KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 22. jaanuar 2019, Tartu 3-17-838 Haldusasi A.T. kaebus

§ 7

lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaitstavate õigushüvede hulgas on ka isiku tervis (

§ 9lg 1).

1. Nõude rahuldamiseks peab olema tuvastatud Tallinna Vangla õigusvastane tegevus. Kaebaja on esitanud mitu situatsiooni, mille käigus võis nakatumine võimalikuks osutuda. Kaebaja kirjeldas täpsemalt Tallinna Vanglas valitsenud väidetavaid ebasanitaarseid tingimusi halduskohtu
2. märtsi
3. a istungil (istungi protokoll-lindistus, tl 93–102), kus kaebaja vande all üle kuulati. 3
4. Kaebaja hinnangul võis nakatumine leida aset ka hambaarsti visiidi ajal. Halduskohus leidis õigesti, et taoline suhe patsiendi ja terviseteenuse osutaja vahel on tsiviilõiguslik ning tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5. Nakatumise põhjus ei saa olla ka intsident, mil kaebaja end kambrit koristades nari alt välja ulatuvatega kruvidega peast kriimustas, kuna toimunu jääb aega, mil kaebajal oli C-hepatiit juba tuvastatud, st juhtunu leidis aset väidetavalt
6. a.
7. Veel on kaebaja väitnud, et pesuruumis, kus oli viis kraanikaussi, oli kraanikausi otsas meetrine kummivoolik, mille ümber olid narmasteks kulunud traadid, millega kaebaja end tahtmatult näppu torkas. Samas puuduvad igasugused tõendid, et keegi oleks end vigastanud voolikut kasutades, et vigastatu oli C-hepatiidi kandja, et voolikut ümbritsenud traadile jäi verd, mis oleks sattunud kaebaja organismi ja et veri oleks tol hetkel olnud veel nakatumisvõimeline. Tegemist on kaebaja oletusega. Kaebaja kirjeldatud sündmuste jada on ülimalt ebatõenäoline ning põhjuslik seos vangla tegevuse ja tekkinud kahju vahel ei ole aktsepteeritav. Kuigi kaebaja väidab end olevat korduvalt voolikut ümbritsenud traadiga vigastanud, ei esitanud ta vanglale ühtegi kirjalikku või muud selgelt tuvastatavat avaldust, et olukord saaks likvideeritud. Samuti ei pöördunud kaebaja väidetavate vigastuste fikseerimiseks vangla meditsiiniosakonda.
8. Lisaks on kaebaja viidanud sellele, et kartseris oli kraanikauss, mille all oli plekk-kast, mida oli kangutatud ja ära murtud. Kraanikausi all on torusid kaitsev plekk, mis oli samuti ära kangutatud. Kraanikausi juures oli kohe WC, kus käies kaebaja võis end kraanikausi plekkäärte vastu vigastada. Seejuures on kaebaja väga kahtleval seisukohal, kas ta vigastas end või mitte, sest konkreetset valuaistingut ta ei mäleta. Ka ei tea ta ühtegi kaasvangi, kes oleks end seal vigastanud. Kaebaja ei pöördunud ka kartseri kraanikausi ega võimalike vigastuste osas vangla poole. Ringkonnakohtu hinnangul on ka siin kirjeldatud olukord väga ebatõenäoline viis C-hepatiiti nakatumiseks. Sisuliselt on kirjeldatud juhtumi puhul nakatumine välistatud, sest kaebaja ei ole ise väitnud, et ta oleks end vigastanud, ta vaid arvab olevat riivanud kraanikaussi, kuigi valuaistingu puudumine viitab sellele, et mingit vigastust ei järgnenud.
9. Kaebajale ei olnud enne
10. a detsembrit tehtud vereanalüüsi, kus oleks kontrollitud C-hepatiiti. Kaebaja on süstinud veenisiseselt narkootikume, seda viimati aastatel 2001 või 2002 (tervisekaardi sissekanne
11. jaanuaril 2011, ravilugu nr 3, tl 41). Kaebajalt võeti
12. jaanuaril 2013 Tallinna Vanglas ära keelatud esemed – nõel, kaks traadist valmistatud sigareti süütajat ja isevalmistatud veekeeduseadme jupp (tl 72), mille päritolu ei ole teada, sh see, kellele need esemed võisid varasemalt kuuluda. Lisaks olid kaebajal enne vangistust probleemid alkoholiga, mille tõttu esinesid ka mäluaugud (tervisekaardi sissekanne
13. jaanuaril 2012, ravilugu nr 13, tl 42 ja 42p). Alkoholisõltuvuse tõttu võis kaebaja teadvus olla mõnikord ka nii hägustunud, et ta ei suudagi mäletada, millistesse situatsioonidesse ta sattus ja millist ohtu need võisid tema tervisele kujutada. 15.

