Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-16-3585 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3585 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Etkar Tammekivilt menetluskuluna kaitsjatasu 133,32 (ükssada kolmkümmend kolm eurot ja 32 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 133,32 eurot tuleb Etkar Tammekivil tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700080276 ning selgitus: „Etkar Tammekivi, 1-16-3585, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies 2 ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Etkar Tammekivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Etkar Tammekivi kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 08.11.2016 kohtuotsusega nr 1-163585 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel, arvestades raskema sanktsiooni määra KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. Etkar Tammekivi tunnistati süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust, tunnistati süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati Etkar Tammekivile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 aasta 4 kuu võrra, mõistes talle karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.11.

1. Etkar Tammekivi on kriminaalkorras karistatud 10 korral (üks karistus arhiveeritud) ja reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Isik on sooritanud väga erinevat laadi kuritegusid: röövimised, vargused, ähvardamine, HIV'iga nakatamine, narkootikumide tarvitamine vanglas. Soodusteguriks enamuse kuritegude puhul on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, põhjuseks on enamasti majandusliku kasu saamise eesmärk. Samuti võib isik sooritada kuritegusid täiesti impulsiivselt ja hetketuju ajel. Ajavahemikul 07.07.-11.08.2017 läbis kinnipeetav sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening. Alates 17.10.2017 osales isik majandustöödel koristajana, kuid hetkel omandab ta eriala ja seetõttu ei tööta. Isikuga viidi 10.01.2018 läbi psühholoogiline vestlus ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav üksinda 2-toalises korteris aadressil xxxx. Peale vabanemist ei naase isik samale pinnale. Kinnipeetav on varem pakkunud, et läheb elama vanemate või mõne sõbra juurde, kuni leiab endale elamispinna. Arvab, et elamispinna leidmisega tal probleeme ei teki. Peale tingimisi ennetähtaegset vabanemist soovib isik esialgu elama asuda aadressile xxxx. Elukoht on praegu garanteeritud kuni 28.02.
2. Isikule eraldatakse üks lukustatav tuba suurusega umbes 12 ruutmeetrit. Ühiskasutuses on ka puhkeruum, pesuruum ja köök. Isikuga sõlmitakse tähtajaline majutusteenuste leping. Kohustuseks on sisekorraeeskirjade täitmine ja kohapeal teostatakse pistelist kontrolli sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise osas. xxxx kindlustab ööpäevaringse elamise. Isik omandas põhihariduse vanglas (xxxx). Vangistuse ajal (14.12.2013) lõpetas isik riigikeele B2 taseme õpingud. 3 Kinnipeetav valdab riigikeelt suhtlustasandil, kuid eelistab rääkida vene keeles. Eelmise vangistuse ajal alustas isik keevitaja eriala õpinguid, kuid 07.06.2013 loobus tervislikel põhjustel. 06.11.2018 alustas isik abikoka eriala õppega. Osaleb tundides aktiivselt ja on motiveeritud eriala omandama. Isiku käitumisraskused avaldusid juba varases lapseeas (11-12 aastaselt), kui ta hakkas tarvitama narkootikume. Esimest korda sai isik kriminaalkorras karistada 16-aastaselt. Enne eelmist vangistust puudus isikul kindel sissetulek, juhutöid tegi ta harva. Toimetulekut mõjutasid võlad ja narkootikumide tarvitamine. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, mis näitab tema puudulikku majandusliku toimetuleku oskust. Kinnipeetav on vabaduses käitumiskontrolli all olnud paar kuud. Isik oli Töötukassas arvel, kuid võeti arvelt maha, kuna ta ei ilmunud registreerimistele. Isikul on tasumata võlanõudeid 30 339,81 eurot. Väidetavalt on vabaduses olles nõudeid varem tasunud. Peale viimast vanglast vabanemist asutas kinnipeetav
3. aastal oma ettevõtte OÜ xxxx, mis tegeles viimistlustöödega. Väidetavalt oli tellimusi ja ka tööd ning majanduslikke muresid ei olnud. Samas praegused kuriteod on olnud otseselt seotud majandusliku kasu saamisega. Eelmise vangistuse ajal töötas isik vangla puidutsehhis, hetkel on vormistatud tööle koristajaks. On esinenud ka tööst keeldumisi, kuid üldiselt pole töötamise vastu. Peale vabanemist asub kinnipeetav tööle xxxx OÜ-s keevitajana. Ettevõtte ise asub xxxx ja töö on xxxx, vajadusel ka xxxx. Kui isik omandab tööks vajalikud oskused ja saab tööga hakkama, siis võidakse pakkuda miinimumpalgast ka suuremat palka. Kinnipeetava lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema G T ja isa V T ning õde R T. Suhted lähedastega on head ja üksteisele helistatakse. Enamus isikuid, kellega kinnipeetav suhtleb, on kriminaalkorras karistatud. Ka kokkusaamistel on käinud ja pakke saatnud kriminaalkorras karistatud tuttavad. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid grupis, mis näitab, et ta on teiste poolt mingil määral mõjutatav. Riskivale elustiilile viitavad isiku korduvad kuri- ja väärteod, samuti käitumiskontrolli ajal sooritatud väärteod ja registreerimistele mitteilmumised. Praeguse kuriteo üks episoode oli oma elukaaslase (V S) kehaline väärkohtlemine. Isiku sõnul on tänaseks nende suhe lõppenud ja omavahel ei suhelda. Psühholoogilistest vestlustest on isik keeldunud. Isik ise on väitnud, et probleeme seoses alkoholi kuritarvitamisega olnud ei ole ja ühtegi kuritegu ta alkoholijoobes sooritanud ei ole. Samas nähtub viimasest kohtuotsusest, et isik sooritas osa vägivallakuritegusid alkoholijoobes.
