Obsah (12)

§ 121§ 74§ 184§ 65§ 73§ 75§ 185§ 183§ 15§ 81§ 751§ 4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-4008 (kohtueelse menetluse nr 17286000024) Kohtunik

) § 184 lg 1 ja § 185 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi lühimenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Erlend Kukk. Isikukood 39105086511; elukoht xxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx; keskharidusega; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 17. jaanuari 2017 otsusega (

§ 121

lg 2 p 2 järgi mõisteti vangistus kaks aastat, mis jäeti

§ 74

alusel tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata); tõkendit ei ole Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Erlend Kukk

§ 184

lg 1 järgi süüdi 13,26 grammi marihuaana käitlemises ja karistada teda ühe aasta pikkuse vangistusega.

1. Vähendada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel käesoleva otsuse resolutsiooni
2. punktis nimetatud vangistust kolmandiku võrra ehk kaheksa kuuni.
3. Suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni
4. punktis nimetatud kaheksa kuu pikkust vangistust

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel Harju Maakohtu 17.

jaanuari 2017 otsusega mõistetud kahe aasta pikkuse vangistuse võrra ehk mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kahe aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus. 4. Jätta

§ 73lg 4 ja § 74 lg-te 1 ja 3 alusel käesoleva otsuse resolutsiooni 3.

punktis nimetatud kahe aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus täitmisele pööramata, kui Erlend Kukk ei pane kolme aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Erlend Kukk peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxx; 1 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikul eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 21alusel keelata Erlend Kukel käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine. 6.

§ 74

lg 5, § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel allutada Erlend Kukk kolmeks kuuks elektroonilisele valvele.

1. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
2. veebruarist
3. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel, v.a elektrooniline valve, mille tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade Erlend Kuke keha külge kinnitatakse.
4. Lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus Opel Vectrast
5. augustil 2017 leitud 5,5 grammi marihuaana osas, kuivõrd E. Kuke selle ainega seotud tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Saata kriminaalasja materjalid selles osas väärteomenetluse läbi viimise üle otsustamaks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile.
6. Arvata menetluskulude hulka sundraha 1350 eurot. Mõista sundraha ja kohtumenetluses menetluskulude hulka arvatud 84 eurone ekspertiisikulu ja 90 eurone riigi õigusabi kulu, kokku 1524 eurot välja Erlend Kukelt. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
7. Asitõenditeks olev plastiktops ja kuus sulgurribaga kilekotti hävitada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab süüdistatav või tema kaitsja esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates
8. veebruarist 2019 (KrMS § 318 lg 1, § 17 lg 1 ja § 318 lg 3 p 2). Apellatsiooniõigusest võib loobuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt (KrMS § 189 lg 3). See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
10. veebruarist 2019 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. 2 PÕHIOSA
11. Kohus toob kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad (A), tuvastab seejärel faktilised asjaolud (B), annab neile õigusliku hinnangu (C), mõistab Erlend Kukele karistuse (D) ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude kohta (E). (A) Menetluse käik ja poolte seisukohad
12. E. Kukele esitati süüdistus kahe kuriteo toime panemises.
13. Esiteks sooritas E. Kukk

§ 184lg 1 järgse kuriteo.

Nimelt omandas E. Kukk edasiandmise eesmärgil tuvastamata isikult ja kohas

1. aasta lõpust kuni
2. augustini 2017 tuvastamata arvul kordadel tuvastamata kogustes kokku vähemalt 19,26 grammi marihuaanat ehk kanepit. Vähemalt 13,76 grammi sellest marihuaanast müüs E. Kukk Võrus erinevatel aegadel R. K. . Viimane kord toimus see
3. aasta juulis, mil E. Kukk müüs R. K. marihuaanat 10,26 grammi (0,82 grammi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 19% ja 9,44 grammi sisaldas 18% THC-d). 5,5 g marihuaanat (THC sisaldus 14%) hoidis E. Kukk tuvastamata ajast kuni
4. augustini 2017 tema kasutuses olevas sõiduautos Opel Vectra.
5. Teiseks pani E. Kukk toime

§ 185lg 2 p-de 2 ja 3 järgse kuriteo, kuivõrd andis 2016 lõpust kuni 13.

juulini 2017 Võrus

1. septembril 1999 sündinud R. K. vähemalt kuuel korral marihuaanat: vähemalt viis korda andis E. Kukk marihuaanat 0,5–1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 3,5 grammi ja ajavahemikul 10.–
2. juulini 2017 andis ta R. K. 10,26 grammi marihuaanat.
3. Kohtuistungil leidis prokurör, et ei ole tõendatud, et E. Kukk oli R. K. alaealisusest teadlik, mistõttu ei saa E. Kukke tunnistada süüdi

§ 185järgi.

Küll aga tuleb süüdistatav mõista süüdi

§ 184lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 3 aasta pikkuse vangistusega.

Et asi on lühimenetluses, tuleb seda karistust vähendada kolmandiku võrra ehk 2 aastani. Sellele vangistusele tuleb liita varasem 2 aasta pikkune vangistus. Nii saadavat 4 aastast vangistust pole võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata, sest E. Kukk pani narkokuritegusid toime katseajal ja ta ei piirdunud üksnes oma tervise rikkumisega. 6. Kaitsja leidis, et E. Kukke pole võimalik

§ 185järgi süüdi tunnistada, sest E.

Kukel polnud tahtlust R. K. alaealisuse osas. Prokuröri taotletav vangistus on õiglane, aga see tuleks jätta tingimisi täitmisele pööramata. Nimelt tuleb arvesse võtta seda, et E. Kukk käitles kanepit ehk leebet narkootikumi ja varem ei ole süüdistatav narkokuritegusid toime pannud.

