← Eesti

2-18-7981/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-7981 Tsiviilasi R.V. hagi R.V. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1125 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.V. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): R.V. (ik: XX) Vastustaja (kostja): R.V. (ik: XXX), seaduslik esindaja L.K., lepinguline esindaja Ingridt Allemann RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2018 otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja vähendada Viru Maakohtu
  5. novembri 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5302 R.V. lt R.V. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ning mõista R.V. lt välja elatis R.V. kasuks alates
  6. septembrist 2018 kuni R.V. täisealiseks saamiseni, s.o kuni
  7. septembrini 2031, summas 125 eurot kuus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  8. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  9. Rahuldada R.V. hagi R.V. vastu elatise vähendamiseks. 2.
  10. Vähendada Viru Maakohtu
  11. novembri 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5302 R.V. lt R.V. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist. 2.
  12. Välja mõista R.V. lt elatis R.V. kasuks alates
  13. septembrist 2018 kuni R.V. täisealiseks saamiseni, s.o kuni
  14. septembrini 2031, summas 125 eurot kuus. 2.
  15. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. 2.
  16. Saata kohtuotsus hagejale ja kostja lepingulisele esindajale teadmiseks.“
  17. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  18. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  19. R.V. (hageja) esitas 23.05.2018 maakohtule R.V. (kostja) vastu hagi, milles palus vähendada hagejalt Viru Maakohtu 04.11.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5302 kostja kasuks väljamõistetud seaduses sätestatud miinimumsummas elatise suurust poole võrra alates 24.09.
  20. Hagiavalduse kohaselt viibib hageja alates 10.03.2017 kinnipidamisasutuses ja vabaneb 10.03.
  21. Hageja ei suuda ei vanglas olles ega ka vanglast vabanedes maksta kostjale elatist 04.11.2015 kohtuotsusega väljamõistetud suuruses. Hagejal on ka teine laps, kes vajab hageja rahalist toetust. Elatise väljamõistmise ajal oli hageja vabaduses, tal ei olnud teist last, ta ei olnud pankrotis ja tema töötasu ei arestitud sellises ulatuses nagu praegu. Sel ajal tegi hageja juhutöid. Vangistuses ei sõltu töötamine hageja tahtest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 alusel jäetakse hagejale igakuiselt kasutamiseks pool Eesti Vabariigis kehtestatud alampalka, ülejäänu läheb kohtutäituri kaudu kostjale. Hetkel on hageja kohustatud selle poole alampalka maksma samuti kostjale ja hageja teine laps ei saa midagi, st lapsed on ebavõrdses olukorras.
  22. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja varanduslik olukord ei ole võrreldes elatise väljamõistmise ajaga muutunud, st hageja oli ka siis töötu ja sissetulekuta. Perekonnaseaduse (PKS) §-s 102 sätestatud asjaolusid ei esine. Asjaolu, et hageja viibib kinnipidamisasutuses ja ei tööta, ei ole mõjuvaks põhjuseks, et vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Riigikohus on leidnud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Praegusel juhul ei saa rääkida laste ebavõrdsest olukorrast, sest hageja ei ole kumbagi last ülal pidanud. Hageja on maksnud kostjale elatist alates 04.11.2015 kohtuotsusest kuni praeguse ajani 840 eurot. Hagejal on elatisevõlgnevus 6455 eurot. Kui arvestada, et kostja on saanud riigilt elatisabi 1500 eurot, on elatisevõlg 7955 eurot. 2 MAAKOHTU LAHEND
  23. Viru Maakohus jättis
  24. oktoobri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 219,24 eurot ja kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osas reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s
  25. Kuna tsiviilasjas nr 2-15-5302 nõuti elatist seaduses sätestatud miinimummääras, siis puudus kohustatud isiku varalise seisundi väljaselgitamiseks alus ja kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-15-5302 kostja varalist seisundit välja selgitanud. Kostja väitel ei olnud hagejal sissetulekut ka tsiviilasjas nr 2-15-5302 otsuse tegemise ajal. Hageja kinnitab, et varasema kohtulahendi tegemise ajal tegi ta juhutöid. Seega maakohtu arvates ei ole hageja varalise seisundi halvenemine tõendatud. Hageja väited on vastuolulised. Hageja väidab, et sissetuleku puudumise tõttu ei ole ta üldse võimeline elatist maksma. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, kuidas ta elatise vähendamise korral kostjale 125-eurost elatist suudab tasuda. Asjaolu, et hagejal on 31.07.2016 sündinud teine laps, ei ole aluseks PKS § 102 lg 2 alusel elatise määra muutmiseks, kuna tuvastatud ei ole, et hageja oma teise lapse ülalpidamiskohustust täidab. Hageja kannab alates 10.03.2017 kriminaalkaristust ja vabaneb 10.03.
