3-10-878/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-878 Haldusasi A.T. kaebus Viru Vangla
2. veebruari
3. a käskkirja nr 63/274-D ja
4. veebruari
5. a käskkirja nr 6-3/313-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
6. juuli
7. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant - A.T. Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
8. juuli 2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
9. Viru Vangla 12.02.
10. a käskkirjaga nr 6.-3/274-D määrati kinnipeetav A.T. le vanglaametnikega ebaviisaka käitumise ning korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks. Viru Vangla 19.02.
11. a käskkirjaga nr 6.-3/313-D määrati kinnipeetav A.T. le vanglaametnikega ebaviisaka käitumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 18 ööpäevaks.
12. A.T. esitas 04.04.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 12.02.
13. a käskkirja nr 6-3/274-D ja 19.02.
14. a käskkirja nr 6-3/313-D tühistamiseks. Lisaks taotles kaebaja käskkirjade peale 13.02.2010 ja 25.02.2010 esitatud vaiete ja esialgse õiguskaitse taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse kohaselt ei nähtu käskkirjadest, milles seisnes kaebaja õigusvastane käitumine. Kaebaja ei karjunud, röökinud ega käitunud ebaviisakalt ning ei olnud agressiivselt meelestatud, vaid rääkis valjuhäälselt. Tõendatud ei ole vanglaametniku solvamine. Viru Vangla 19.02.
15. a käskkiri nr 6.-3/313D on vastuolus võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega, sest käskkirja andja on ka distsiplinaarmenetluse läbiviijaks.
16. Tartu Halduskohtu 14.04.
17. a määrusega tagastati A.T. kaebus Viru Vangla toimingute (13.02.
18. a esitatud vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse ning 25.02.
19. a esitatud vaide menetlemise tähtaja ületamine) õigusvastasuse tuvastamise osas HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. HALDUSKOHTU LAHEND
20. Tartu Halduskohtu 28.07.
21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjad on kooskõlas kehtiva õigusega ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 kohaselt ei ole kaebaja täitnud vangla sisekorraeeskirju, kuna ta pole Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.3 kohaselt olnud teiste isikutega viisakas. Kaebaja väide, et ta ei karjunud, vaid rääkis valju häälega, ei ole tõsiseltvõetav. Valjusti karjumine ja valju häälega rääkimine ei ole sünonüümid. Röökimine tähendab valjusti karjumist. Kaebaja takistas vanglaametnike kohustuste täitmist ja häiris teisi kinnipeetavaid. Käskkirjades määratud karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumistega, kuna kaebajat on ka varasemalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest. Asjaolu, et käskkirjade sõnastus mingis osas kattub, on kooskõlas haldusmenetlusele omase ökonoomsuse printsiibiga. Kaebaja on keeldunud seletuste andmisest, seega puudus vastustajal võimalus välja selgitada, kas kaebaja oma süüd tunnistas või mitte. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud haldusmenetluses taandust ametniku vastu. Erapooletusreegli rikkumine toob kaasa haldusakti tühistamise üksnes siis, kui on leidnud tõendamist, et rikkumine on mõjutanud sisulist otsust. Kuna käesoleval juhul ei ole tõendatud, et menetlusnormi rikkumine oleks mõjutanud asja otsustamist, siis tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 58 tulenevalt vaidlusalune akt sel alusel jätta kehtetuks tunnistamata. Kaebaja on lühikese aja jooksul toime pannud samalaadilised distsiplinaarrikkumised, mille tõttu on alusetu tema väide, et üksikvangistust on otsustatud kasutada tema suhtes liiga pika aja jooksul. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
22. A.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et halduskohtu otsus ei vasta halduskohtumenetluse seaduse nõuetele ja ei ole põhjendatud. Kaebaja on põhjendanud vaidlusaluste käskkirjade õigusvastasust kohtueelses menetluses, kaebuses ja kohtuistungil ning jääb eelpool nimetatud seisukohtade juurde. Menetlus ei ole läbi viidud juriidiliselt korrektselt, sest puuduvad tunnistajate, s. h teiste kinnipeetavate seletused ja on jäetud välja selgitamata muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Seega on käskkirjad õigusvastased. Apellatsioonkaebuses on raskendatud täiendavate põhjenduste esitamine, kuna kohtuotsusest ei ole arusaadav kohtu põhjendused kummagi vaidlustatud käskkirja osas. Kaebaja palub tühistada halduskohtu otsus lähtudes põhiseaduse §-dest 13, 14 ja
24. Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et kohtuotsuses on arusaadavalt põhjendatud, miks vaidlustatud käskkirjad on kooskõlas kehtiva õigusega. Distsiplinaarmenetlused on läbi viidud vastavalt nõuetele, sest 2 kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest ja talle on antud võimalus seletusi anda. Vastustaja ei pidanud menetluse käigus vajalikuks kinnipeetavate küsitlemist, kuna rikkumised olid kinnitust leidnud. Distsiplinaarmenetluse protokolle on kaebajale tutvustatud, karistused on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ja on proportsionaalsed. Kaebaja tegevus (röökimine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine) takistas vanglaametnike teenistuskohustuste täitmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.
27. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
28. Viru Vangla 12.12.
29. a käskkirjaga nr 6-3/274 karistati A.T. 15-ööpäevase kartserikaristusega selle eest, et ta karjus 13.01.2010 kella 08.40 paiku E7 osakonna kambrist nr 3407 teise üksuse juhi N. Puškarjovi kabinetti vastuvõtule viimise ajal vanglaametnike peale lausetega: „ametnikud ei täida oma teenistusülesandeid, kui tema kutsub“ ja kasutas sõna „kurat“. Valvuri S. Ilvese poolt antud korduvatele korraldustele, ebaviisakas käitumine lõpetada, A.T. ei allunud. Sellega rikkus ta VangS § 67 lg-t 1 ja Viru Vangla kodukorra p-1 8.1.
30. Kaebaja keeldus seletuskirja andmisest (tl 69), samuti keeldus ta allkirjastamast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist ja samuti ei andnud täiendavaid selgitusi asja juurde (tl 66). Kaebaja poolt toimepandud distsipliinirikkumine on tõendatud S. Ilvese ja A. Gerne ettekannetega (tl 67-68). Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ebakorrektselt, kuna on üle kuulamata teised kinnipeetavad ja jäetud välja selgitamata muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemine on tõendatud eeltoodud ettekannetega ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda nende sisu õigsuses. Neid seletusi ümberlükkavaid asjaolusid ei ole esitanud ka kaebaja. Antud asjas on välja selgitatud kõik distsipliinirikkumise kohta käivad asjaolud. Samuti on vaidlustatud käskkirjas välja toodud ka kaalutlused, mille alusel leiti, et kaebajat on võimalik karistada ainult kartserisse paigutamisega. Kuna kinnipeetavat on korduvalt karistatud analoogsete rikkumiste eest, siis puudub vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ja halduskohus on õigesti selles osas jätnud kaebuse rahuldamata. Ka apellatsioonkaebuse väide, et kaebaja rääkis vaid valju häälega, ei ole käskkirja tühistamise aluseks, kuna valvuri ettekannete alusel ei olnud tegemist valjul häälel rääkimisega, vaid röökimisega.
31. Viru Vangla 19.02.
32. a käskkirjaga nr 6.-3/313 karistati A.T. 18-ööpäevase kartserikaristusega selle eest, et tema tahtis 21.01.2010 E7 sektsioonis kella 14.30 paiku anda valvurile J. Gandšule taotlust, mille viimane pidi edasi andma inspektor-kontaktisikule. Valvur ütles, et tema ei võta seda vastu, kuna inspektor-kontaktisik võtab seda ise. Peale seda hakkas kinnipeetav valvuri peale karjuma kasutades ebatsensuurseid sõnu ja käituma ebaviisakalt. Valvur J. Gandšu andis A.T. korralduse rahuneda, aga kinnipeetav hakkas veel valjemini karjuma ja oli agressiivselt meelestatud. Sellega rikkus A.T. VangS § 67 p-i 1 ja Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.
33. A.T. keeldus antud sündmuse kohta allkirja andmast (tl 73), samuti ei soovinud ta tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 63). 3 Kaebaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemine on tõendamist leidnud J. Gandšu ettekandega (tl 72), M. Lepiste õiendiga (tl 71) ja N. Puškarjovi ettekandega (tl 74). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus kahelda vanglatöötajate ettekannete ja õiendi õigsuses. Samuti on vaidlustatud käskkirjas välja toodud selle andmise faktilised ja õiguslikud alused ning ka kaalutlused, miks on kaebajat vajalik karistada kõige raskema karistusega, so kartserisse paigutamisega. Halduskohus on oma otsuses põhjendatult leidnud, et 19.02.
34. a käskkirja ei muuda tühiseks ka see, et antud asjas distsiplinaarmenetluse läbiviija ja distsiplinaarkaristuse määraja oli üks ja sama isik. Puudub alus väita, et selline rikkumine oleks mõjutanud asja õiget otsustamist. Seega puuduvad alused ka selle vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
35. Kaebaja on esitanud taotluse tühistada vaidlustatud halduskohtu lahend põhiseaduse §-de 13-15 alusel. Ringkonnakohus ei näe antud asjas PS normide rikkumisi, kuna kaebajat ei ole ilma jäetud õigusest pöörduda kohtu poole oma õiguste kaitsel. Samuti ei ole vastustaja kasutanud kaebaja suhtes omavoli ja tagatud on kaebaja õigused ja vabadused. Maili Lokk Einar Vene 4 Agu Timmi