1. E. Kukk väitis, et ta ei ole narkootikume kellelegi müünud, vaid hankinud neid üksnes oma tarbeks ja pakkunud teistele mõnikord ise kanepisuitsu suitsetades. (B) Faktilised asjaolud
2. E. Kukk hankis 19,26 grammi marihuaanat. Sellest marihuaanast 13,76 grammi hankis E. Kukk teadmata ajal teadmata kohas teadmata viisil teadmata arvul kordadel teadmata ajendil. 5,5 grammi marihuaanat hankis E. Kukk äsja mainitud 13,76 grammist eraldi – kuna ja kuidas see täpselt toimus, pole aga võimalik tuvastada. Viidatud 13,76 grammi kanepit müüs E. Kukk
3. aasta lõpust kuni
4. juulini 2017 kuuel korral Rando Kahrele. Täpsemalt müüs E. Kukk R. K.
5. aasta lõpust kuni
6. aasta juulikuu alguseni marihuaanat viis korda: kolm korda müüs ta pool grammi ja kaks korda ühe grammi. Kõige suurema koguse müüs E. Kukk R. K. 3
7. juulil 2017: 10,26 grammi. Märgitud 5,5 grammi marihuaanat hoidis E. Kukk kuni
8. augustini 2017 tema kasutuses olnud Opel Vectras.
9. Ülal tood asjaolud saab tuvastada järgmiste tõendite alusel.
10. Et E. Kukk 19,26 grammi marihuaanat hankis, saab tuvastada seetõttu, et ta andis 13,76 grammi marihuaanat edasi ja hoidis 5,5 grammi autos (vt selle kohta all). Puuduvad tõendid selle kohta, mil viisil see hankimine täpselt toimus. Küll aga saab üheselt öelda, et 5,5 grammi kanepi hankimine toimus eraldi 13,76 grammi hankimisest. On võimalik, et viidatud 5,5 grammi hankis E. Kukk Tartus Lõunakeskuse juures
11. augustil 2017 paar tundi enne seda, kui politseinikud talt selle Võrus ära võtsid. Sellele viitavad E. Kuke tunnistajana antud ütlused (lk 25). Samas tuleb kõne alla ka see, et E. Kukk sai selle 5,5 grammi 120 euro eest Võrus kokku ca 6 grammi kanepit ostes (lk 102–103). Ehkki 5,5 grammi marihuaana hankimise täpseid asjaolusid pole võimalik tuvastada, tuleb välistada see, et E. Kukk hankis selle 5,5 grammi kanepit koos selle kanepiga (või osaga sellest), mida ta andis enne
12. juulit 2017 R. K. . Seda seetõttu, et kanepi viimasel korral, st
13. juulil 2017 R. K. andmise ja kõnealuse 5,5 grammi ära võtmise aja, st
14. augusti 2017 vahele jääb ca poolteist kuud. E. Kuke telefonikõnede põhjal (lk 104–132) saab öelda, et süüdistataval suure osa sellest ajast narkootikume ei olnud. Tõsi, telefonikõnedes E. Kukk otsesõnu narkootikumidest ei kõnelnud, aga seda on siiski selgelt aru saada. Nii näiteks kurtis E. Kukk
15. juulil 2017, et „kuradi puts, siin on samamoodi jumala hapnik, mitte kuskilt saada ei ole“, vestluspartner ütles, et ta ise „enam ei tegele“, aga ta teadvat „ühte venda“, kellega ta lubas E. Kuke kokku viia.
16. juulil 2017 kõneles E. Kukk kellegagi „kivi asjadest“.
17. juulil 2017 ütles E. Kukk kellelgi: „mul endal on null, mul endal ei ole mitte midagi […]“.
18. juulil 2017 helistas E. Kukk T. L. ja sai teada, et „ei ole midagi, enam ei tule kah“, mispeale E. Kukk küsis, kas „suitsu ei tea vä“.
19. augustil 2017 ütles E. Kukk kellelegi, et „nööp Põlvas on vangis kõik“ ja kui vestluspartner küsis, kas mujal midagi ei ole, vastas E. Kukk, et ei ole kuulnud küll. Pole mingit alust arvata, et E. Kukk valetas pidevalt erinevatele vestluspartneritele, et tal uimasteid pole. Niisiis on välistatud, et
20. augustil 2017 Opelist ära võetud 5,5 grammi narkootikume hankis E. Kukk juba enne
21. juulit
23. Et E. Kukk R. K. marihuaanat müüs, kinnitavad järgmised tõendid. Esiteks väitis seda R. K. . Tõsi, R. K. erineval ajal antud ütlused on selle osas mõneti vasturääkivad. Küll aga ilmneb see üheselt R. K. viimastest,
24. oktoobril 2017 antud ütlustest (lk 81–83). Nimelt väidab R. K. , et ta ostis alates E. Kukega kohtumisest
25. aasta lõpus kuni
26. aasta juulini E. Kukelt kanepit viis korda: kaks-kolm korda pool grammi ja ülejäänud kordadel ühe grammi. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttest lähtuvalt tuleb juhinduda sellest, et kolm korda ostis R. K. kanepit pool grammi ja kaks korda ühe grammi.
27. aasta juulis ostis R. K. E. Kukelt oma sõnul 10 grammi kanepit. Need ütlused on loogilised ja neid kinnitavad mitmed muud tõendid. Kõige enam on neid muid tõendeid juulikuise kanepiostu kohta. R. K. juurest
28. juulil 2017 leitud 10 sulgurribaga kilekotis (lk 30–36) oli ekspertiisiakti kohaselt 10,26 grammi marihuaanat (lk 59–61). E. Kuke väited, et tema ei ole R. K. narkootikume müünud, on valed. R. K. on korduvalt öelnud, et ta ostis narkootikume inimese käest, kelle Facebooki kasutajanimi on James Bong. Sellise kasutajanimega kontol on mitu E. Kuke fotot (lk 63–66). Ka E. Kukk ise tunnistas kohtuistungil, et ta on kasutanud James Bongi nimega Facebooki kontot (
29. jaanuari 2019 istungiprotokoll, lk 6). Et E. Kukk tegeles narkootikumide müümisega, kinnitavad ka tema telefonivestlused (lk 104–132): mitme vestluse põhjal saab öelda, et E. Kukk mitte ei otsinud uimasteid ise, vaid neid sooviti saada tema käest. E. Kukk vestles teiste seas inimesega, kes nimetas end Punnsilmaks (lk 111–112) ja kes uuris E. Kukelt, kas on mõtet kokku saada eesmärgil, mille ta tõi välja kui „vana hea“. Istungil ütles E. Kukk, et Punnsilm oli 4 R. K. hüüdnimi (
30. jaanuari 2019 istungiprotokoll, lk 5). Kaude viitab narkootikumide müümisele ka E. Kuke valitud Facebooki kasutajanimi James Bong: sõna „bong“ kasutatakse kõnekeeles viitena kanepi suitsetamisele; ka ühel E. Kuke Facebooki konto pildil on näha viidet James Bongile ja selle ümber stiliseeritud kanepilehti (lk 66). Eelöeldu kinnitab üheselt, et E. Kuke väited selle kohta, et tema ei ole kunagi narkootikume müünud, ei vasta tõele.
31. Et E. Kukk 5,5 grammi kanepi Opel Vectras hoidis, kinnitavad nii E. Kuke ütlused kui ka Opeli läbiotsimisega seotud dokumendid (lk 4 ja 152). (C) Õiguslik hinnang
32. Senises menetluses on esitatud süüdistused

