← Eesti

2-17-1923/23

Obsah (13)§ 367§ 436§ 403§ 230§ 440§ 442§ 122§ 162§ 174§ 175§ 138§ 143§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 14. novembril 2018.a, Tallinnas Hagihind M

§ 367

ka Soome viivise seaduses ning S P poolt esitatud määras viivist, mis ei ole tänaseks päevaks veel sissenõutavaks muutunud. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 505 eurot, õigusabikulu kogusummas 7 514,40 eurot ja tõlkekulu summas 347,67 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused

  1. Kostja leiab, et hageja nõue on õige. Kostja on teinud 26.03.2015.a hagejale avalduse, millise kohaselt palub vabastada end maksmisest seoses töötuse ja haigusega, kuid hageja on vastava kostja taotluse jätnud rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4. Kooskõlas

§ 403

lg 1 lahendab kohus käesoleva tsiviilaja kirjalikus menetluses (t/l 42 pöördel, 119, 120). 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.04.2018.a ja 08.05.2018.a kohtumääruses (t/l 110, 120).

  1. Kostja poolt 03.11.2008.a antud võlakirja kohaselt kohaldatakse võlasuhtele Soome õigust 2 (t/l 45 pöördel, 47). Seega kuulub käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohaldamisele Soome õigus.
  2. Riikliku garantiiga eluasemelaenu seaduse § 12 kohaselt on riigikassal õigus laenusaajalt sisse nõuda riigitagatise alusel laenuandjale makstud hüvitis ja sellele regressinõudele arvestatav viivisintress inkressiseaduse (633/82) § 4 lõikes 3 nimetatud intressimäära järgi alates hüvitise väljamaksmisest. Selle kohta tuleb laenulepingusse teha märge (t/l 48-51, 81).
  3. Kohtule esitatud kostja poolt 03.11.2008.a antud võlakirjast S S O nähtub, et kostjal on võlgnevus summas 42 075 eurot. Samuti kohustub võlgnik nimetatud võlakirja kohaselt maksma võla pealt intressi ning võla viimane tagasimaksu tähtaeg on 28.03.2031.a. Kohtule esitatud võlakirjast nähtub, et laenu näol on tegemist riikliku garantiiga eluasemelaenu seadusega sätestatud eluasemelaenuga (t/l 45-46, 47).
  4. Riigivaraamet on 04.12.2014.a koostanud garantiihüvitise maksmise otsuse ja 25.02.2016.a kaebust puudutava otsuse kostja suhtes, milliste kohaselt hüvitab Riigivaraamet L O 3 045,02 eurot ja 3 817,32 eurot ning nimetatud summad on L O väljamakstud (t/l 53, 54, 55-57, 58-59, 116).
  5. Seega on hagejal tekkinud kostja vastu nõue kogusummas 6 862,34 eurot (3 045,02 + 3 817,32). Antud summade suuurusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 20.04.2018.a seisuga summas 1 062,01 eurot, viivise alates 21.04.2018.a Soome viivise seaduses sätestatud kehtivas määras 6 862,34 eurolt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest Soome viivise seaduses sätestatud kehtivas määras 6 862,34 eurolt kuni 6 862,34 euro tasumiseni (t/l 113).
  7. Intressiseaduse § 4 kohaselt kui võlgnik võla tasumisega viivitab, on ta kohustatud maksma viivitatud summalt aastast viivisintressi, mis on 7 % suurem kui § 12 kehtivas redaktsioonis nimetatud baasintress. Kui lõike 1 järgi arvestatud viivisintress on väiksem kui võla pealt enne maksetähtpäeva maksta olev intress, tuleb viivisintressi maksta samadel alustel kui enne maksetähtpäeva. Kui võlgniku kohustus on seotud tarbijakrediidilepingu või muu § 2 lõikes 2 nimetatud lepinguga, tuleb viivisintressi siiski maksta samal põhimõttel nagu enne maksetähtpäeva mitte kauem kui 180 päeva jooksul alates sellest ajast, kui kogu võla tagasimakse tähtpäev on saabunud. Kui võlaga seotud kohtuotsus tehakse enne nimetatud perioodi lõppemist, tuleb intressi maksta samal põhimõttel nagu sellise kohtuotsuse järgi, mis oleks tehtud enne maksetähtpäeva (t/l 7173, 83).
  8. Kuivõrd kostja hageja viivisenõudele ja selle arvutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole, siis leiab kohus, et viivise summas 1 062,01 euro osas on esitatud nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 14.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

