← Eesti

2-18-101330/8

Obsah (6)§ 3§ 6§ 7§ 24§ 26§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30 oktoobril 2018 ts

§ 3

lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

§ 6

lg 1 kohaselt liikluskindlustuse kohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi.

§ 7

lg 2 kohaselt, kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul.

  1. Hageja andmetel oli sõiduki vastutavaks kasutajaks, kellel lasus liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus, kostja. Väljavõttega MTÜ E L F andmebaasist sõiduki kehtiva kindlustuskaitse otsingu kohta (lk 29) on tõendatud, et liikluskahju põhjustanud sõiduki viimane kohustuslik liikluskindlustusleping oli sõlmitud hageja poolt ning see kehtis alates 16.01.2017 kuni 25.05.
  2. Seega puudus liiklusõnnetuse hetkel kostja valduses oleval sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping ja kostja jättes sõlmimata kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ei täitnud

tulenevat kindlustuse kohustust ning kasutas sõidukit ilma kohustusliku liikluskindlustuse lepinguta. Hageja otsusega kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise kohta (lk 30) on tõendatud kostja tsiviilvastutuse tekkimine. 10. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi

) § 36 lg 1 ja 2 kohaselt, peab kahju põhjustaja kindlustusandja hüvitama kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule tekitatud kahju, kui kindlustusjuhtum toimus lepingu kehtivuse ajal või 12 kuud pärast lepingu kehtivust. Seega oli hageja kohustatud hüvitama sõidukiga tekitatud kahju sõiduki Audi TT omanikule. OÜ H A arvega nr 2175644 (lk 31) on tõendatud kostja poolt tekitatud kahju suurus 1 571,01 €. Väljatrükiga hageja raamatupidamise programmist arve nr 2175644 tasumise kohta on tõendatud BTA poolt kantud kulud liikluskahjus (lk 31). 11.

§ 24

kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes

-s sätestatud alustel ja korras.

§ 26

lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lg-tes 1-3 sätestatud käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

§ 55

kohaselt, on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu 3 jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lg 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Hageja hüvitas liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanule tekitatud kahju summas 1 571,01€ .

  1. Asjaolu, et kostja taotles 07.07.2017 I k AS-ilt koos Kasko kindlustuslepingu sõlmimisega ka liikluskindlustuslepingu sõlmimist, kuid see jäi talle edastatud pakkumusest välja ja leping sõlmimata, ei vabasta kostjat tagasinõude täitmisest. Kui kostja ja I K AS-i vahel oli liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kokkulepe, siis ei ole välistatud, et I K vastutab sisesuhtes kostja ees, mis aga ei mõjuta hageja nõudeõigust ja kostja kohustust.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhe lõpeb ainult kohase täitmisega (VÕS §186 p 1). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
  3. Hageja 29.10.2018 avaldusest kohtule nähtub, et pooled leppisid 05.06.2018 kokku, et hageja vähendab nõuet summani 1 200€ ning kostja tasub selle maksegraafiku alusel igakuiselt 80 €, alates juulist 2018 kuni 15.09.
  4. Kuigi kostja ei ole hagejale tagastanud allkirjastanud maksegraafikut, on ta tasunud igakuiselt 80 €. Seega seisuga 29.10.2018 on kostja tasunud 320 € ning hageja nõue kostja vastu on seisuga 29.10.2018 summas 880 €. Kuna pooled ei ole asjas sõlminud kompromissi, siis lahendab kohus asja otsusega ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 880 eurot. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on hageja kohtukuluks riigilõiv. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 2 tuleb menetluskulu riigilõiv 225 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.