  26. Viru Vangla 03.08.2018 tõendi kohaselt on hageja saanud vanglas töötasu
  27. a 10,61 eurot ja
  28. a 34,092 eurot. Kuna hageja ei ole üldse võimeline elatist maksma, siis ei ole võimalik järeldada, et kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise tõttu osutub hageja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks. Ka asjaolu, et Viru Maakohtu 13.06.2018 määrusega pankrotiasjas nr 2-18-7619 on kuulutatud välja hageja pankrot, ei ole elatise vähendamise aluseks, sest pankrotiseaduse § 176 lg 2 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  29. R.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  30. oktoobri 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtu otsuses vead. Otsuse resolutsiooni p 2 kohaselt jättis kohus menetluskulud hageja kanda, kuid p-s 3 mõistis viivise menetluskuludelt välja kostjalt. Otsuse põhjendava osa p-s 11 on märgitud hageja nõudeks jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise määra suurendamine, tegelikult on nõudeks elatise määra vähendamine. Punktis 20 on kohtuistungi ajaks märgitud 27.09.2018, istung toimus 24.09.2018; 2) tuvastas kohus ebaõigesti, et hageja varalise seisundi halvenemine ei ole tõendatud. Kohus ei ole arvestanud, et TMS § 132 alusel jäetakse hagejale igakuiselt kasutamiseks pool alampalka ja ülejäänud summa läheb täitemenetluse kaudu elatisevõla katteks. Ka selle poole alampalka on hageja kohustatud maksma kostjale ja oma teisele lapsele ei ole tal võimalik midagi maksta. Hageja vabaneb vangistusest nelja kuu pärast ning soovib edaspidi lastele elatist maksta, kuid ei suuda seda teha sellises ulatuses nagu temalt on välja mõistetud; 3) pidanuks kohus menetluskulud jaotama TsMS § 162 lg 4 alusel.
  31. R.V. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. 3 Vastuväidete kohaselt ei ole hageja varalise seisundi halvenemine tõendatud. Kostja tuvastas eelmise kohtuasja materjalide põhjal, et hageja majanduslik olukord ei ole muutunud, st ka eelmise kohtumenetluse ajal hageja ei töötanud ega saanud sissetulekut. Asjaolu, et eelmise kohtumenetluse ajal ei olnud hagejal teist ülalpeetavat, ei anna hagejale õigust nõuda elatise vähendamist, sest ka teist last ei ole hageja ülal pidanud. Ka vanglasse sattumine ja asjaolu, et hageja suhtes on alustatud täitemenetlust elatisevõla sissenõudmiseks, ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel Viru Maakohtu 16.10.2018 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning vähendab Viru Maakohtu 04.11.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5302 hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõistab hagejalt välja elatise kostja kasuks alates 24.09.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni summas 125 eurot kuus.