  1. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 21.04.2018.a Soome viivise seaduses sätestatud kehtivas määras 6 862,34 eurolt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest Soome viivise seaduses sätestatud kehtivas määras 6 862,34 eurolt kuni 6 862,34 euro tasumiseni. Kooskõlas § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
  2. Kostja on esitanud kohtule 01.11.2017.a vastuse, millise kohaselt on hageja nõuded õiged 3 (t/l 90). Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole kohtule esitatud menetlusdokumentides vaidlustanud hageja nõudeid, siis loeb kohus, et kostja on nimetatud nõuded võtnud õigeks (

§ 440) ning seega kuulub esitatud hagiavaldus rahuldamisele.

  1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 6 862,34 eurot, viivis 20.04.2018.a seisuga summas 1 062,01 eurot ja viivis alates 21.04.2018.a Soome viivise seaduses sätestatud kehtivas määras põhivõlgnevuselt, s.o 6 862,34 eurolt kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 19.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8 404,71 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 20. Tulenevalt

§ 162lg 1 jäävad menetluskulud kostja H S kanda.

Tulenevalt

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 500 eurot, riigilõivu kostja elukoha andmete saamise avalduselt 5 eurot, tõlkekulu summas 347,67 eurot ja õigusabikulu kokku summas 7 514,40 eurot (t/l 124-127). Kostja arvates tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (t/l 90).
  2. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Liina Naaber-Kivisoo tunnitasu määr on olnud 180 eurot ja Soome Vabariigis tegutsenud esindaja tunni tasu määr on olnud 220 eurot. Kuigi kostja antud tunnitasu määradele ei ole otseselt vastu vaielnud, leiab kohus, et vandeadvokaat Liina Naaber-Kivisoo tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). Kohus leiab, et Soome Vabariigis tegutsenud hageja esindaja tunnitasumäär on liialt suur, arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohus peab põhjendatud tunnitasu suuruseks 180 eurot, millisele lisandub käibemaks.
  3. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohuslane, palub hageja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, millise määr on Soome Vabariigis 24 % (t/l 124 pöördel).
  4. Hageja esindajate poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindajate ajakulu käesolevas tsiviilasjas on olnud kokku 30 tundi (t/l 124 pöördel-125).
  5. Riigikohus on 07.11.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-17-9986 punktis 28 märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-415, p 14).
  3. Riigikohus on 06.05.2015.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27.02.2012.a tsiviilasjas nr. 3-2-1-143-11 tehtud määruse punktis 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada 4 menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

  1. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud kogusummas 7 514,40 eurot on ülepaisutatud arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kohtule esitatud hagiavaldus on koostatud sisuliselt 2 leheküljel (t/l 41-43), vastus kostja seisukohale poolel leheküljel (t/l 99-100) ning lõplik seisukoht samuti poolel leheküljel (t/l 113-114). Kohus arvestab antud juhul menetluskulude suuruse kindlaksmääramisele ka sellega, et tegemist on olnud regressinõudega, mis oma olemuselt ei ole keerukas õigusvaidlus.
  2. Ka on antud juhtumil kostjaks füüsiline isik, asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit ning kostja on esitanud oma kirjaliku vastuse hagiavaldusele, mis on vähem kui poolel leheküljel (t/l 90). Seega peab kohus põhjendatud hageja esindajate ajakuluks käesolevas tsiviilasjas 10 tundi ehk 2 232 eurot (10 x 180 = 1 800 + 24 %).
  3. Hageja esindaja on palunud kostjalt välja mõista ajakulu 2,25 tundi, mis on tekkinud seoses hageja menetluskulude nimekirja koostamisega. Kohus leiab, et kostja poolt ei kuulu kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. kohtumääruse punkti 13) hüvitamisele ajakulu, mis hagejal on tekkinud seoses menetluskulude nimekirjaga koostamisega.
  4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 505 eurot. Kooskõlas

§ 138lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 505 eurot.

31. Kohus leiab, et hageja tõlkekulu nõue summas 347,67 eurot on põhjendatud ning kuulub kostjalt kooskõlas

§ 143p 1 väljamõistmisele.

  1. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 3 084,67 eurot, millest riigilõiv summas 505 eurot, tõlkekulu summas 347,67 ja õigusabikulu summas 2 232 eurot.
  2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.