4. aastal läbis isik programmi Eluviisitreening. Vangla andmetel alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Isik on
5. aastal läbinud sõltuvusele suunatud tugigrupi Convictus ning
6. aastal on läbinud kohtu poolt määratud narkovõõrutuskuuri. On tundnud huvi ka sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda saamisest. Enda sõnul mõistab, et narkootikumide tarvitamise ja sooritatud kuritegude vahel on otsene seos. Ka praeguse kuriteo osad vägivallaga seotud episoodid on sooritatud narkojoobes olles. Isiku sõnul alustas ta narkootikumide tarvitamist 11-12 aastaselt, kui ümberringi sõbrad tarvitasid ja tema ka proovis. Tänaseks on ta tarvitanud paljusid erinevaid aineid. Põhiliseks aineks oli fentanüül, mida süstis. Tarvitas seda igapäevaselt ja viimati enne vangistust
7. aasta novembris. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud mitmeid kroonilisi haigusi ja ta saab ravi. Isik on varem ja ka praegu vangistuses olnud agressiivne ja impulsiivne. Küll aga on ta võrreldes varasema vangistusega rohkem võimeline oma käitumist kontrollima. Praeguse kuriteo üks episoode on politseiniku löömine. Isik ei ole teinud oma varasemast käitumisest piisavaid järeldusi ning kordab oma vigu. Probleemide ilmnedes võib tarvitada narkootikume ja enda tahtmise saavutamiseks vägivalda. Saab aru, et kõik tema mured on seotud narkootikumide tarvitamisega, kuid nendest loobumiseks ei ole ta veel jõudnud midagi ette võtta. On varem kaalunud vabanedes minna ka Sillamäe narkorehabilitatsiooni keskusesse. Isik täidab tasapisi väiksemaid eesmärke, mis aitavad elus edasi liikuda, nagu eriala omandamine ja parema käitumise nimel pingutamine, et saada 4 vanglas paremat tööd. Kuritegelikule teele asus isik alaealisena. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid riigiametnike suhtes (politseinikud, vanglaametnikud). Vabaduses rikkus kriminaalhoolduse tingimusi (ei ilmunud registreerimistele, sooritas väärtegusid). On olnud tagaotsitav, kuna hoidis kõrvale kohtumäärusega määratud kohustuste täitmisest. Isiku suhtes on varasemalt kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses kambrikaaslasel avastatud vigastustega. Samuti on isik solvanud ametnikku. On esinenud ka korraldustele mitteallumist. Üldiselt aga isik pingutab, et käituda vaoshoitult ja korralikult. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 75%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 66%. Isik võib kasutada varalise kasu saamiseks nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ärritub, temal on majanduslikud raskused ja ta tarvitab sõltuvusaineid. Samuti siis, kui kinnipeetav suhtleb kriminaalse taustaga isikutega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (väga kõrge risk) ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Etkar Tammekivi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 21.07.
8. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Etkar Tammekivile KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Etkar Tammekivi kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tema suurim probleem oli see, et ta tarvitas narkootilisi aineid. Vabaduses ei otsinud ta sellele probleemile abi, samas oli aeg, kus ta suutis ennast kontrollida, aga siis tekkis jälle tagasilangus. Ta ei pöördunud ise selle probleemiga meditsiiniasutusse või psühhiaatri poole. Osa kuritegudest on ta toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil.
