3-11-2680/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

1. november 2012, Tartu 3-11-2680 A.T. kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a otsus A.T. apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja A.T. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
6. detsembrini
8. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolev asi tuleb lahendada lihtmenetluses, kuna juhtumi asjaolud on vajalikus ulatuses piisavalt selged, vaidlust ei ole kohaldatavate õigusnormide üle ning apellatsioonimenetluses ei ole asja lahendamiseks täiemahulise otsuse koostamine vajalik.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. A.T. soovib rahalist hüvitist seoses aastaajale vastavate riietusesemete mittevõimaldamisega ja vaiete tähtaegselt lahendamata jätmisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Viru Vangla vastuses kahju hüvitamise taotlusele (tl 24-25p), vastuses kaebusele (tl 17-19), halduskohtu otsuses (tl 56- 58) ning vastuses apellatsioonkaebusele (tl 94-94p) on selgitatud, miks on kaebaja nõue põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Kaebaja arvates tulnuks talle kartserikaristuse kandmise ajaks anda väljastatud pikkade pükste ja lühikeste käistega särgi asemel soojemad riided. Nähtuvalt asja materjalidest oli vaidlusalusel ajal kartserikamber nõuetekohaselt köetud ning hilisema mõõtmise järgi oli kambri temperatuuriks tõenäoliselt 22 kraadi sooja. Soojema riietuse saamiseks ei olnud kaebajal ka arsti ettekirjutust, nagu kaebaja on püüdnud näidata (tl 24p). Jalutuskäikude ajaks võimaldati kaebajal kasutada tavapärast vormi (tl 17p). Sellistes tingimustes viibimist ei saa pidada selliseks inimväärikuse alandamiseks, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist RVastS § 9 lg 1 alusel. Kaugeltki mitte igasugusele õigusvastasele käitumisele ei pea järgnema rahalist hüvitist. Mis puudutab vaiete tähtaegselt lahendamata jätmisega tekitatud kahju, siis osundab ringkonnakohus Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei saanud vaide edastamisega viivitamine tekitada isikule kahju, mis kuuluks hüvitamisele (RKHKo 3-3-1-32-10, p 11).
10. A.T. apellatsioonkaebuse rohkearvulised viited õigusnormidele ja Riigikohtu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ei väära eeltoodud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi. Nagu märgitud, on kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise peapõhjuseks see, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud sellise intensiivsusega, mis tingiks mittevaralise kahju hüvitamise. Selle lõppjärelduse ümberhindamiseks apellatsioonkaebusest argumente ei nähtu. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Madis Ernits Maili Lokk 2 Einar Vene