KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 22. jaanuar 2019, Tartu 3-17-1734 Haldusasi

) § 60 lg-st 1 kartseris lubatud. V. Raudsepp esitas nimetatud käskkirjale vaide, mille Viru Vangla jättis

1. augusti
2. a vaideotsusega nr 6-12/195-2 rahuldamata.
3. V. Raudsepp esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, kuna see on õigusvastane ning vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene keeldu omada kartserikambris isiklikke toiduaineid.
4. Tartu Halduskohtu
5. aprilli
6. a otsusega jäeti V. Raudsepa kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
7. Toiduained, mille omamise tõttu kartserikambris kaebaja noomituse sai, olid soetatud enne kartserisse paigutamist, kuid vangistusseaduse (VangS) § 651 lg 2 ls-st 2 tuleneb, et kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.

§ 60

lg 1 kohaselt võivad kartseris kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadus, vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja vangla kodukord), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Nendest sätetest ei tulene, et kinnipeetavale oleks kartseris isiklikud toiduained lubatud. 3.

1. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et keeld omada kartseris poest ostetud toiduaineid oleks vastuolus põhiseadusega. Kartserisse paigutatakse kinnipeetav, kes on toime pannud õigusrikkumise. Kartseris viibimine peab mõjuma kinnipeetavale karistusena ja motiveerima teda edaspidi õigusrikkumistest hoiduma. Seetõttu ei saa kartserirežiim olla võrdväärne tavarežiimiga, vaid kartserikaristuse tulemuslikkuse tagamiseks on vajalik kinnipeetava teatud õigusi piirata. 3.
2. VangS § 47 lg-de 1 ja 2 kohaselt peab vangla arsti järelevalve all tagama kinnipeetavate korrapärase ja elutegevuseks vajalikku toidutarvet arvestava toitlustamise. Seega on kinnipeetav vanglas piisavalt toiduga kindlustatud ning puudub otsene vajadus vangla poest lisatoitu osta. Poest toidu ostmine on lisahüve, mida on põhjendatud võimaldada ainult sellistele kinnipeetavatele, kes ei pane toime õigusrikkumisi. 3.
3. Kaebajale määrati rikkumise eest proportsionaalne karistus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4. V. Raudsepa apellatsioonkaebuses palutakse Tartu Halduskohtu
5. aprilli
6. a kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on vastuolus põhiseaduse §-st 3 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. VangS § 651 lg-st 2 koosmõjus

§ 60lg-ga 1 ei tulene keeldu omada kartserikambris isiklikke toiduaineid.

Kohtunik Madis Ernits asus haldusasjas nr 3-17-328 eriarvamusele, leides, et

§ 60

lg 1 tuleb tõlgendada üksnes kartseris lubatud asjade loeteluna ning seda ei saa tõlgendada ülejäänud asjade kambris hoidmise keelunormina. Kaebaja hinnangul ei ole

§ 60lg 1 ka õigusselge.

1. Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata. Vaatamata kohtunik M. Ernitsa eriarvamusele haldusasjas nr 3-17-328 võttis Tartu Ringkonnakohus
2. aprilli
3. a kohtuotsuses viidatud haldusasjas teistsuguse seisukoha. Kartserikambris on kinnipeetavale lubatud vaid need isiklikud esemed, mis on loetletud

§ 60lg-s 1.

Sellesse loetellu ei kuulu toiduained. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
2. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et tal ei ole keelatud omada kartserikambris poest ostetud toiduaineid.
3. VangS § 651 lg 2 sätestab, et kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.

§ 60

lg-s 1 on esitatud loetelu kartseris lubatu asjadest: kartseris võivad kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadus, vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja vangla kodukord), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud 2 kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Sättes on esitatud ammendav loetelu kartseris lubatud asjadest, mistõttu on sättes nimetamata esemed kartseris keelatud. Vastupidisel tõlgendamisel kaotaks säte igasuguse mõtte.

§ 60

lg 1 ei saa mõista selliselt, et lisaks loetelus nimetatud asjadele oleks kartseris lubatud ka muud asjad, mida sättes mainitud ei ole. 9. Kaebaja tugineb apellatsioonkaebuses kohtunik M. Ernitsa eriarvamusele haldusasjas nr 3-17-328, kus kohtunik tõepoolest leidis, et tema hinnangul ei tulene

§ 60lg-st 1 keelunormi.

Ringkonnakohtu koosseisu enamus leidis viidatud asjas 10. aprillil 2018 tehtud otsuses, et kartserikambris võib kinnipeetav omada vaid isiklikke esemeid, mis on loetletud

§ 60lg-s 1.

Toonagi oli kaebajaks V. Raudsepp, kes soovis kartserikambrisse isiklikke ajakirju ja ajalehti. V. Raudsepp esitas haldusasjas nr 3-17-328 kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis

1. septembri
2. a määrusega menetlusse võtmata. Sellest võib järeldada, et Riigikohus nõustus kassatsioonkaebust menetlusse mitte võttes ringkonnakohtu kolleegiumi enamuse seisukohaga ning ei näinud

§ 60lg 1 regulatsioonis vastuolu õigusselguse ja seaduslikkuse põhimõttega.

Järelikult ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõrvale kalduda senini kohtupraktikas antud tõlgendusest kartserikambris keelatud ja lubatud esemete kohta. 10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ls 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 3