9. aastal asutas ta oma ettevõtte, aga materjalidest on näha, et kõikide kuritegude sooritamiseks kulus tal 1,5 kuud ja raha kulus narkootikumide peale. Ta hakkas narkootikume uuesti tarvitama
10. aasta oktoobris ja siis lõpetas igasuguse äritegevuse. Vahepeal ta ei tarvitanud peaaegu aasta. Uuesti alustas tarvitamist, sest tekkis tagasilangus, ta kohtus vanade tuttavatega. Vanglas olles juba pool aastat ei suhtle ta mitte kellegagi, ei saada kirju, telefoni teel suhtleb vaid vanemate ja tüdruksõbraga. Sõber, kes käis tal vanglas ühel korral külas ja tõi paki, oli tingimisi karistatud joobes juhtimise eest. Ta soovib abielu registreerida tüdruksõbraga, kellega ta suhtleb ja kellega suhted tekkisid vangistuse ajal. Ta saab kõikidest oma probleemidest aru. xxxx on ta suhelnud. Tema juures käis tugiisik. Abikoka eriala õpe kestab selle aasta novembrini, kuid ta leiab, et see ei ole eriala, millega ta vabaduses soovib tegeleda. Tema elu on rikkunud narkootikumid. Vabaduses ta soovib abi otsida sellele probleemile. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Etkar Tammekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Etkar Tammekivi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu märkis, et kinnipeetava minevik oli täidetud kuritegude toimepanemisega. Samas on teada, et minevikku muuta ei saa, saame hinnata vaid seda, mis on praegu ja teha prognoose tuleviku jaoks. Kaitsja leidis, et peaks arvestama individuaalse täitmiskava korralikku täitmist. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht, on võimalik asuda tööle, on olemas toetav sotsiaaltugivõrgustik. Praegu vangla ja prokuratuur ei toeta kaitsealuse vabastamist, kuid kui kaitsealune kannab ära karistuse tähtajaliselt, siis need 5 asjaolud, millele tuginesid vangla ja prokuratuur, ei kao kuhugi. See tähendab, et isik on vabaduses, aga mingit kontrolli tema üle ei ole. Kui isik neil tingimustel vabastada enne tähtaega, siis on võimalik tema käitumise üle teostada kontrolli, tema käitumist suunata ja toetada teda. Eeltoodut aluseks võttes palus kaitsja kaaluda kinnipeetava enne tähtaega vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Etkar Tammekivi ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 10 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine ning majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et kui isik ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see tõsise kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, vestelnud psühholoogiga ühiskonnas aktsepteeritavatest väärtushinnangutest ja töötanud vangla majandustöödel koristajana. Käesoleval ajal isik ei tööta, kuna omandab abikoka eriala. Vabanemisel on isikule elukoha garanteerinud xxxx ning garanteeritud töökoht on tal xxxx OÜ-s keevitajana. Kinnipeetava majanduslikku sissetulekut enne vangistust mõjutasid võlgnevused, mida käesoleval ajal on 30 339,81 eurot ning narkootiliste ainete tarvitamine. Kuna käesolevad kuriteod on otseses seoses majandusliku kasu saamisega, peab kohus majanduslikust toimetulekust tekkivaid riske uue kuriteo toimepanemisel arvestatavaks ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on kindel töökoht, kuivõrd tal oli ka varem endale kuuluv ettevõte, millel tema enda sõnul läks hästi, kuid seejärel tekkis tal narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud tagasilangus ja kõik raha kulus narkootikumide peale. Kuigi isikul alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, on ta vägivaldsed kuriteod toime pannud alkoholijoobes olles. Vangla meditsiiniosakond on diagnoosinud kinnipeetaval narkosõltuvuse ning enda sõnul mõistab ta narkootikumide tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahelist seost. Isik on ka varem vangistuses üritanud narkosõltuvusega tegeleda, kuid läbitud tegevused ei ole talle vajalikku püsivat mõju avaldanud, kuna ta on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist ning nende mõjul uute kuritegude toimepanemist. Võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku, ei saa välistada, et isik jätkab vabaduses sõltuvusainete tarvitamist, mistõttu tuleb ka sõltuvusainete tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Enamus isiku suhtlusringkonnast on kriminaalse taustaga ning ta on jätkanud nendega suhtlemist ka vangistuses viibides, kuna kriminaalkorras karistatud isikud on käinud kokkusaamistel ning saatnud talle pakke. Kuivõrd kinnipeetav on korduvalt kuritegusid pannud toime grupis, võib eeldada teatavat mõjutatavust teiste isikute poolt. 6 Kuigi kohtu hinnangul esineb kinnipeetava puhul positiivseid asjaolusid vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei kaalu need asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles korduvalt rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Etkar Tammekivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 163,32 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kaitsja on märkinud, et kohtuistung 01.02.2019 algas kell 9.30 ja lõppes kell 10.15, seega kestis 45 minutit. Videokohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung algas kell 9.30 ja lõppes kell 10.05, seega kestis 35 minutit. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alates 08.12.2018 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 2 kohaselt menetlustoimingul osalemise eest arvestatakse tasu menetlusprotokollis märgitud toimingu alguse ja lõpu kellaaja järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb tasu arvestada 1 pooltunni kohta summas 25 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsja tasutaotlus rahuldamisele osaliselt summas 133,32 eurot. Kaitsjatasu summas 133,32 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik