakutud. Ta küsis vanglas tööd, kuid ei antud. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme. Elama hakkab koos emaga, neil on head suhted. Ema suhtes ei ole ta väärkohtlemist toime pannud. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest tingimuslikest ega ka reaalsetest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude laad on jäänud samaks, kinnipeetava poolt toimepandud kuritegusid iseloomustab korduv vägivalla kasutamine ja ebaseaduslik narkootilise aine käitlemine. Käesolev kuritegu on samuti kehaline väärkohtlemine, millel on liidetud ebaseaduslik narkootilise aine käitlemine. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk, impulsiivsus, sõltuvusainete tarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kõik eelnevad kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis, olles teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav osaleb sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Kinnipeetav määrati tööle vangla majandustöödele koristaja ametikohale, kuid ta keeldus töötamast ja ei ole siiani tööle asunud. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik elama asuda 2 emale kuuluvas korteris. Enne vangistust elas ta koos abikaasaga viimasele kuuluvas korteris, kus pani abikaasa suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteerinud töökoha OÜ xxxx, kus ta on ka varem töötanud. Enne vangistust töötas ta enamasti mitteametlikult ning vahetas pidevalt töökohti kehvade palgatingimuste tõttu. Kuigi kindel töökoht tagab talle igakuise sissetuleku, ei ole ta varasemalt suutnud tulusid-kulusid tasakaalus hoida ja on oma elustiili rahastamiseks, s.o sõltuvusainete tarvitamiseks võtnud laene ning pannud toime kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 10 400 euro, mis koos negatiivse suhtumisega teatud töödesse mõjutab tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt ning võib põhjustada uue materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pandava kuriteo toimepanemist kinnipeetava poolt. Samuti, kuna eelnevad kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis, on ta lasknud end kuritegude toimepanemiseks mõjutada ning tema kriminaalse taustaga tutvusringkond võib teda jätkuvalt negatiivselt mõjutada. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt olukorras, kus kinnipeetav on varem korduvalt katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis, samuti ei saa nende pinnalt hinnata karistuse eesmärkide täidetust. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vladimir Kahhanovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.