← Eesti

3-10-2755/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2755 Haldusasi A.T. kaebus Viru Vangla direktori 05.03.
  2. a käskkirja nr 1.1-1/51 osaliseks tühistamiseks, Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.02.
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.T. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 2.Tühistada Tartu Halduskohtu 28.02.
  5. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata A.T. kaebus Viru Vangla direktori 05.03.
  6. a käskkirja nr 1.1-1/51 osaliseks tühistamiseks ning Viru Vangla toimingute, mis seisnesid kaebaja 22.03.
  7. a ja 06.09.
  8. a vaiete mitteõigeaegses edastamises vaiet lahendavale haldusorganile, õigusvastaseks tunnistamiseks.
  9. Teha tuvastamisnõude osas uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid kaebaja 22.03.
  10. a ja 06.09.
  11. a vaiete mitteõigeaegses edastamises.
  12. Saata tühistamiskaebuse osas asi halduskohtule tagasi tühistamiskaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimiseks eelmenetluse staadiumis.
  13. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 28.02.
  14. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Viru Vangla direktori 05.03.
  16. a käskkirjaga nr 1.1-1/51 kehtestati uus Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu. 22.03.2010 esitas A.T. Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles Viru Vangla direktori 05.03.
  17. a käskkirja nr 1.1-1/51 punktide 1.4; 1.7; 1.11; 1.23; 1.26; 1.28; 1.29; 1.31, 1.32; 1.33; 1.36; 1.37; 1.38; 1.39 ja 1.40 kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla ei edastanud vaiet ministeeriumile tähtaegselt. 06.09.2010 esitas A.T. Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes põhjusel, et Viru Vangla direktor ei ole tema poolt esitatud vaideid, sh 22.03.2010 vaiet, tähtaegselt ministeeriumile edastanud ega ka lahendanud.
  18. A.T. esitas 17.10.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 05.03.
  19. a käskkirja nr 1.1-1/51 osalist tühistamist, 22.03.
  20. a ja 06.09.
  21. a vaiete edastamata jätmise õigusvastaseks tunnistamist ning vanglale ettekirjutuse tegemist, et edaspidi järgitaks vaiete edastamisel ja menetlemisel seadustest tulenevaid menetlustähtaegu. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla direktor käskkirja andmisel ületanud oma volitusi. Vaidlustatud käskkiri on materiaalselt õigusvastane, ebaproportsionaalne ja oluliste kaalutlusvigadega ning sellega rikutakse kaebaja põhiõigusi ja vabadusi, sh alandatakse tema inimväärikust. Kaebaja hinnangul on tuvastamisnõude puhul tema põhjendatud huviks tulevikus esitatav kahju hüvitamise nõue ning preventiivne huvi saavutamaks edaspidi vaiete edastamine ja läbivaatamine seadusest tuleneva tähtaja jooksul.
  22. Tartu Halduskohtu 28.02.
  23. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on põhjendamatud kaebaja väited, et vastustaja on vaidlustatud haldusakti andmisel ületanud volitusi, et haldusakt on ebaproportsionaalne ning kaalutlusvigadega. Vangla sisekorraeeskirja (VSE) §11 kohaselt on vangla direktori pädevuses teha otsus muuhulgas ka vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 alusel, millest tulenevalt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud justiitsministri määrusega kehtestatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega on antud vangla direktorile pädevus keelata vanglas esemeid ja aineid. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas ja miks vaidlustatud käskkirja punktid rikuvad tema subjektiivseid õigusi või milline puutumus on vaidlustatud üldkorraldusega temal isiklikult. Kaebaja ei toonud ka kohtuistungil välja ühtegi faktilist asjaolu, mis tõendaks või osundaks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisele. Seega puudub tühistamisnõude osas alus A.T. kaebuse rahuldamiseks. Kuigi vangla rikkus vaiete edastamise ja lahendamise tähtaega seoses vaiete suure hulgaga, puudub A.T. l põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Käesoleval juhul ei saa põhjendatud huvi seisneda kahju hüvitamise nõude esitamises, sest puuduvad alused, mis annaks õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel ning kaebusest ei nähtu, et vastustaja tegevusega oleks võinud kaebajale tekkida varaline kahju. Halduskohtumenetluse seadustik ei anna võimalust pöörduda kohtusse preventiivse ettekirjutuse nõudega. Kohtusse saab pöörduda vaid isik, kelle õigusi on juba rikutud või vabadusi piiratud. Seega puudub kohtul õigus Viru Vanglale tulevikku suunatud ettekirjutuse tegemiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  24. A.T. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid, oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ja uurimisprintsiipi ning kohtuotsus on motiveerimata. Kohus ei ole vastanud kaebaja esitatud kaebuse põhjendustele ja esitatud tõenditele. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole põhjendanud, miks vaidlustatud käskkirja punktid rikuvad tema õigusi. Halduskohtule esitatud kaebuse punktides 2.4-2.6 ja 2.10 on selgelt märgitud, kuidas vaidlusalune käskkiri 2 kaebaja õigusi rikub. Vaidlustatud käskkiri riivab äärmiselt intensiivselt kaebaja inimväärikust, õigust eraelu- ja perekonnaelu puutumatusele, õigust vabale eneseteostusele, õigust omandi kasutamisele-käsutamisele ja vabale valdamisele, õigust informatsiooni saamisele ja kirjavahetusele. Vangla on esemeid keelanud vaid abstraktsele ohtlikkusele viidates. Vangla ei ole tõendanud keelatud esemete konkreetset ohtlikkust inimese elule ja tervisele ega vangla julgeolekule.. Tuvastamisnõude ja ettekirjutuse tegemise nõude osas on halduskohtu otsus vastuolus mitmete Riigikohtu lahenditega. Ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas märkis A.T. , et pärast vaidlusaluse käskkirja jõustumist on vangla temalt ära võtnud ka seni lubatud esemeid – fotohoidja, spordikott, elektriline hambahari, raseerimisaparaat, markerid, viltpliiatsid, geelpastakad, klambritega märkmik, fotoalbumid jne.
