Obsah (9)

§ 37§ 38§ 39§ 120§ 2§ 5§ 121§ 203§ 41

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

) § 121 lg 1 p 2 alusel. Määruse põhjendused: Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 19.12.2018 ning möödus 28.12.2018. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega puudusi kõrvaldama asunud. Kaebaja ei ole täpsustanud, millise

§ 37

lg-s 2 sätestatud nõude ta soovib esitada, esitanud täiendavaid kaebuse põhjendusi ja tõendeid vastavalt

§ 38

lg 1 p-dele 6-8, märkinud

§ 38

lg 2 kohaselt nõutava rahalise hüvitise suurust, lisanud kaebusele vastavalt

§ 39lg 1 p-le 4 andmeid riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust jne.

Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seega on kaebajal ainuõigus valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Kuna kohus andis kaebajale korduvalt võimalusi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kaebaja ei ole pärast 17.12.2018. a määruse kättesaamist proovinud kaebuse puuduseid kõrvaldada ning kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, ei ole võimalik kaebust menetleda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. V. Lilitškin esitas 23.01.2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.01.
2. a määruse peale. Kaebaja märgib, et kohtu ülesandeks on

§ 120lg 1 p 1 järgi selgitada asjas välja vaidluse ese, mis on märgitud 06.10.2018.

a kaebuse

1. peatükis
2. lehel. Kaebaja väitel ei saanud kohus mitte teada, et rikkus tahtlikult EIÕK art-t 6, uurimata fakte 06.10.
3. a kaebuse 4.-
4. lehel
5. peatükis p-d 11-
6. Ühtlasi rikkus kohus

§ 2

lg-t 4 ja ületas kohtulikke volitusi, rikkudes

§ 5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Halduskohus tagastas 07.01.
2. a määrusega (tl 75-75p) N. Lilitškini kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei olnud pärast 17.12.2018.

a määruse (tl 68-69) kättesaamist 2 proovinud kaebuse puuduseid kõrvaldada ning kaebus ei vastanud

§-de 37-39 nõuetele, mistõttu ei olnud võimalik seda menetleda. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 07.01.2019. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Haldusasja materjalidest nähtuvalt andis halduskohus enne kaebuse tagastamist kolmel korral kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitades kahes esimeses määruses (16.10.
2. a määrus, tl 11-11p ning 01.11.
3. a määrus, tl 22-22p), et kaebus (tl 1-5p) ega 23.10.
4. a avaldus (tl 16-19p) ei vasta nõuetele, sest mõlemad on esitatud ebamõistlikult ja põhjendamatult suures mahus (vastavalt 10-nel ja 8-l leheküljel) ning sisaldavad halvustavaid, pahatahtlikke ja lugupidamatuid väljendeid. Halduskohus nõudis mõlemas määruses, et kohtule tuleb esitada kaebus, mis on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning kaebajal on keelatud kohtule esitatavas avalduses väljendada lugupidamatult, millisel juhul ei ole kohtul võimalik kindlaks teha kaebaja tegelikku tahet ja eesmärki kohtusse pöördumisel. Kaebaja esitas 08.11.2018 avalduse (tl 27, tõlge tl 30) 1-l lehel. Seejärel 17.12.
5. a määruses (p-d 10.2-17) halduskohus märkis, et kohtu arusaamist mööda soovib kaebaja

§ 37

lg 2 p 4 alusel esitada kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vabaduse võtmise, väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebaja ei ole halduskohtule teatanud, et kohus on kaebaja tahet ebaõigesti tõlgendanud. Sellekohast väidet ei ole kaebaja ka määruskaebuses esitanud. Seejärel halduskohus selgitas kaebajale, et kohtule tuleb

§ 38

lg 1 p-dest 6 ja 7 lähtudes selgelt kirjeldada, millal ning millise tegevusega Tartu Vangla kaebajale kahju tekitas. Halduskohus märkis seejuures õigesti, et kohus ei saa ise kaebust kohtueelse menetluse materjalide pinnalt sisustada ning ei selgu, kas kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses 05.05.2018 valvuri korraldusega avada pärast ravimi manustamist suu, Tartu Vangla 09.05.2018. a käskkirjaga nr 6-2/405, eelnimetatud käskkirja alusel kartseris viibimisega vms. Järgnevalt märkis halduskohus asjakohaselt, et kuna kaebaja viitab tervise kahjustamisele, siis tuleb tal kohtule teatada, kas ta nõuab kahju hüvitamist ka seoses tervise kahjustamisega, milline tervisekahju ja millise Tartu Vangla tegevusega talle tekitatud on ning esitada ka tervisekahju kinnitavad tõendid (

§ 38lg 1 p 8).

Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajal tuleb

§ 38

lg 2 kohaselt märkida nõutava rahalise hüvitise suurus või teatada, kui ta soovib taotleda hüvitist kohtu äranägemisel. Ühtlasi selgitas halduskohus, et kaebajal tuleb teatada kohtule, kui suure osa kahjust moodustab terviserikkega põhjustatud kahju ning kui suure osa vabaduse võtmise ja väärikuse alandamisega põhjustatud kahju. Eelnevate andmete nõudmine on samuti põhjendatud, arvestades, et osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega, võib riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 järgi kohalduda riigilõivuvabastus, kui kaebaja talle tekkinud tervisekahju tõendab. Lõpetuseks on halduskohus õigesti märkinud, et kaebajal tuleb

§ 38

lg 1 p-st 10 tulenevalt märkida, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Seega on halduskohus kaebajale üheselt arusaadavalt ja selgelt märkinud, millised puudused tuleb kaebuse edasiseks menetlemiseks kaebajal kõrvaldada. Kaebaja ei väida määruskaebuses, et ta ei saanud halduskohtu poolt nõutust aru. Kaebaja ei pidanud siiski puuduste kõrvaldamist vajalikuks. Nimelt sai kaebaja halduskohtu 17.12.2018. a määruse kätte 18.12.2018 (tl 74), kuid ta ei vastanud halduskohtule. Seega on halduskohus käesolevas asjas andnud kaebajale korduvalt võimalusi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja pärast 17.12.2018. a määruse kättesaamist seda ei teinud ning kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, mistõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebust ei ole võimalik menetleda ning on kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastanud.

3 12. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 41

lg 1 kohaselt määravad halduskohtumenetluses vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Vaidluse eseme käsitluse aluseks on käsutus- ehk dispositsioonipõhimõte, mis väljendub kaebaja ainuõiguses kindlaks määrata asja läbivaatamise ulatus. Kaebuse nõudeks on kaebuses vastavalt

§-le 37 esitatud nõue (nõuded) asja sisuliseks lahendamiseks. Tegemist on protsessuaalse taotlusega, et kohus kasutaks kohtuotsuse resolutsioonis mõnd oma volitust (

§ 5lg 1).

Kaebuse nõuet iseloomustavad seega taotletavast volitusest lähtuv nõude liik (tühistamine, kohustamine jne), nõude ese ning nõude ulatus. Hüvitamiskaebuse nõudeks on hüvitise väljamõistmine kaebuses näidatud kahju eest (

§ 37lg 2 p 4).

Hüvitamiskaebuse nõuet piiritleb lisaks kahjule kui ka nõude esemele hüvitise suurus. Hüvitamiskaebuse aluseks on haldusakt, toiming või muu avaliku võimu kandja tegevus (õigustloov akt, kohtulahend, süüteomenetluse toiming), millega kaebuse väitel kahju tekitati. Kaebaja ainuõigus on otsustada kaebuse esitamine, valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus (RHKHo 3-3-1-33-13, p 15; m 3-3-1-87-11, p 14; o 3-3-1-6-05, p 20) (

, kommenteeritud väljaanne, K. Mersuk, I. Pilving, Juura 2013, lk-d 169-170, 173, 174-175). Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist (

§ 2

lg 4) aitab kohus menetlusosalist vajaduse korral asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel. Eeltoodust juhindudes ongi halduskohus käesolevas asjas kolmel korral jätnud kaebaja kaebuse käiguta ja andnud kaebajale võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Seega on kaebaja väide uurimispõhimõtte (

§ 2lg 4) rikkumise kohta põhjendamatu.

13. Ringkonnakohus selgitab, et

§-s 5 on sätestatud halduskohtu volitused, s.o õiguskaitsevahendid, mida kohus saab rakendada kaebuse rahuldamise korral. Halduskohtu volitused näitavad, mida on kohtul võimalik vaidluse lahendamiseks ja kaebaja õiguste kaitseks ette võtta (

, kommenteeritud väljaanne, K. Mersuk, I. Pilving, Juura 2013, lk 47). Kuna käesolevas asjas ilmnes, et halduskohtule esitatud kaebuses esinevate puuduste korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav ja kaebaja esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, siis on halduskohus kaebuse põhjendatult

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastanud.

Seega on kaebaja väide halduskohtu poolt volituste (

§ 5) rikkumise kohta põhjendamatu.

1. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.01.
2. a määruse muutmata. /digitaalselt allkirjastatud/ 4