§ 184ja § 185 järgi.

Need normid eeldavad teoobjektina narkootilist või psühhotroopset ainet (üldnimetusena saab kasutada mõistet „uimasti“: vt Tartu Maakohtu

1. oktoobri 2018 otsus asjas nr 1-18-2804, p 14). Marihuaana ehk kanep ongi narkootiline aine: vt narkootiliste psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 alusel kehtestatud Sotsiaalministri määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa lk
3. Järgnevalt tuleb analüüsida koosseisutegusid. R. Kukele on kohtu arusaamise kohaselt heidetud ette kolme laadi tegusid: 19,26 grammi kanepi omandamist, 13,26 grammi kanepi edasiandmist ja 5,5 grammi kanepi hoidmist.
4. Koosseisuteoks on uimastikuritegevuse puhul käitlemine: vt

§ 183ja 184.

On olemas kaks käitlemistegude kataloogi, mis küll osaliselt kattuvad, mõneti aga ka erinevad:

§ 183lg 1 ja NPALS § 2 p 3.

See tekitab mõnetist segadust: arusaadav oleks, kui uimastite käitlemine oleks avatud ühes kataloogis. Praegu aga tuleb ilmselt juhinduda nii ühes kui ka teises loetelus toodud alternatiividest. Lisaks on aga vaja märkida, et Riigikohtu seisukohalt on uimastite käitlemise mõiste karistusõiguses autonoomne ja NPALS § 2 p 3 kataloog on avatud (RKKKo 31-1-56-15, p 10). Grammatiliselt tõlgendades on küll küllaltki keeruline leida viiteid NPALS § 2 p 3 loetelu avatusele – eriti veel pidades silmas põhimõtet, et karistusnormide laiendav tõlgendamine ei ole lubatav. Praktiliselt see siiski vaevalt et kuigivõrd oluline küsimus on, sest NPALS § 2 p 3 ja

§ 183

lg 1 paistavad katvat kõikvõimalikke käitumisvorme, mis narkootikumidega mingilgi määral vahetult seonduda võivad. 16. Järgnevalt on koosseisutegu silmas pidades oluline see, et mõni käitlemisalternatiiv võib mingis teises neelduda. Riigikohus on viidanud sellele, et mitu erinevat alternatiivi on vaja siduda üheks käitlemisteoks siis, kui mingi alternatiiviga kaasnevad paratamatult teised (RKKKo 3-1-1-56-15, p 9). Küll aga on oluline see, et niisuguste erinevate käitumisaktide üheks teoks sidumine eeldab seda, et potentsiaalne käitlemisobjekt on üks ja seesama. See tähendab järgmist. Kui isik omandab (üks

§ 183

lg-s 1 nimetatud käitlemisalternatiiv) ühe n-ö uimastikompleksi (nt ostab kelleltki

1. a)ühe koti kanepit,
2. b)kümme kotti kanepit,
3. c)viis kotti kanepit ja kolm kotti heroiini jne) ja realiseerib sellega seejärel mingid muudki käitlemisalternatiivid, tuleb kogu sellist tegevust pidada üheks käitlemiseks, mitte eraldi omandamiseks, valdamiseks, edasi andmiseks jne. Kui aga erinevad käitumisaktid puudutavad erinevaid ainekomplekse, on tegemist mitme erineva käitlemisteoga. Nt saab järgmisel juhul rääkida kolmest käitlemisteost: - 1. tegu: A ostab B-lt 1. jaanuaril kolm kotti kanepit (väike kogus), tarvitab ühe kohe ise ära, veab ülejäänud kaks oma elukohta ja müüb need 5. jaanuaril 16-aastasele C-le maha; 5 - 2. tegu: A ostab D-lt 3. jaanuaril kaks kotti kanepit (väike kogus), veab need oma elukohta ja tarvitab 10. jaanuaril ära; - 3. tegu: A ostab B-lt 4. jaanuaril koti kanepit (väike kogus), koti heroiini (suur kogus) ja 10 tabletti LSD-d (väike kogus) ja müüb kanepi ja heroiini 12. jaanuaril E-le maha ning tarvitab LSD 6. jaanaurist kuni 12. jaanuarini ise ära. Kuidas konkreetne tegu kvalifitseerida, sõltub sellest, millise realiseeritud käitlemisalternatiivi eest nähakse ette kõige raskem karistus. Kui isik hankis väikese koguse uimastit, vedas seda ja tarvitas ära, on tegemist NPALS § 151 järgse väärteoga (ülal märgitutest 2. tegu). Ülal märgitutest 1. tegu tuleb iseseisvana (st 1. või 3. tegu mitte arvesse võttes) kvalifitseerida üksnes

§ 185

lg 1 järgi: alaealisele edasi andmisele eelnevad omandamine ja vedamine iseseisvat kvalifikatsiooni (NPALS § 151 või

§ 183järgi) kaasa ei too.

1. tegu aga tuleks iseseisvana (st
2. või
3. tegu mitte arvesse võttes) kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi, sest heroiini oli suur kogus.

Loomulikult tuleb mitme teo puhul võtta arvesse ka võimalikku korduvust. Ülal toodud näite puhul peaks A saama 1. teo eest karistada

§ 185lg 1 järgi, 2.

teo eest NPALS § 151 järgi ja 3. teo eest

§ 184lg 2 p 2 järgi, kuivõrd 5.

jaanuaril oli A andnud C-le uimastit ehk 12. jaanuaril E-le heroiini müües oli A isik, kes oli varem sooritanud narkokuriteo. 17. Eelöeldu tähendab seda, et E. Kuke käitumisele hinnangut andes tuleb kõigepealt teha selgeks, mitu uimastikäitlemist aset leidnud on. Nagu öeldud, on selle üle otsustamisel mõõduandev, kas käideldud on ühte või mitut ainekompleksi. Praegu tuvastatu põhjal tuleb rääkida kahest uimastikompleksist: esimese moodustab R. K. antud 13,26 grammi kanepit ja teise Opelist leitud 5,5 grammi kanepit. Käesoleva otsuse p-s 10 märgitust nähtuvalt omandas E. Kukk 5,5 grammi kanepit pärast uimasti andmist R. K. . Seega on viidatud 5,5 grammiga toime pandud käitumisaktid iseseisev tegu – v.a juhul, kui liita see E. Kuke varasema/varasemate teoga/tegudega jätkuva süüteo kontseptsiooni alusel (vt selle kohta all). Et ei ole teada, kuna ja kuidas hankis E. Kukk selle uimasti, mille ta kuuel korral enam kui poole aasta kestel R. K. maha müüs, ei saa välistada, et E. Kukk muretses selle kõik ühel korral ja see kuulub ühte ainekompleksi. Tõsi, sellise stsenaariumi tõenäosus on väike: vaevalt, et E. Kukk, kellel oli 2017. aasta juulis ja augustis tõsiseid raskusi uimastite kätte saamisega (vt käesoleva otsuse p 10), hoidis 2016. aasta lõpust kuni 2017. aasta juulini enda juures mingit hulka narkootikume, millest ta aeg-ajalt osa R. K. viis. Siiski tuleb in dubio pro reo- põhimõttest lähtuvalt leida, et kogu R. K. antud uimasti (13,26 grammi) muretses E. Kukk ühe korraga. In dubio pro reo-põhimõte rakendub seetõttu, et

1. a)see välistab võimaluse rääkida mitmest kuriteost ja
2. b)13. juuli 2017 üleandmise tõttu on tegemist niikuinii suure kogusega (vt all). Niisiis tuleb anda eraldi hinnang 13,26 ja 5,5 grammi kanepiga seonduvale. Enne seda on siiski tarvis otsustada, kas kõne alla ei tule nende kahe potentsiaalse teo ühendamine üheks teoks jätkuva süüteomõiste kontseptsiooni alusel. 18. Jätkuvat süütegu on defineeritud kui ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu; jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana (RKKKo 3-1-1-1-11, p 10). Jätkuva süüteo näol on tegemist konstruktsiooniga, mis on põhiseaduslikust aspektist kriitiline. Põhiseaduse § 23 lg 1 sätestab, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. See norm väljendab aastasadade jooksul välja kujunenud karistusõiguse aluspõhimõtteid, mis võetakse ladina keeles kokku sententsiga nullum crimen, nulla poena sine lege scripta (ei tohi olemas olla kuritegu ega karistust ilma täpse seaduseta). See põhimõte tähendab muu hulgas seda, et karistusnorm ei tohi olla liiga üldine ega laialivalguv. Kui ta seda on, ei pruugi õigussubjektid ka vastava soovi olemasolul suuta jääda õiguskuulekaks. Lisaks sellele tekib oht, et riik hakkab rakendama õigust meelevaldselt: mõningate isikute puhul ja/või mingis menetluse faasis mingeid õigusrikkumisi n-ö 6 lauale või laualt maha tõstes (sealjuures ei pruugigi riigi esindaja tingimata käituda pahatahtlikult). Et jaatada mingit potentsiaalselt väga laia normi (või õigusliku konstruktsiooni) põhiseaduspärasust, tuleb seda üritada tõlgendada põhiseaduspäraselt (RKÜKo 3-2-1-73-04, p 36). Põhiseaduse § 23 lg 1 vallas tähendab see restriktiivset tõlgendamist ehk normi (õigusliku konstruktsiooni) rakendamist vaid sellistes olukordades, kus see on möödapääsmatult vajalik. Lisaks on ka juba puht grammatiliselt äärmiselt küsitav, kuidas saab pidada üheks teoks käitumisakte, mida eraldavad teineteisest mitmed kuud (nagu siin). 19. Eelöeldu tähendab seda, et kui ka jääda käesoleva määruse eelmise punkti alguses nimetatud jätkuva süüteo definitsiooni juurde, tuleb selle definitsiooni elemente interpreteerida kitsalt. Sellise interpretatsiooni puhul praegusel juhul jätkuva kuriteo eeldused täidetud ei ole, sest kuivõrd E. Kukk otsis pärast 13. juulit 2017 mitmelt poolt uimastit, ei saa kuidagi öelda, et tal oli juba 13,26 grammi kanepit hankides tahtlus muretseda endale ka 5,5 grammi kanepit. Vaevalt et ta üldse mõtles esimest tegu toime pannes tulevase teo peale. Kui ta aga sellele mingilgi määral mõtles, ei olnud see mõtlemine kindlasti konkretiseeritud ega seetõttu ühtsest tahtlusest rääkimiseks piisav. Lisaks sellele ei saa öelda, et erinevad käitumisaktid olid ajaliselt lähedased. 20. Niisiis jääb nii, nagu käesoleva otsuse p-s 17 öeldud: 13,26 ja 5,5 grammi kanepiga seotud käitumisakte ei saa pidada üheks teoks. Seepärast tuleb neid edasiselt analüüsida eraldi. 21. Kohus peatub kõigepealt 13,26 grammil kanepil. Süüdistusaktis leiti, et see tegu vastab

