MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse kuupäev
- juuni 2011 Haldusasja number 3-10-3080 A.T. kaebus Viru Vangla 21.07.
- a, 02.09.
- a ja 17.09.
- a käskkirjade tühistamiseks ja Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- märtsi
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.T. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja A.T. Vastustaja Viru Vangla Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg
- mai 2011 RESOLUTSIOON
- Jätta A.T. taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.
- Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla 21.07.
- a käskkirjaga nr 6-3/1604-D karistati A.T. t vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 ja p 8.2.1 sätestatud nõuete rikkumise eest 25-ööpäevase kartserikaristusega. Käskkirja kohaselt hakkas kaebaja 22.06.2010 kella 11.15 ajal meditsiiniosakonnas nahaarsti peale karjuma ja kasutama 1 ebatsensuurseid väljendeid. 17.08.2010 esitas A.T. vaide 21.07.
- a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 29.11.
- a vaideotsusega nr 6-12/613-1 jäeti vaie rahuldamata. Viru Vangla 02.09.
- a käskkirjaga nr 6-3/1911-D karistati A.T. t VangS § 67 p 1 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 82 lg 3 nõuete rikkumise eest 13-ööpäevase kartserikaristusega. Käskkirja kohaselt leiti A.T. juurest ajalehepaberisse pakitud tubakat. A.T. esitas 06.09.2010 käskkirja peale vaide, mis on 28.12.2010 (vangla poolt vastuse esitamine kohtule) seisuga lahendamata. Viru Vangla 17.09.
- a käskkirjaga nr 6-3/2012-D karistati A.T. t VangS § 67 p 1 ja VSkE § 82 lg 3 nõuete rikkumise eest 15-ööpäevase kartserikaristusega. Käskkirja kohaselt hoidis A.T. enda juures ajalehe sisse keeratud tubakatooteid. 16.10.2010 esitas A.T. käskkirjale vaide, mis jäeti 29.11.
- a vaideotsusega rahuldamata. A.T. esitas 18.11.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 21.07.
- a, 02.09.
- a ja 17.09.
- a käskkirjade tühistamiseks. Kaebuses on märgitud, et vangla on rikkunud distsiplinaarasja menetlemisel menetlusnorme ja õiguse üldiseid põhimõtteid. Vangla ei ole selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega kinni pidanud hea halduse tavast. Kaebajat ei kuulatud ära, mistõttu puudus tal võimalus oma argumente esitada. Viru Vangla on rikkunud menetlustähtaegu vaiete läbivaatamisel ja vaide menetlemata jätmisel.
- Tartu Halduskohtu 31.03.
- a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Viru Vangla 21.07.
- a, 02.09.
- a ja 17.09.
- a käskkirjad on koostatud nõuetekohaselt ning distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole esinenud menetlusnormide rikkumist. Distsiplinaarkaristuse määramine on olnud õiguspärane, haldusakt on motiveeritud, põhjendatud ja kaalutletud. Karistus on määratud selleks pädeva ametiisiku poolt. Kaebaja suhtes ei ole rikutud ärakuulamisõigust üheski kaevatavas distsiplinaarmenetluses. Kõigis kolmes distsiplinaarmenetluses on kaebajale antud võimalus omapoolseteks seletusteks. Asja menetlejad ei ole vajalikuks pidanud tunnistajaid üle kuulata. Samuti on vangla esitanud usaldusväärseid tõendeid kaebaja süü kohta. Kõigil juhtudel on tuvastatud kaebaja süüline käitumine. Vanglal ei ole põhjust keelduda keelatud esemete vastuvõtmisest enne kambrite läbiotsimistoimingut, kui kinnipeetavad ise asuvad seisukohale, et keelatud esemed tuleb ära anda. Viru Vangla on rikkunud kaebaja poolt esitatud 17.08.2010 ja 16.10.2010 vaiete läbivaatamise tähtaegu ning jätnud 06.09.2010 esitatud vaide menetlemata. Seega tunnistab kohus õigusvastaseks vangla toimingud kaebaja vaiete 17.08.2010 ja 16.10.2010 menetlemisel tähtaja rikkumise ning 06.09.2010 esitatud vaide menetlemata jätmise osas. Vangla on rikkunud kaebaja suhtes VangS § 11 lg-t 7 ning kaebus vaiete menetlemise tähtaja rikkumise ja menetlemata jätmise osas kuulub rahuldamisele. Kuna kaebus rahuldati 1/3 osas, siis tuleb Viru Vanglalt välja mõista riigilõivu 5 eurot ja 32 senti.
