← Eesti

1-16-4249/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. jaanuar 2019 1-16-4249 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Mati Kartau Timur Abukarov (isikukood 39202140811) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. detsembri
  3. a määrus Süüdimõistetu Timur Abukarov Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a määrus muutmata.
  7. Kohustada vanglateenistust esitama kohtule vangistusseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid Timur Abukarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 9 (üheksa) kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest.
  8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohus tunnistas
  10. mai
  11. a otsusega Timur Abukarovi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistusaja 2 kuud 5 päeva karistusaja hulka ning mõistis T. Abukarovile kandmisele kuuluvaks vangistuseks 3 aastat 9 kuud 25 päeva. T. Abukarovi karistusaeg algas
  12. mail 2016 ja lõpeb
  13. märtsil
  16. novembril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid T. Abukarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  17. Vangla ega prokuratuur ei toeta T. Abukarovi ennetähtaegset vabastamist.
  18. Tartu Maakohus jättis
  19. detsembri
  20. a määrusega T. Abukarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et T. Abukarovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täitmata KarS § 76 lg-s 4 sätestatud sisulised eeldused. T. Abukarovit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Talle on mõistetud eriliigilisi karistusi, mh ka reaalselt kandmisele kuuluvat vangistust. Harju Maakohtu
  21. veebruari
  22. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-1171 määrati T. Abukarovile koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud karistusosa 3 aastat võimaldati tal kanda vabaduses. Karistusosa tuli uues kriminaalasjas nr 1-12-2843 tehtava otsusega täitmisele pöörata, kuna T. Abukarov pani katseajal toime kuriteo. Talle mõisteti karistuseks reaalne vangistus. Süüdimõistetu vabastati vanglast tingimisi enne tähtaega. T. Abukarov ei täitnud katseajaks määratud kohustusi (ei käinud registreerimistel, tarvitas narkootikume ja suhtles kriminaalkorras karistatud isikuga), samuti pani ta toime uue kuriteo. Selle kuriteo eest mõisteti T. Abukarov süüdi Harju Maakohtu
  23. mai
  24. a otsusega. Lisaks on oluline, et Harju Maakohus kohaldas
  25. veebruari
  26. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-2843 T. Abukarovile pärast karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 2 aastat. Eeltoodust tulenevalt on süüdimõistetule antud korduvalt võimalus kanda karistust vabaduses. T. Abukarov ei ole vajalikke järeldusi teinud ega oma väljakujunenud käitumist muutnud. Seega ei saa olla veendumust, et praeguseks kantud vangistus on temale avaldanud piisavat mõju. T. Abukarovi puhul on täheldatav ka uute kuritegude toimepanemise riskitegur – tema sõltuvus narkootilistest ainetest. Võttes arvesse, et T. Abukarov on pikaajaline tugevate narkootiliste ainete tarvitaja ja motivatsioon tarvitamisest loobuda on tal tekkinud praeguse vangistuse jooksul, on vabaduses tagasilanguse tekkimise oht suur. Seda vaatamata vanglas läbitud sotsiaalprogrammidele. Siinkohal tuleb tähele panna, et kui T. Abukarov vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, ei olnud ta suuteline narkosõltuvusega tegelema. T. Abukarovi positiivseks hinnatav käitumine vangistuses ning head elamistingimused vabaduses ei kaalu üles tema vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid. MÄÄRUSKAEBUS
  27. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Abukarov, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada.
  28. T. Abukarovi arvates on maakohus liigselt keskendunud tema minevikule ning jätnud vääralt arvesse võtmata teda positiivselt iseloomustava teabe ja tema pingutused vangistuses. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on osalenud tööhõives, omandanud eesti keele B1 ja B2 tasemel, jätkanud õppimist gümnaasiumis (õpib
  29. klassis), võtnud osa anonüümsete narkomaanide tugirühmast ja kristlikust töörühmast ning teinud kaasa spordiüritustel.
  30. a suvel soovib ta astuda ülikooli. Vabaduses on tal elukoht ning lähedased (ema, kasuisa, õde), kes on valmis teda abistama. Talle on garanteeritud töökoht. Stabiilne materiaalne sissetulek aitab tal tegeleda materiaalsete probleemidega ja tasuda võlad. T. Abukarov märgib, et tema põhiprobleem oli varem narkosõltuvus. Maakohus toob välja, et olles eelmisel korral tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatud, ei olnud ta võimeline tegelema oma sõltuvusega. See järeldus on ebakorrektne, kuna ta ei näinud toona narkootikumide tarvitamises probleemi. Praeguse vangistuse ajal on ta tänu sotsiaalprogrammides osalemisele mõistnud, et narkosõltuvus mõjutab teda negatiivselt ega võimalda tal elada seaduskuulekalt. Ta on osa võtnud programmidest „12 sammu“ ja „Jõud muutuda“ ning käinud tagasilanguse tugigrupis. Omal soovil on ta sõlminud ka lepingu narkosõltlastele mõeldud tugikeskusega „Elulootus“, kus ta saaks elada kuni 9 kuud. See näitab, et ta on huvitatud senise eluviisi muutmisest. Maakohus on eelmärgitut eiranud ning lisaks ka pahatahtlikult spekuleerinud andmetega. Kohus tõi tema vabastamise kahjuks rääkivana välja, et Harju Maakohus oli
  31. veebruari
  32. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-2843 temale kohaldanud karistusjärgset käitumiskontrolli kaheks aastaks. Tegelikult ta käitumiskontrolli all reaalselt ei olnud, kuna ta hakkas vanglas karistust kandma teises kriminaalasjas. T. Abukarov märgib ka, et ta on nõus vabastamisega 2

(4)elektroonilise valve alla. Samuti palub ta, et kui ta jäetakse praegu vabastamata, siis määrataks tema vabastamise küsimus arutamisele juba mõne aja pärast. Seda põhjusel, et ta tahab
  1. aasta suvel astuda ülikooli. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  5. Määruskaebuse väited ei veena ringkonnakohut selles, et maakohus on KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusvea. Esmalt ei ole tegelikkusele vastav T. Abukarovi etteheide, et esimese astme kohus on jätnud tähelepanuta teda puudutava positiivse teabe. Kohtumääruses on selgelt välja toodud samad asjaolud, mida nimetab ja peab tähtsaks kinnipeetav ise (vt vaidlustatud määruse punkte 3.2 ja 3.3). T. Abukarovi hea käitumine vanglas, vabaduses elu- ja töökoha olemasolu ning lähedastelt abi saamise võimalus ei veennud maakohut aga selles, et kinnipeetav enam uusi kuritegusid toime ei pane.