§ 185

lg 2 p-dele 2 ja 3: narkootikumide nooremale kui kaheksateistaastasele isikule edasi andmine suures koguses sellise inimese poolt, kes on pannud varem toime uimastikuriteo. Süüdistuskõnes prokurör sellisest süüdistusest loobus, sest prokuröri hinnangul ei ole täidetud sätte subjektiivne koosseis: E. Kukk ei teadnud, et R. K. on alaealine. Seda loobumist ei saa pidada süüdistusest loobumiseks KrMS § 301 mõttes ehk loobumiseks, mis on kohtu jaoks siduv. Seda seetõttu, et KrMS § 268 lg 6 annab kohtule õiguse kvalifitseerida tegu süüdistuses välja pakutust erinevalt. Seetõttu ei saa KrMS § 301 pidada silmas olukorda, kus prokurör loobub algsest kvalifikatsioonist ja asendab selle teistsugusega. KrMS § 301 alla kuuluvad üksnes niisugused juhtumid, kus prokurör loobub mingite faktliste asjaolude kogumile kohtu poolse hinnangu taotlemisest: nt leiab, et mingi teo toime panemine ei ole tõendatud. Millegi sellisega praegu tegemist ei ole, mistõttu saab kohus mõista E. Kuke

§ 185järgi süüdi prokuröri loobumisest hoolimata.

22. Iseküsimus on see, kas käesoleva otsuse p-s 16 öeldu valguses üldse on tarvis

§ 185

järgset kontrolli läbida ehk kas selle sätte järgne vastutus üldse kõne alla tuleks või peaks ta neelduma mõnes muus kuriteokoosseisus (nt

§-s 184). Olgu meenutatud, et n-ö neelavaks kuriteokoosseisuks peab olema see koosseis, mis näeb ette kõige rangema karistuse. Vaadates

§ 185

, sh selle paragrahvi teise lõike sanktsioonimäärasid, on igati võimalik, et üksikute käitlemisalternatiivide eest näeb ette kõige rangema karistuse just

§ 185. Seetõttu kontrollibki kohus E.

Kuke vastutust

§ 185järgi.

23. Kõigepealt tuleb analüüsida, kas täidetud on selle sätte objektiivne koosseis. Sellele küsimusele on vaja vastata jaatavalt. E. Kukk oli täisealine. Kanep on narkootikum (vt ülal). Et E. Kukk ulatas kanepi R. K. , andis ta selle

§ 185lg 1 tähenduses üle.

1. septembril 1999 sündinud R. K. oli kõigi kuue üleandmise ajal alaealine.
2. Vaieldud on subjektiivse koosseisu täidetuse üle. Täpsemalt on käinud vaidlus selle üle, kas E. Kukk teadis seda, et R. K. on alaealine. 7
3. E. Kukk väitis
4. veebruari 2018 ülekuulamisel otsesõnu, et ta oli R. K. alaealisusest teadlik (lk 102). Kohtuistungil aga ütles süüdistatav vastupidist: ta ei olevat seda teadnud. Tõtt kõneles R. K. tõenäoliselt kohtueelses menetluses: ta teadis R. K. alaealisusest. Kohtus hakkas ta ilmselt valetama seetõttu, et ta oli kas ise või kaitsja abiga aru saanud, et R. K. alaealisuse teadmine on tema jaoks ebasoodus. Tõsi, tõenäoliselt ei saa päriselt välistada ka mingit muud seletust. Kas sellist seletust on või mitte, ei ole siiski mõtet käesolevas asjas analüüsima hakata. Seda seetõttu, et niisuguses olukorras ei ole võimalik tugineda kohtueelses menetluses antud ütlustele, kuivõrd tulenevalt KrMS § 289 lg-st 1 saavad olla mõõduandvad vaid kohtus antud ütlused või tuleb jätta kõrvale nii kohtueelselt kui ka kohtus öeldu (RKKKo 3-1-1-113-06, p 15). Samasugused põhimõtted kehtivad ka lühimenetluses (RKKKo 3-1-1-98-13, p 13 ja RKKKo 1-17-1629/44, p 9). Siiski ei saa jätta märkimata, et selline lähenemine ei paista olema ühildatav KrMS §-s 61 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttega.
5. Et E. Kuke ütlustest tema teadmist R. K. alaealisusest tuletada ei saa, tuleb küsida, kas sellele viitavad muud tõendid. Kõigepealt tuleb märkida, et subjektiivse koosseisu täitmine R. K. alaealisuse osas ei eelda kindlat teadmist:

§ 15lg-st 1 ja § 16 lg-st 4 tulenevalt piisaks sellest, kui E.