§ 7

lg 1 eelduste täitmine ei saa põhineda oletustel, vaid kohtul peab kujunema veendumus, et kirjeldatud olukordade läbi sai kaebaja tervis tõepoolest kahjustada, st tuleb tuvastada põhjuslik seos juhtunu ja saabunud tagajärje vahel. Kui jääb võimalus, et nakatumine võis tegelikkuses aset leida hoopiski suurema tõenäosusega muus situatsioonis ja vastustaja kontrolli alt väljas, ei saa Tallinna Vanglat panna vastutama millegi eest, milleni tema kontroll ei küüni. Pelgalt asjaolu, et kaebajale pandi diagnoos Tallinna Vanglas, ei tähenda seda, et kaebaja ei võinud olla haiguse kandja juba varasemalt, seda küll enda teadmata.

1. Kuigi Tartu Vanglas viibimise ajal
2. ja
3. a kontrolliti kaebaja maksafunktsioone (tl 65) ning need olid korras, ei saa sellest järeldada, et kuni Tallinna Vanglasse paigutamiseni saaks olla tõsikindel, et kaebaja ei oleks olnud juba nakatunud. C-hepatiiti saab diagnoosida vaid 4 vastava vereanalüüsi abil. C-hepatiidi inkubatsiooni aeg on kuni 50 päeva. 1–2 nädalat peale nakatumist muutub veres määratavaks HCV RNA. HCV Ab muutub veres määratavaks 11–12 nädalat peale nakatumist, kuid see võib võtta aega ka kuni 6 kuud. Enamasti kulgeb äge C-hepatiit kliiniliste sümptomiteta. 50–80%-l juhtudest muutub infektsioon krooniliseks, st HCV RNA on veres määratav ka 6 kuud peale nakatumist (Synlabi kodulehekülg. C-hepatiidi diagnostika. Arvutivõrgus kättesaadav: https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemusteinterpretatsioonid/nakkushaiguste-diagnostika/c-hepatiidi-diagnostika/). Järelikult ei tähenda korras maksanäitajad ja puuduvad kaebused seda, et nakatumine ei oleks võinud toimuda ka aastaid enne Tallinna Vanglasse paigutamist. Kujunenud situatsioonis ei ole mitte ühtegi tõsikindlat tõendit, mille abil oleks tuvastatav täpne nakatumise aeg ja nakatumise põhjus.
4. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A.T. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. aprilli
6. a otsus muutmata.
7. Kaebajat riigi õigusabi korras esindanud Advokaadibüroo Luberg & Päts advokaat S. Tammemäe on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtule esitatud taotluse kohaselt on kaebaja esindaja tegevus seisnenud Tartu Halduskohtu otsusega tutvumises, edasikaebevõimaluste analüüsimises ja apellatsioonkaebuse koostamises. Selleks on kaebaja esindajal kulunud 180 minutit (
8. mai 2018). Taotletava tasu suuruseks koos käibemaksuga on märgitud 259,20 eurot (käibemaksuta 216 eurot).
9. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri
10. juuli
11. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 11 lg 1 kohaselt tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sealhulgas haldusmenetluse algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, on 12 eurot iga kümne minuti kohta. Määruse nr 16 § 1 lg 10 sätestab, et kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks.
12. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabi osutamiseks kulutatud aeg ja tehtud toimingud põhjendatud. Seega tuleb advokaat S. Tammemäele määrata 180 minuti eest osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 216 eurot, millele lisandub käibemaks 43,20 eurot, seega kokku 259,20 eurot. Riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi Eesti Advokatuur kohtulahendi alusel.
13. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg-st 3 tuleb kaebaja nimi avaldatavas kohtuotsuses asendada tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 5