  25. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja selgitanud ega tõendanud, miks vaidlustatud käskkirja punktid rikuvad tema õigusi või milline puutumus vaidlustatud üldkorraldusega on kaebajal isiklikult. A.T. poolt viidatud kaebuse punktides on pigem üldjoontes kirjeldatud, kuidas käskkiri ei vasta seaduses sätestatule ja millised on selle puudused. A.T. subjektiivseid õigusi käskkirjaga rikutud ei ole. Vangla on keelatud esemete käskkirja koondanud vaid need esemed, mis vastavad VangS § 15 lg 2 p-dele 1 kuni
  26. Esemete keelamise näol on paljuski tegemist ennetava meetmega, kuna vangla kohustus on tagada julgeolek ning õiguskorra kaitse. Vangla ei saa jääda ootama esemetega seonduvaid rikkumisi või rünnakuid selleks, et tekiks põhjendatud õigus esemeid keelata. Õigusvastasuse nõude iseseisev esitamine on põhjendatud juhul, kui õigusvastasuse tuvastamine annab isikule iseseisvalt reaalse eelise või õigusliku kasu. Kaebuses ei ole välja toodud, kuidas aitaks kaebuse rahuldamine kaasa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus või milles väljenduks reaalne eelis tema õiguste kaitsmisel. Preventiivse ettekirjutuse nõue ei ole halduskohtumenetluses lubatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  27. Ringkonnakohus leiab, et A.T. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Halduskohtu 28.02.
  28. a otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata A.T. kaebus Viru Vangla direktori 05.03.
  29. a käskkirja nr 1.1-1/51 osaliseks tühistamiseks ning Viru Vangla toimingute, mis seisnesid kaebaja 22.03.
  30. a ja 06.09.
  31. a vaiete mitteõigeaegses edastamises, õigusvastaseks tunnistamiseks. Tuvastamisnõude osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistab õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid kaebaja 22.03.
  32. a ja 06.09.
  33. a vaiete mitteõigeaegses edastamises vaiet lahendavale haldusorganile. Tühistamisnõude osas tuleb asi saata halduskohtule tagasi tühistamiskaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimiseks. Ülejäänud osas tuleb Tartu Halduskohtu 28.02.
  34. a otsus jätta muutmata.
  35. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt taotles A.T. kohtult muuhulgas ka Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist, mis seisnesid kaebaja 22.03.
  36. a ja 06.09.
  37. a vaiete mitteõigeaegses edastamises. Viru Vangla on omaks võtnud selle, et A.T. eelnimetatud vaideid ei ole ministeeriumile edastatud ja seega on need ka tähtaegselt lahendamata, põhjendades seda esitatud vaiete suure hulgaga (tl 75 pöördel). Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud huvi olemasolu. Põhjendatud huvina märkis kaebaja kaebuses (tl 23-24,28) preventiivse huvi, et edaspidi järgiks vangla tema poolt esitatud vaiete edastamisel seadusest tulenevaid tähtaegu ja soovi esitada hiljem vangla vastu kahju hüvitamise taotlus. 3 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohaga, et kaebajal puudub tuvastamisnõude esitamiseks põhjendatud huvi viitega kahju hüvitamise nõude esitamise soovile. Selline mittevaralise kahju nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu, kuna vaiete tähtaja jooksul mitteedastamine ei toonud kaebaja jaoks kaasa RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud tagajärgi. Samas on halduskohus jätnud tähelepanuta ja vaidlusaluses otsuses kajastamata kaebaja poolt kaebuses põhjendatud huvina välja toodud preventiivse huvi selleks, et vastustaja järgiks edaspidi kaebaja poolt esitatud vaiete osas vaide edastamise tähtaegu, tagades sellega muuhulgas ka vaide läbivaatamise ja seda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kolleegium on asunud seisukohale, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamiskaebuse esitamiseks piisavat põhjendatud huvi ei ole juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (vt. Riigikohtu 29.09.
  38. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-10, p 13-14; Riigikohtu 19.04.
  39. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-4-10, p 14, Riigikohtu 21.06.
  40. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10 p 20). Kolleegium on nendes lahendites ka leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav kaebaja eesmärk vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Haldusasjas nr 3-3-1-24-10 tehtud lahendis tunnistati vangla poolt vaide edastamisega viivitamine õigusvastaseks ja märgiti muuhulgas ka seda, et kui vangla on tunnistanud HMS § 80 lg-s 1 sätestatud vaide edastamise tähtaja ületamist ja seega õigusvastaselt viivitanud vaide edastamisega, ei saa ka vaiete suure hulga, tööjõu vähesuse või töökorralduslike erisustega õiguslikult põhjendada seaduses imperatiivselt sätestatud normide, sh menetlustähtaegu reguleerivate normide järgimata jätmist. Käesolevas asjas on A.T. taotlenud Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist, põhjendades seda sellega, et tulevikus edastaks vangla tema poolt esitatud vaided tähtaegselt, et oleks tagatud nende läbivaatamine pädeva haldusorgani poolt. Esitatud kaebus soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et suunab vanglat edaspidi vaideid edastama kehtestatud korda ja tähtaega järgides. Seetõttu on kaebaja nimetatud eesmärk põhjendatud huvina piisav, et õigustada tuvastamiskaebuse rahuldamist. Antud juhul ei ole tuvastatud kaebaja ega ka vastustaja osas õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude sellist muutumist, mis annaks alust pidada preventiivse huvi puudumist ilmselgeks. Eeltoodu tõttu tuleb A.T. kaebus tuvastamisnõude osas rahuldada ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid kaebaja 22.03.
  41. a ja 06.09.
  42. a vaiete mitteõigeaegses edastamises vaiet lahendavale haldusorganile.
  43. Ringkonnakohus leiab, et olenemata apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest tuleb tühistamiskaebuse osas saata asi tagasi halduskohtule tühistamiskaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu toimiku materjalidest, et halduskohus oleks eelmenetluse käigus kontrollinud, millisel alusel A.T. Viru Vangla direktori 05.03.
  44. a üldkorraldust kui haldusakti vaidlustab ega eeltoodu tõttu ka seda, kas tühistamiskaebus on tähtaegne või mitte. Kuna halduskohus saab lahendada vaid tähtaegselt esitatud kaebust, siis on tähtaja järgimise kontrollimata jätmine halduskohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumine HKMS § 45 lg 2 p 2 mõttes ning toob kaasa kohtulahendi tühistamise ja esimese astme kohtule uueks menetlemiseks tagasisaatmise juhul, kui seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas A.T. 17.10.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles muuhulgas palus osaliselt tühistada Viru Vangla direktori 05.03.
  45. a käskkirja nr 1.11/51, millega kehtestati Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu. Viidatud käskkirja p 8 kohaselt jõustus 05.03.
  46. a käskkiri 22.03.
  47. 4 Viru Vangla direktori 05.03.
  48. a käskkiri nr 1.1-1/51 on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. 13.02.
  49. a haldusasjas nr 3-3-1-95-07 tehtud määruses on Riigikohus selgitanud ka kaebetähtaja ja kaebeõiguse küsimusi üldkorralduste vaidlustamisel. Nimelt märkis Riigikohus selles lahendis, et: „HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teistsugust tähtaega. Üldkorralduste vaidlustamiseks ei ole kehtestatud eriregulatsiooni.“ Sama lahendi p-s 14 märkis Riigikohus veel, et: „Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt. Nagu juba eespool märgitud, esitas A.T. halduskohtule vangla üldkorralduse vaidlustamiseks kaebuse 17.10.