Kukk oleks pidanud R. K. alaealisust võimalikuks. Kohtu hinnangul toimiku materjalide põhjal seda tuvastada ei saa. Selle kohta on äärmiselt vähe infot. Asjakohastena võib välja tuua selle, et R. K. oli sündinud

1. aasta septembris ja R. K. sõnad, mille kohaselt E. Kukk tema alaealisusest ei teadnud ja et ta (st R. K. ) näeb oma vanusest vanem välja (lk 83). Sellise napi teabe põhjal ei saa välistada, et E. Kukk ei mõelnudki R. K. vanusele või kui mõtleski, lähtus sellest, et R. K. on vähemalt 18 (istungil viitas E. Kukk sellele, et R. K. oli tema venna sõber ja tema vend on sündinud
2. aastal). Järgnevalt tuleb küsida, kas kohus peaks sellises olukorras KrMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt loobuma asja lahendamisest lühimenetluses ning tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile, et saaks selle küsimusega seoses koguda uusi tõendeid ja neid hilisemas üldmenetluses uurida. KrMS § 238 lg 1 rakendamine eeldab aga kohtu hinnangul muu hulgas seda, et uute tõendite kogumine oleks perspektiivikas – vastasel juhul on tegemist menetlusliku ressursi raiskamisega. Praegu see ilmselt perspektiivikas ei ole: on väga raske ette kujutada, milliseid tõendeid saaks
3. ja
4. aastal esinenud E. Kuke R. K. vanusesse puutuva tahtluse osas koguda.
5. Eelöeldu tähendab, et E. Kukke ei saa

§ 185

lg 1 järgi süüdi mõista, kuivõrd objektiivse koosseisu pärased teod ei olnud tahtlikud. 28. Järgnevalt tuleb vaagida, kas kõne alla tuleb

§ 184. Selle paragrahvi esimese lõike objektiivne koosseis on täidetud.

Nagu juba öeldud, on kanep narkootikum. E. Kukk realiseeris mitu käitlemisalternatiivi: omandas marihuaana, valdas seda ja andis mitu korda edasi. Lisaks tuleb otsustada, kas narkootikume oli suures koguses. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on narkootilise aine suur kogus selline, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi (lk 146). Niisiis saab suure koguse käitlemist jaatada juba ainuüksi seetõttu, et 13. juulil 2017 andis E. Kukk R. K. üle 10,26 grammi uimastit. Täidetud on ka subjektiivne koosseis: E. Kukel oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole. Järgnevalt tuleb küsida, kas E. Kukk realiseeris ka mõne kvalifitseeriva asjaolu. Kõne alla tuleb

§ 184lg 2 p 2.

Nimelt võib ühitada väita, et E. Kukk on uimastikuriteo toime pannud ka varem: enne narkootikumide andmist R. K. omandas E. Kukk uimastid ja valdas neid ning pärast esimest üle andmist oli E. Kukk inimene, kes oli uimasteid ka varem üle andnud. Ülal toodud põhjustel sellisel moel siiski varasemat kuritegu konstrueerida ei anna: kõik eelmises lauses viidatud käitlemisaktid puudutasid üht ja sama uimastikompleksi ja nad tuleb seetõttu lugeda üheks käitlemisteoks. 8 Niisiis tuleb E. Kukk mõista

§ 184lg 1 järgi süüdi 13,26 grammi kanepi mitmel moel käitlemises.

29. Järgnevalt tuleb anda hinnang 5,5 grammi marihuaanaga seotule. Et 5,5 grammi on tulenevalt ülal märgitust väike uimastikogus, tuleb kõne alla

§ 183

. Ainsana saaks rakenduda vastutus kanepi omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil. See aga langeb ära, sest niisugust eesmärki E. Kukel tuvastatud ei ole. Küll aga on võimalik NPALS § 151 lg 1 järgne vastutus uimasti omandamise (alt 2) või valdamise (alt 3) eest. See tähendab, praegusel juhul tuleb kõne alla kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 274 lg 1 alusel. Tõsi, kui võimalik väärtegu oleks aegunud, ei saaks kohus kriminaalmenetlust selle sätte alusel lõpetada, vaid peaks teo toime panija õigeks mõistma: vt RKKKo 3-1-1-30-15, p 8 ja RKKKm 3-1-1-89-13, p 15. Võimaliku väärteo aegumistähtaeg on

§ 81lg 3 kohaselt kaks aastat.

Et E. Kukk valdas 5,5 grammi marihuaanat 27. augustil 2017 ehk vähem kui kaks aastat tagasi – ja ka omandas selle aine üksnes lühikest aega enne viimati nimetatud kuupäeva (vt ülal) – ei ole aegumistähtaeg saabunud. Lisaks tuleb juhtida tähelepanu sellele, et

§ 81

lg 7 p 2 kohaselt peatub väärteo aegumine kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni, kusjuures väärteomenetlust saab kriminaalmenetluse lõpetamise korral

§ 81

lg 8 lsst 2 tulenevalt alustada suisa maksimaalselt kolme aasta jooksul teo toimepanemisest alates (vt selle kohta täpsemalt RKKKo 3-1-1-50-16). Seepärast lõpetab kohus KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 274 lg 1 alusel 5,5 grammi marihuaana omandamise ja valdamise osas E. Kuke suhtes kriminaalmenetluse.

1. Mida peab tegema sellisel alusel kriminaalmenetlust lõpetav kohus seoses väärteomenetlusega, on seaduse kohaselt mõneti segane. KrMS § 274 lg 1 ei räägi midagi võimalikku väärtegu puudutava info edastamisest kohtu poolt väärteomenetlejale – erinevalt näiteks KrMS § 206 lgst 4, mille kohaselt võib kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse lõpetamise määrust tegev menetleja saata määruse koopia alluvuse korras asjaomasele asutusele, kes otsustab väärteomenetluse alustamise. Kohus ei näe siiski mingit alust leida, et kohtu jaoks on menetluse lõpetamise määruse koopia saatmine väärteomenetlejale keelatud: süüteokahtlusest võib menetlejat informeerida igaüks ja väärteomenetluse alustamise otsustab väärteomenetleja väärteomenetluse seadustiku § 31 alusel. Seetõttu saadab kohus juhindudes NPALS § 153 lg-st 1 ja siseministri määruse „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 21 lg-st 3 käesoleva määruse Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile otsustamaks väärteomenetluse läbi viimise üle E. Kuke suhtes. Olgu veel märgitud järgmist.
2. augustil 2017 tuvastati E. Kukel narkojoove (lk 6). Kui teda sellest lähtuvalt NPALS § 151 järgi karistati, ei ole ilmselt 5,5 grammi kanepiga seoses võimalik väärteomenetlust toimetada. Seda seetõttu, et võimalik varasem väärteokaristus võidi määrata sama teo eest, mida hakataks menetlema uues väärteomenetluses (vt RKKKo 3-1-156-15). (D) Karistus 31.

§ 184lg 1 näeb ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

Kõigepealt tuleb juhtida tähelepanu sellele, et Eesti uimastikuritegevust puudutavad sätted (sh

§ 184lg 2) ei tee vahet sellel, millist uimastit käideldakse.

Seega on n-ö ühte patta pandud nii äärmiselt ohtlikud uimastid, nagu nt fentanüül või heroiin, kui ka võrdlemisi leebe toimega kanep. Siinkohal väärib märkimist seegi, et viimasel ajal on järjest enamates (ka kõrge õiguskultuuriga riikides) hakatud kanepiga seotud tegusid dekriminaliseerima. Lisaks on mitmetes riikides juba aastaid leitud, et mõne grammi kanepi käitlemine ei vääri üldjuhul kriminaalkaristust (st et tegu on küll seaduse järgi karistatav, aga seda ei menetleta). Sellega seoses ei saa jätta kuidagi märkimata, et NPALS § 31 lg 3 järgset suurt kogust ei ole tegelikult võimalik suureks pidada. Siinkohal on 9 paslik viidata sellele, et nt Saksamaal ei toimetata kanepi puhul tihtipeale üldse kriminaalmenetlust, kui käideldud uimastikogus jääb alla 6, alla 10 või isegi alla 15 grammi (sõltuvalt liidumaast): Weber – Weber. Betäubungsmittelgesetz. Kommentar. 5. Auflage. 2017, § 31a/88– 89. Eelöeldu tähendab seda, et karistus mõneteist grammi kanepi käitlemise eest peaks vähemalt üldjuhul vastama sanktsiooni alammäärale või vähemalt olema selle ligidal – seda isegi siis, kui uimastit ei käideldud üksnes oma tarbeks. Ranged karistused peaks

§ 184

lg 1 pärane tegu tooma kaasa eeskätt siis, kui käideldud uimasti kogus on ka tegelikult suur (mitte üksnes suur NPALS § 31 lg 3 tähenduses), kui käideldakse (väga) ohtlikke uimasteid, kui müüakse uimasteid edasi väga laialdaselt vms. Seetõttu tuleb E. Kukke karistada minimaalse ehk ühe aasta pikkuse vangistusega. 32. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust vähendada kolmandiku võrra ehk kaheksa kuuni. 33. Seda vangistust tuleb

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada Harju Maakohtu 17.

jaanuari 2017 otsusega mõistetud kahe aasta pikkuse vangistuse võrra ehk ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. 34. Edasiselt peab otsustama, kas see vangistus tuleb reaalselt ära kanda või saab selle jätta tingimisi täitmisele pööramata. Täitmisele pööramata jätmine tuleb lähtuvalt

§ 74lg-st 5 praegu kõne alla üksnes elektroonilist valvet kohaldades.

35. Tingimusliku vangistuse mõistmiseks

§ 74

lg 5 järgi tuleb esiteks teha selgeks, kas täidetud on elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. Need on sätestatud

§ 75

lg 2 p-s 9 ja justiitsministri määruses “Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“.

§ 75lg 2 p 9 järgi eeldab elektrooniline valve süüdistatava nõusolekut.

E. Kukk on niisugust nõusolekut avaldanud. Muudki elektroonilise valve seadmise formaalsed tingimused on täidetud: S. K. ja K. K. kuuluvas xxxxxxxxxxxxx asuvas majas on võimalik valvet läbi viia ja seal majas elavad S. K. , K. K. ja H. K. on oma nõusoleku E. Kuke seal elamiseks andnud. Seega on formaalsed alused elektroonilise valve kohaldamise täidetud. 36. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise üle otsustades tuleb

§ 74lg 1 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut.

Eeskätt tähendab see, et vangistust ei saa jätta tingimisi täitmisele pööramata siis, kui teosüü on suur või kui uute kuritegude oht (retsidiivsusrisk) on kõrge (vt täpsemalt nt Tartu Maakohtu

1. novembri 2018 määrus nr 1-188111 (Laugason) või Tartu Maakohtu
2. novembri 2018 otsus nr 1-17-105 (Keem)). Tulenevalt ülal öeldust ei ole E. Kuke süü suur, mistõttu kuriteo asjaolud vangistusest tingimisi vabastamist ei väära. Ka ei tingi vangistuse reaalset ära kandmist retsidiivsusrisk. Tõsi, et E. Kukk sooritas praeguse menetluse esemeks olevad kuriteod eelmise kuriteo eest Harju Maakohtu poolt
3. jaanuaril 2017 määratud katseajal, võiks väita, et uute kuritegude oht ei ole madal: et E. Kukke ei hoidnud uusi kuritegusid toime panemast viimati viidatud otsus, pole põhjust eeldada, et uus tingimisi vangistust ette nägev otsus osutub selles plaani edukamaks. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et Harju Maakohus karistas E. Kukke mitte uimastikuritegude, vaid kehalise väärkohtlemise eest – ja kehalisi väärkohtlemisi E. Kukk pärast eelmise otsuse kuulutamist toime pannud ei ole. Niisiis ei saa Harju Maakohtu otsuse mõju automaatselt olematuks lugeda. Seetõttu võib ehk praegune otsus hoida E. Kuke eemal uutest narkokuritegudest – sealjuures pidades silmas seda, et praegu kaasneb tingimisi vangistusega elektrooniline järelevalve. Teine alarmeeriv asjaolu on see, et E. Kukk andis R. K. uimastit mitu korda. See viitab suuremale uute rikkumiste ohule kui saaks kõneleda narkootikumide vaid ühel korral edasi andmise puhul. Siiski tuleb siingi arvestada seda, et varem ei ole E. Kukke uimastikuritegude eest karistatud, 10 mistõttu võib loota, et see karistus hoiab süüdistatava uute samasuguste kuritegude toime panemisest eemal. Ka peab retsidiivsusriski hinnates võtma arvesse seda, et viimase umbes pooleteist aasta kestel ei ole E. Kukk uusi kuritegusid toime pannud. Lisaks peab panema tähele seda, et uute kuritegude ohtu hinnates tuleb juhinduda arusaamast, et mida tõsisemaid kuritegusid karta, seda suurem peab inimese reaalsest vangistusest vabastamiseks olema edasise kuritegevusvaba elu tõenäosus (vt nt Tartu Maakohtu
4. novembri 2018 määrus nr 1-18-8111, p 9 (Laugason) või Tartu Maakohtu
5. novembri 2018 otsus nr 1-17-105, p 31 (Keem)). Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kanepi käitlemine hoolimata

§ 184sanktsioonimäärast kuigivõrd raske kuritegu.

Seetõttu ei eelda isiku vabadusse jätmine kanepi käitlemise kartuses kuigivõrd suurt kuritegude mitte aset leidmise tõenäosust. Neil põhjustel tuleb jätta E. Kuke vangistus tingimisi täitmisele pööramata. 37. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise korral tuleb isikule määrata katseaeg. Katseaeg peab olema vangistusest pikem. Nimelt puuduks loogika väites, et isik lunastab oma süü ühtmoodi nii vanglas olles väga rangeid piiranguid taludes kui ka tohutult leebemas vormis

§-s 74 sätestatud kitsendustele alludes (isegi kui need kitsendused hõlmavad elektroonilist valvet) – viimasel juhul peavad kitsendused kestma kauem kui esimesel juhul. Seetõttu määrab kohus

§ 74lg 3 alusel E.

Kuke katseaja pikkuseks kolm aastat ja kuus kuud. 38.

§ 74lg 5 kohaselt tuleb E.

Kukel alluda katseajal käitumiskontrollile. Lisaks

§ 74

lg-s 1 nimetatud kohustusele hoiduda uue kuriteo toimepanemisest ja

§ 75

lg-s 1 toodud kohustusele alluda kontrollnõuetele peab süüdlasele asetama kaks lisakohustust. 39. Nagu ülal toodust ilmneb, kaasneb praegusel juhul vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega möödapääsmatult

§ 75lg 2 p 9 järgne elektrooniline valve.

Elektroonilise valve pikkus on tulenevalt

§ 751lg-st 3 üks kuni kaksteist kuud.

Selle pikkuse üle otsustamisel tuleb kohtu hinnangul jällegi võtta arvesse isiku süüd. Ülal öeldust nähtub, et E. Kuke süü on väike, aga siiski mitte minimaalne (st E. Kukk ei piirdunud üksnes uimasti oma tarbeks käitlemisega). Ometigi ei olnud sellel E. Kuke jaoks negatiivseid tagajärgi ei karistuse mõistmisel ega tingimusliku täitmisele pööramata jätmise otsustusel. Elektroonilise valve pikkust määrates aga tuleb seda arvesse võtta, mistõttu allutab kohus E. Kuke elektroonilisele valvele kolmeks kuuks. 40. Lisaks keelab kohus E. Kukel

§ 75

lg 2 p 21 alusel narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise või tarvitamise. See keeld on E. Kuke kuritegu silmas pidades iseendastmõistetav. (E) Menetluskulud

1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Seda normi tuleb siiski lugeda koostoimes KrMS § 189 lg-ga 1: kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Viimasena viidatud norm tähendab seda, et kohtueelses menetluses otsustab selle, kas mingi rahasumma on kriminaalmenetluse kulu, uurimisasutus või prokuratuur. See omakorda tähendab, et kohus saab niisuguste kulude osas otsustada KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaldades üksnes seda, kelle kanda need jäävad.
2. Kohtueelses menetluses loeti menetluskuluks kaks kuluartiklit. Esiteks peeti selleks 84 eurot ekspertiisiakti koostamise eest. Tõsi, toimikus on üksnes ekspertiisiakt ja ekspertiisiakti arve (lk-d 13–14), mitte aga selle arve alusel tehtud määrust. Et keegi menetleja selle määruse siiski 11 millalgi tegi, järeldab kohus süüdistusakti põhjal: selles viidatakse nimelt 84 eurosele ekspertiisikulule (lk 154). Samuti saab 84 euro menetluskuluks lugemisel tugineda sellele, et kohtul on ekspertiisiakti alusel võimalik veenduda ekspertiisi vajalikkuses ja arve alusel kontrollida, et süüdistusaktis viidatud summa on korrektne. Lisaks on prokuratuuri
3. aprilli 2018 määrusega loetud menetluskulu hulka 90 eurone määratud kaitsjale makstav tasu (lk 150). Niisiis on kohtueelses menetluses arvatud menetluskulu sekka kokku 174 eurot.
4. Kohus loeb menetluskulu hulka sundraha. See on lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p-st 1,

§ 4

lg-st 2,

§ 184

lg 2 sanktsioonimäärast ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 1350 eurot.

1. Need kulud (kokku 1524 eurot) tuleb KrMS § 180 lg 1 ls 1 alusel jätta E. Kuke kanda. Pidades silmas, et E. Kukel kindlat sissetulekut ei ole, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel tasuda süüdistataval need kulud igakuiselt võrdsetes osades aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. (F) Asitõendid
2. Süüdistusaktis on asitõendite all välja toodud plastiktops ja kuus sulgurribaga kilekotti. Kohtu hinnangul on tegemist väärtusetute esemetega, mis tuleb sellest lähtuvalt KrMS § 126 lg 3 p 4 alt 1 alusel hävitada. /alla kirjutatud digitaalselt/ 12