  33. Hageja on esitanud kohtule nõude vähendada Viru Maakohtu 04.11.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5302 hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatist poole võrra. Hagi esitamise ajal
  34. aastal oli miinimumelatis 250 eurot kuus, pool sellest on 125 eurot kuus. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32), et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hageja väitel on tema varaline seisund võrreldes elatise väljamõistmise ajaga halvenenud ning ta ei suuda ei vanglas olles ega ka pärast vanglast vabanemist maksta kostjale elatist temalt 04.11.2015 kohtuotsusega väljamõistetud suuruses. 04.11.2015 kohtuotsusest nähtuvalt väitis hageja varasemas menetluses, et ta on alates 01.04.2015 töötu. Praeguses asjas väidab hageja, et tegi sel ajal juhutöid. Hageja väide, et vabaduses ta siiski mingit sissetulekut sai, on eluliselt usutav, arvestades sh ka kostja esitatud konto väljavõtet (tl 42), millest nähtub, et kohtutäitur on teinud kostjale perioodil 21.11.2016 kuni 17.01.2017 elatise katteks ülekandeid kokku summas 840,14 eurot. Alates 10.03.2017 viibib hageja kinnipidamisasutuses ning on Viru Vangla 03.08.2018 tõendi (tl 57) kohaselt saanud vanglas koristustööde eest töötasu
  35. a kokku 10,61 eurot ja
  36. a kokku 33,92 eurot (tunnitasu 0,63 eurot). Seega vangistuses hagejal sissetulek sisuliselt puudub. Hageja karistusaeg lõpeb 10.03.
  37. Hagejal on 31.07.2016 sündinud teine laps, K.V., kelle suhtes on tal PKS § 96 ja § 97 p 1 alusel samuti ülalpidamiskohustus. Asjaolu, et hageja ei ole vangistuses viibides oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust täitnud, ei tähenda, et hagejal oma teise lapse suhtes ülalpidamiskohustus puuduks. Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust ja kostjast, et võrreldes 04.11.2015 kohtuotsuse tegemise ajaga on asjaolud oluliselt muutunud – hagejal on sündinud teine laps, kellele ta samuti peab ülalpidamist andma, ning vähenenud on ka hageja sissetulek.
  38. Riigikohus on selgitanud (13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 10), et lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada 4 elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kohustatud isikul on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas tal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist. Seaduses sätestatud elatise miinimummäära arvestades pidi hageja
  39. aastal pidama oma lapsi ülal kokku 500 euro ulatuses kuus (2 × 250 eurot),
  40. aastal on vastav summa 540 eurot kuus (2 × 270 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul saab kirjeldatud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et hageja ei ole võimeline täitma kostja ülalpidamiskohustust varasema kohtuotsusega määratud suuruses ning esineb PKS § 101 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus, mille alusel vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Juhul kui hageja peaks maksma kostjale elatist vastavalt 04.11.2015 kohtuotsusele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, jääks hageja teine laps ebavõrdsesse olukorda ja osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Hageja alaealisi lapsi on põhjendatud kohelda hageja ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel võrdselt. Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja alates 24.09.2018 mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis hageja taotletud suuruses, s.o pool Viru Maakohtu 04.11.2015 otsusega väljamõistetust, mis hagi esitamise ajal
  41. aastal oli 125 eurot kuus. Kuivõrd Riigikohus on selgitanud (07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16), et juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral, mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks elatise välja kindlas summas (125 eurot kuus) ja ei seo seda elatise miinimummäära tõusuga.
  42. Riigikohus on selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 28.1), et mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samuti on Riigikohus rõhutanud (nt 19.04.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17, p 12), et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Riigikohus on korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu ka sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
  43. a uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) on leitud, et aastatel 2010–2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus. Arvestades tarbijahinnaindeksi tõusu ajavahemikus 2013–2018 6,5% (https://www.stat.ee/thikalkulaator?cpiStartMonth=17&cpiStartYear=2013&cpiEndMonth=17&cpiEndYear=2018&id=32857&cpiCalc ulate=Arvuta), on praegusel ajal vastav kulu 298 eurot kuus. Seega juhul, kui hageja tasub kostja ülalpidamiseks 125 eurot ja kostja seaduslik esindaja panustab samaväärse summa, millele lisandub kostjale makstav riiklik lapsetoetus (
  44. aastal 55 eurot, alates 01.01.
  45. a 60 eurot kuus – perehüvitiste seaduse § 17), on kostja kulud kaetud. 5
  46. Kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
  47. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus vastavalt hageja taotlusele poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.