2-19-828/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-828 Tsiviilasi OÜ Befinna (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase hagi Port Invest OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Befinna määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: OÜ Befinna (pankrotis) (registrikood 11317013) pankrotihaldur Olev Kuklase (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase Vastustaja: OÜ Port Invest (registrikood 14336548) RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2019 määrus ning saata tsiviilasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Rahuldada OÜ Befinna (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase määruskaebus. Menetluskulude jaotus
6. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. OÜ Befinna (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase (hageja) esitas 17.01.2019 Tartu Maakohtule hagiavalduse Port Invest OÜ vastu tagasivõitmise korras võlgniku tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja kohustuse puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tartu Maakohtu 25.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19228 välja Befinna OÜ (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase. Befinna OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on selgunud, et 22.09.2017 on Befinna OÜ (pankrotis) ja Port Invest OÜ sõlminud müügilepingu, mille esemeks oli Befinna OÜ (pankrotis) osa müük kostjale koos kõigi varade, võlgade, kohustuste ja lepingutega. Lepingus on pooled kokku leppinud, et kui Befinna OÜ (pankrotis) keeldub osa müümisest, rakendub leppetrahv 900 000 eurot. Võlgnik ei täitnud müügikohustust. 13.02.2018 on Riia Vahekohus teinud otsuse, mille kohaselt vastutavad OÜ Befinna (pankrotis), Priit Post, Raul Kaarna ja OÜ RK Logistika kostja ees müügilepingust tuleneva leppetrahvi summa 900 000 euro ulatuses. Nimetatud vahekohtu otsus on Riigikohtu poolt 12.12.2018 tsiviilasjas nr 2-18-4731 tehtud määrusega tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud. Hageja palub tunnistada OÜ Befinna (pankrotis) ja Port Invest OÜ vahel 22.09.2017 tehtud tehing või alternatiivselt OÜ Befinna (pankrotis) poolt tagatisena 22.09.2017 müügilepingu punktis 4.2 sisalduv leppetrahvi kokkulepe Port Invest OÜ ees kehtetuks ning tuvastada OÜ Befinna (pankrotis) kohustuse puudumine Port Invest OÜ ees. MAAKOHTU SEISUKOHT
8. Maakohus jättis 29.01.2019 määrusega hageja hagi menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Maakohus asus seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata, kuna sama asi on jõustunud kohtulahendiga siduvalt lahendatud. Hageja taotleb tagasivõitmise korras 22.09.2017 sõlmitud müügilepingu või alternatiivselt müügilepingust tuleneva leppetrahvi tasumise kohustuse kehtetuks tunnistamist ja kohustuse puudumise tuvastamist. Hageja leiab, et tehing kahjustab võlausaldajate huve, sest tekitatud on äärmiselt suur ja hageja arvates alusetu nõue OÜ Befinna (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja on esitanud kohtule 22.09.2017 sõlmitud müügilepingust tulenevat vaidlust lahendava 13.02.2018 Riia Vahekohtu otsuse kohtuasjas nr 12/01-2018 (tl 27-45), mille otsustuse kohaselt Befinna OÜ (pankrotis), Priit Post, Raul Kaarna ja RK Logistika OÜ kohustuvad solidaarselt tasuma 900 000 eurot, mis võlgnetakse OÜ-le Port Invest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Port Invest OÜ esitanud Tartu Maakohtule avalduse nimetatud vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kuigi kahes esimeses kohtuastmes Port Invest OÜ avaldust ei rahuldatud, on Riigikohus 12.12.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-4731 rahuldatud Port Invest OÜ avaldus ja tunnustanud ning tunnistanud Eesti Vabariigis täidetavaks Riia Vahekohtu 13.02.2018 otsus asjas nr 12/01-2018, millega mõisteti osaühingult Befinna (pankrotis), RK logistika OÜ-lt, Raul Kaarnalt ja Priit Postilt (praeguseks välja kuulutatud pankrot) Port Invest OÜ kasuks solidaarselt välja 900 000 eurot. Seega on 22.09.2017 müügilepingust tuleneva leppetrahvi tasumise nõue jõustunud kohtuotsusega siduvalt lahendatud, mistõttu kohtul ei ole võimalik teist korda nõude põhjendatuse üle otsustada ning müügilepingut või sellest tulenevat leppetrahvi tasumise kohustust kehtetuks tunnistada. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning saata hagiavaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt tuleb TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaldamiseks tuvastada, kas Riia Vahekohtu menetluses ja käesolevas hagimenetluses on pooled, hagi ese ja hagi aluse kattuvad ning kas selline olukord välistab kohtusse pöördumise pankrotihalduri poolt. Hageja hinnangul ei ole ükski nimetatud eeldustest täidetud, mistõttu on kohus jätnud õigustamatult pankrotihalduri hagi 22.09.2017 tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmata. Kuigi teises kohtuasjas jõustunud kohtulahendit ei saa vaidlustada, on Riigikohus asunud seisukohale, et teise kohtuasja lahendi sundtäitmine ei ole teatud juhtudel õigustatud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-7541, p 16). Käesolevas menetluses ja juhul, kui kohus pankrotihalduri hagi rahuldab, ei saaks ka kostja nõuet OÜ Befinna (pankrotis) pankrotimenetluses maksma panna ning seda ei saa pankrotivara jaotamisel enam arvesse võtta. Sel põhjusel ja pankrotimenetluse läbiviimisel selguse huvides on hageja esitanud hagis ka muuhulgas selgelt väljendatud nõude tuvastada kostjal kohustuse puudumine ning seda hoolimata asjaolust, et kostjal on Riia Vahekohtu jõustunud otsusest tulenev nõue. Tehingut (või selle osa), mille kohta Riia Vahekohus otsuse tegi, enam praeguse hagi rahuldamise korral õiguslikult ei eksisteeri, sest kohus on selle kehtetuks tunnistanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning saadab tsiviilasja maakohtule tagasi hagiavalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
11. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas maakohus on põhjendatult keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmast. Nimelt ei võta kohus viidatud sätte alusel hagi menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohtu 12.12.2018 määrusega tunnustati Riia Vahekohtu 13.02.2018 otsust. Seega tuleb kontrollida, kas Riia Vahekohtu kohtuasjas nr 12/01-2018 kattusid menetluse pooled, hagi ese ja hagi alus käesoleva tsiviilasja omadega. 5.
12. Riia Vahekohtu otsusest (tl 27-36, tõlge tl 37-45), nähtub et Port Invest OÜ esitas hagi Befinna OÜ (pankrotis), Priit Posti, Raul Kaarna ja RK Logistika OÜ vastu. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks Befinna OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase ja kostjaks Port Invest OÜ. Seega kattuvad pooled üksnes Port Invest OÜ osas. Mh ei saanud pankrotihaldur olla Riia Vahekohtu menetluses menetlusosaliseks juba põhjusel, et Befinna OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 25.05.2018 määrusega alles pärast Riia Vahekohtu 13.02.2018 otsuse tegemist. Järelikult ei ole täidetud juba TsMS § 371 lg 1 p 4 eeldus, et vaidluse pooled peavad olema samad. 5.
13. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et erinevad on ka hagide esemed, s.o nõuded. Riia Vahekohtu asjas oli hagi esemeks 22.09.2017 müügilepingust tulenev leppetrahvi nõue. Käesolevas asjas taotleb pankrotihaldur aga müügilepingu kui tehingu tagasivõitmist või alternatiivselt 22.09.2017 müügilepinguga antud leppetrahvi kui tagatise andmise tagasivõitmist. 3 5.
14. Ka on määruskaebuses õigesti toodud välja hagide aluste, s.o vaidlusaluste asjaolude erinevused. Nimelt oli Riia Vahekohtu asjas hagi aluseks müügilepingu rikkumine, kuid käesolevas asjas on hagi aluseks võlgniku maksejõetus, võlausaldajate huve kahjustava tehingu sõlmimine jne. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolu, et varasemas kohtumenetluses jõustunud lahendiga on tunnustatud müügilepingu rikkumisest tulenevat nõudeõigust, välistada hilisemas pankrotimenetluses sama müügilepingu tagasivõitmise hagi esitamist, kui esinevad niisuguse hagi esitamise eeldused. Müügilepingu rikkumisest tuleneva vaidluse lahendamisel ei tule kohtul üldjuhul kontrollida tagasivõitmise aluste esinemist.
15. Eeltoodule tuginedes keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi maakohtule uueks menetlusse võtmiseks otsustamiseks. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3). Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 372 lg-st 5 (mis annab kaebeõiguse üksnes menetlusse võtmisest keeldumise määrusele). Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4