KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7888 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kriminaalasi Artur Niitoja süü

§ 121

lg 2 p 2) järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. detsembri
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Artur Niitoja, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Artur Niitoja apellatsioon Viru Maakohtu
3. detsembri
4. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Artur Niitoja on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta haaras
6. märtsil 2010 kell 19.00 aadressil XXXX, Kohtla-Järve E.R. kätega kõrist, millega tekitas kannatanule valu. Sellise käitumisega pani A. Niitoja toime teisele inimesele valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o karistusseadustiku (KarS) § 121 (alates 1.

§ 121lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega tunnistati A. Niitoja süüdi KarS §121 (alates 1.

§121

lg 2 p 2) järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o 320 eurot (arvestades

1. märtsil 2010 kehtinud miinimumpäevamäära 3,20 eurot). KarS §73 lg 1 alusel määrati, et rahaline karistus jäetakse tingimisi üheaastase katseajaga kohaldamata.
2. A. Niitoja saatis
3. ja
4. detsembril 2018 Viru Maakohtule e-kirjad, milles teatas, et kavatseb esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni.
5. detsembril 2018 edastas süüdistatav kohtule avalduse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Avalduses kinnitas A. Niitoja, et on kohtuotsuse läbi lugenud ja kavatseb seda vaidlustada. Samas palus A. Niitoja kohtul pikendada apellatsiooni esitamise tähtaega kuni
6. jaanuarini
8. jaanuaril esitas A. Niitoja kohtule apellatsiooni, milles palub edastada apellatsioon lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Veel märgib ta, et soovib kaebuse lahendamist suulises menetluses ja taotleb, et kohus nõuaks perearstilt välja kannatanu haigusloo alates
9. jaanuarist 2009 kuni
10. märtsini
11. Süüdistatav taotleb kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
13. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 319 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ja apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Sama paragrahvi lõige 4 ütleb, et apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. KrMS § 326 lg 2 p 1 täpsustab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast KrMS §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata.
14. Kõnealuses asjas kuulutas maakohus tervikotsuse
15. detsembril
16. Järelikult oli apellatsiooni esitamise viimaseks päevaks
17. jaanuar
18. A. Niitoja edastas apellatsiooni kohtule
19. jaanuaril 2019 ja seega apellatsioonitähtaega ületades. Tähelepanu väärib asjaolu, et A. Niitoja oli eelnevalt
20. detsembril 2018 esitanud kohtule avalduse tähtaja ennistamiseks, milles ta palus pikendada apellatsiooni esitamise tähtaega kuni
21. jaanuarini
22. Esmalt märgib kohus, et avalduse pealkiri ja sisu ei lange kokku. Kui pealkirja kohaselt soovis A. Niitoja taotleda tähtaja ennistamist, siis taotluse sisuks oli tähtaja pikendamine, millise taotluse rahuldamist kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda. Kriminaalmenetluse seadustik räägib üksnes möödalastud tähtaja ennistamisest ja seda vaid juhul, kui tähtaja möödalaskmise tingis mõjuv põhjus (KrMS § 172). Kohus leiab, et isegi kui käsitada A. Niitoja
23. detsembril 2018 esitatud avaldust tähtaja ennistamise taotlusena, ei nähtu sellest mõjuvat põhjust, mis tegi apellandil võimatuks kaebuse tähtaegselt esitamise. Seega puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.
24. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas 2