- A.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse osaliselt tühistada ja kaebuse rahuldamata jäänud osas rahuldada. Viru Vangla 21.07.
- a käskkirja väljastamisel ei ole vangla distsiplinaarmenetluse käigus üldse tõendeid kogunud. Distsiplinaarmenetluse protokolli koostamisel ja karistuse määramisel on lähtutud ainult valvur M. Naprejevi ettekandest nr
- Seletusi pole võetud meditsiiniosakonna vanemõelt E. Tiivaselt, nahaarstilt K. Kozlovilt ega ka teistelt valvuritelt, kes viibisid väidetava intsidendi juures. Isiku karistuse määramisel on lubamatu lähtuda ainult ühe valvuri ettekandest, seda enam, et valvur M. Naprejev oli üks kahtlustatavatest kriminaalasjas, mis oli seotud kaebaja peksmisega Viru Vangla ametnike poolt. Valvuri poolt ettekande koostamine võis olla kaebajale kättemaksuks. Kaebajat ei ole enne karistuse määramist ära kuulatud. Sellega on rikutud haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1-te ja lg 2-te 2 ning EiÕK art 6-te. Kohtuasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajale oleks selgitatud, et meditsiiniõde ei saa teda koheselt vastu võtta. Viru Vangla 02.09.
- a käskkirja kohaselt fikseeriti rikkumine 28.07.2010 valvur E. Seieri ettekandega. Sellest ajast algas distsiplinaarmenetluse ja karistuse määramise tähtaeg, milleks on üks kuu. VangS § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast alates. Karistuse määramise käskkiri on välja antud 02.09.2010 ehk menetlustähtaega on ületatud kuus päeva. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg oli 28.08.
- Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et distsiplinaarmenetlus peatati 26.08.2010-31.08.2010 seoses kaebaja viibimisega Tallinna haiglas. Viru Vangla 17.09.
- a käskkirja osas ei ole kohus põhjendanud, miks määratud karistus on proportsionaalne olukorras, kus kaebaja on tunnistanud oma süüd ning kahetsenud tehtut. Kohus tunnistas Viru Vangla toimingud seoses vaiete menetlemise tähtaegade ületamisega ja menetlemata jätmisega õigusvastaseks, kuid kaebaja nõue oli tunnistada Viru Vangla toimingud põhiseadusevastaseks ja teha vanglale ettekirjutus jälgida seadusest tulenevaid menetlustähtaegu. Halduskohus ei ole kontrollinud toimingute põhiseaduspärasust ning ei tunnistanud toiminguid põhiseadusevastaseks, millega rikkus põhiseaduse (edaspidi PS) § 15 lg 1 teisest lausest tulenevat kaebaja õigust. Koos apellatsioonkaebusega esitas A.T. taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. A.T. isikukonto väljavõttest nähtub, et 06.05.2011 seisuga oli tema isikukontol vabu rahalisi vahendid 0,00 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud on küll A.T. maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Riigikohus on korduvalt leidnud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksujõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (Riigikohtu 23.09.2010 määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8).
- Ringkonnakohus leiab, et käesolevat kaebust saab pidada perspektiivituks, mistõttu tuleb A.T. riigilõivust vabastamise taotlus jätta rahuldamata. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja tunnistanud õigusvastaseks vangla toimingud seonduvalt viivitusega kaebaja 17.08.
- a ja 16.10.
- a vaiete läbivaatamisel ning 06.09.
- a esitatud vaide menetlemata jätmisel. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et distsiplinaarmenetluse käigus pole üldse tõendeid kogutud. Käesoleval juhul on asjas kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel on algatatud distsiplinaarmenetlus. Viru Vangla 21.07.
- a käskkirja kohaselt on distsiplinaarmenetluse protokolli koostamisel lähtutud valvur M. Naprejevi 22.06.