  50. Esitatud kaebuse sisust nähtuvalt on see esitatud selliselt, nagu oleks üldkorralduse vaidlustatud sätted mõjutanud isiku subjektiivseid õigusi vahetult, mitte pärast kaebaja suhtes üldkorralduse alusel täiendavate toimingute sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul tuli tühistamiskaebus esitada 30 päeva jooksul üldkorralduse teatavakstegemisest. Toimikus olevast 22.03.2010 allkirjastatud vaidest (tl 49-53) nähtub, et kaebajale oli hiljemalt 22.03.2010 vaidlusalune käskkiri teatavaks tehtud ja seega tuli kohtule käskkirja tühistamiseks kaebus esitada 30 päeva jooksul 22.03.2010 arvates. Seda tähtaega on kaebaja 17.10.2010 tühistamiskaebust esitades ilmselgelt rikkunud. Juhul, kui kaebaja jääb selle juurde, et Viru Vangla direktori 05.03.
  51. a käskkirja vaidlustatud punktid mõjutasid tema subjektiivseid õigusi juba vahetult üldkorralduse jõustumise ja teatavakstegemise ajal, tuleb halduskohtul anda kaebajale võimalus esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja põhjendused selle kohta, miks tühistamiskaebust ei esitatud 30päevase tähtaja jooksul 22.03.2010 arvates. Nagu juba varem märgitud, ei ole kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses kordagi viidanud sellele, et üldkorralduse vaidlustatud punktide mõju tema subjektiivsetele õigustele ilmnes pärast üldkorralduse alusel tema suhtes täiendavate toimingute sooritamist või haldusaktide andmist. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtutele ühtegi haldusakti või dokumenti, millega oleks fikseeritud tema subjektiivsete õiguste rikkumine mõne vangla toiminguga pärast 22.03.2010 kuni 30 päeva enne 17.10.2010 (kaebuse esitamist). Alles 31.05.2011 ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas märkis A.T. , et tema subjektiivseid õigusi on siiski rikutud ka sellega, et pärast vaidlusaluse käskkirja jõustumist on temalt ära võetud seni lubatud esemeid – fotohoidja, spordikott, elektriline hambahari, raseerimisaparaat, markerid, viltpliiatsid, geelpastakad, klambritega märkmik, fotoalbumid jne. Sellekohast väidet ei ole A.T. ka apellatsioonimenetluses ühegi tõendiga tõendanud. Kuna aga juhul, kui käskkirja vaidlustatud punktide näol on tegemist määratlemata arvu juhtumeid käsitlevate sätetega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, on isikul siiski õigus esitada kaebus üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast sellise mõju ilmnemist (näiteks pärast üldkorralduse alusel kaebaja suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist), tuleb halduskohtul kontrollida ka seda, kas 17.10.2010 esitatud kaebus võib tervikuna või osaliselt olla tähtaegne nimetatud alusel. 5 Selleks tuleb anda kaebajale vajadusel võimalus oma väidete tõendamiseks selle kohta, et üldkorralduse mõju tema subjektiivsetele õigustele ilmnes pärast 22.03.2010 ja seoses vanglapoolsete täiendavate toimingute tegemisega või haldusaktide andmisega. Kuna Riigikohus on oma 13.02.
  52. a lahendis märkinud, et sellisel juhul tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt, võib kaebajal tekkida vajadus esitatud kaebuse muutmiseks, mille eelduseks on aga HKMS § 19 lg-st 8 tulenevate nõuete järgimine. Arvestades eeltoodut, sh eeldatavat vajadust koguda täiendavaid tõendeid ja otsustada vajadusel kaebuse muutmise lubatavuse üle, ei pea ringkonnakohus menetluslikult võimalikuks ega otstarbekaks asuda tühistamiskaebuse esitamise tähtaegsuse küsimust lahendama ja seniseid menetluslikke puudusi kõrvaldama apellatsioonimenetluses.
  53. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust osas, mis puudutab Viru Vanglale kohtupoolse kohustava ettekirjutuse tegemise nõuet järgida edaspidi vaiete edastamisel ja lahendamisel seadustest tulenevaid menetlustähtaegu. Vastavalt HKMS §-ile 7 lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seadusest tulenevalt saab halduskohtusse seega ka kohustamiskaebusega pöörduda isik, kelle õigusi on juba rikutud või vabadusi piiratud. Ta ei saa aga nõuda halduskohtult kaitset sel juhul, kui tema õigusi ei ole reaalselt rikutud või vabadusi piiratud, vaid ta lihtsalt arvab, et kunagi tulevikus tema õigusi rikutakse. A.T. l on võimalus pöörduda kohtu poole kohustamisnõudega näiteks selleks, et saavutada konkreetse vaide edastamine vaiet lahendavale organile või esitatud vaide läbivaatamine, kuid HKMS ei anna kinnipeetavale võimalust pöörduda kohtusse preventiivse ettekirjutuse nõudega selleks, et vastustaja edaspidi järgiks vaiete edastamisel või lahendamisel seadusest tulenevaid tähtaegu. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.