  6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellise seisukohaga. T. Abukarovi kuritegeliku käitumise kordumine on tõenäoline juba tema varasemaid karistamisi arvestades. Kehtivaid karistusi on süüdimõistetul kolm. Ka vangistuses on ta juba kolmandat korda. Nagu maakohus välja tõi, on T. Abukarov pannud kahel korral kuriteo toime ka katseajal, sh tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemise järgselt. Eelmärgitut arvestades on põhjendamatu loota, et see arvult kolmas vangistus on juba praeguseks varasematest mõjusam olnud ning süüdimõistetu suudab uutest kuritegudest hoiduda ja käitumiskontrolli nõudeid järgides katseaja nõuetekohaselt läbida. T. Abukarov on oma käitumisega korduvalt näidanud, et võimalust kanda oma karistust vabaduses ta ei väärtusta ning hirm sattuda tagasi vanglaseinte vahele teda kuritegusid toimepanemast tagasi ei hoia. Lisaks peab ka kohtukolleegium mainimist väärivaks seda, et Harju Maakohus kohaldas
  7. veebruari
  8. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-2843 T. Abukarovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Tähendab see ju, et kohus hindas ka pärast süüdimõistetu umbes pool aastat kestnud vangistust (karistusaeg kestis
  9. oktoobrist 2015 –
  10. aprillini 2016) tema ohtlikkuse liiga suureks, võimaldamaks tal tulla vabadusse ilma tema üle kontrolli rakendamata.
  11. Maakohus leidis, et T. Abukarovi kuritegeliku käitumise kordumise riski suurendab ka tema sõltuvus narkootilistest ainetest. Süüdimõistetu ise sellise seisukohaga ei nõustu, toonitades vanglas läbitud rehabilitatsiooni tähtsust ja selle mõju tema mõtlemisele ning hoiakutele. Ringkonnakohus peab positiivseks, et T. Abukarov on vanglas teinud pingutusi võitlemaks sõltuvusprobleemiga ja on otsinud teid saamaks selles osas abi ning toetust ka vabaduses. Taolisele hinnangul vaatamata näeb aga ka kohtukolleegium süüdimõistetu sõltuvust riskitegurina. Tuleb ju tähele panna, et fentanüüli hakkas T. Abukarov tarvitama
  12. aastal ning sõltuvus oli tal välja kujunenud juba
  13. aastaks. Arvestades süüdimõistetu tarvitamiskäitumise pikaajalisust ei teki veendumust selles, et süüdimõistetut ei taba tagasilangus. Viimane kord vabaduses olles hakkas T. Abukarov narkootikume tarvitama, vaatamata temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud keelule. Tõsi, toona vanglas olles ei olnud kinnipeetav läbinud küll praegusega võrreldavat narkorehabilitatsiooni, kuid 3
(4)tema sõltuvuskäitumisega oli tegeletud ning ta oli osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening.“
  1. Eeltoodud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuigi T. Abukarov on vanglas käitunud hästi, pingutanud narkoprobleemist ülesaamiseks ning samuti on head tema vabanemisjärgsed elutingimused, on tema varasema elukäigu pinnalt tehtav ohuprognoos süüdimõistetu vabastamiseks liialt negatiivne. T. Abukarov peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse karta tema kuritegeliku käitumise jätkumist. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21)
  2. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 4 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus materjalid kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Tunnistades T. Abukarovi pingutusi oma käitumise muutmisel ja arvestades kriminaalhooldusametniku abi kasulikkust vabanevale süüdimõistetule, peab ringkonnakohus põhjendatuks kohustada vanglateenistust saatma kohtule materjalid kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks üheksa kuu pärast alates käesoleva määruse jõustumisest. Süüdimõistetu on küll palunud asja uuesti arutamise aeg määrata arvestusega, et tal oleks võimalik
  3. a suvel astuda kõrgkooli, kuid tema sellise soovi rahuldamiseks kohtukolleegium võimalust ei näe. Selleks on T. Abukarovi varasema elukäigu põhjal tehtav uue kuriteo toimepanemise ohuprognoos liialt suur.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a määruse muutmata. VangS § 76 lg 4 alusel määrab apellatsioonikohus, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid T. Abukarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 9 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. T. Abukarovi määruskaebus leiab rahuldamist osaliselt, s.o osas, milles ta palub arutada tema vabastamise küsimust VangS § 76 lg-s 4 sätestatust lühema aja möödumisel. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.