- a ettekandest nr 2913 (tl 67), mille kohaselt kaebaja keeldus pärast nahaarsti kabinetist väljumist oma osakonda tagasi minemast, hakkas karjuma, nõudis meditsiiniõega rääkimist ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Asja materjalide hulka ei ole vajalik lisada meditsiiniõe E. Tiinase seletusi intsidendi kohta, kuna valvur M. Naprejevi ettekandes on selgitatud, et meditsiiniõel ei olnud sel hetkel võimalik kaebajat vastu võtta. Kaebaja väide, et valvur M. Naprejevi ettekanne võis olla koostatud kättemaksuks temale, ei anna alust kahelda valvuri ütluste õigsuses. Samuti on vaidemenetluses võetud selgitus K. Kevatolt, kes on kinnitanud, et kaebaja rääkis kõva häälega (tl 71). Ka see kinnitab ringkonnakohtu arvates valvuri ettekandes toodu õigsust. 3 Halduskohtu istungi protokollist ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud soovi täiendavate isikute ülekuulamiseks. Vanglale ei tulene kohustust kuulata üle kõik isikud, kes võivad asjaga seotud olla. Arvestades ajavahemikku rikkumise toimepanemisest kuni siiamaani, on ebatõenäoline, et isikud mäletavad intsidendi üksikasju. Seega leiab kohus, et täiendavate isikute ülekuulamine ei ole käesoleva asja raames põhjendatud. Kaebaja väide, et talle pole antud võimalust olla ärakuulatud, ei vasta tõele. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on ise keeldunud selgituste andmisest (tl 68). Viru Vangla 02.09.
- a käskkirja alusel karistuse määramisel ei ole ületatud menetlustähtaega. Inspektor-kontaktisiku T. Tiivase 30.08.
- a õiendi (tl 82) kohaselt viibis kaebaja alates 24.08-25.08.2010 ja 26.08-31.08.2010 Tallinna haiglas, millega seoses peatati distsiplinaarmenetlus. Algselt oli karistuse määramise tähtajaks 28.07.2010, aga kuna kaebaja viibis vahepeal haiglas, siis oli distsiplinaarkaristuse määramise viimaseks tähtajaks 02.09.
- Sel päeval vangla karistuse määraski ning seega on see tähtaegne. Kaebaja väide, et ta tuli vanglasse tagasi
- augustil 2010, ei oma distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja juures tähendust, kuna kaebaja läks juba järgmisel päeval haiglasse tagasi ja distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega oli juba varasemalt pikendatud. 30.08.
- a õiendi kohaselt peatati distsiplinaarmenetlus kogu haiglas viibimise ajaks (tl 82). Viru Vangla 17.09.
- a käskkirja kohaselt on määratud karistus proportsionaalne, sest kaebajat on distsiplinaarkorras eelnevalt korduvalt karistatud. Paljud karistused on kehtivad ja mitmed neist on määratud keelatud esemete omamise eest. Asjaolu, et kaebaja on tunnistanud oma süüd ja kahetseb tehtut, ei oma tähtsust, kuna teda on varasemalt, nimelt 02.09.2010, karistatud distsiplinaarkorras tubakatoote omamise eest kambris. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja ei ole teinud eelnevalt määratud karistusest järeldusi ja on jätkanud distsipliinirikkumiste toimepanemist. Kaebaja on 23.08.2010 saanud anda oma seletuse (tl 90) ja seega pole rikutud tema suhtes ärakuulamisõigust. Kaebaja leidis, et kohus oleks pidanud põhiseadusevastaseks tunnistama vangla toimingud, mis seisnesid tema vaiete tähtaegselt lahendamata jätmises ja ühe vaide lahendamata jätmises. Toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamise nõue on hõlmatud HKMS-s sätestatud õigusvastasuse tuvastamise nõudega Samuti puudub kohtul alus teha vanglale ettekirjutus, et vangla edaspidi kaebaja õigusi ei rikuks, kuna haldusorganil on nagunii kohustus oma tegevuses järgida õigusnormide nõudeid.. Kuna apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, siis on tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega ja see jääks rahuldamata. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et A.T. apellatsioonkaebus tuleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmise tõttu tagastada läbivaatamatult.
- Neil põhjustel tuleb kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks ja kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätta. Kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja konto rahalisi liikumisi arvestades ei ole alust pidada riigilõivu tasumist tõenäoliseks, tagastab ringkonnakohus kaebuse HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi