← Eesti

3-11-2103/13

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk 27. juuni 2012, Tartu 3-11-2103 A.T. kaebus Viru Vangla käskkirjade ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 08.09.2011. a määrus A.T. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - A.T. Vastustaja - Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 8. septembri 2011. a määrus kaebuse tagastamise kohta. 2. Saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. 3. Võtta asja materjalide juurde ÜRO piinamise vastase eriraportööri ettekanne kahel lehel ja tagastada kaebajale sama ettekande kaks lisaeksemplari kokku neljal lehel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A.T. esitas 29.08.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 26.09.2008. a käskkirja nr 1400-KP, 10.10.2008. a käskkirja nr 1547-KP, 03.02.2009. a käskkirja nr 6-1/41-KP, 30.04.2009. a käskkirja nr 6-1/115-KP ja 03.06.2009. a käskkirja nr 6-1/156-KP õigusvastaseks tunnistamist, Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist seoses kaebaja ebainimliku, julma ja inimväärikust alandava kohtlemisega ajavahemikul 23.09.2008-03.09.2009 ning vanglale ettekirjutuse tegemist – keelata õigusvastaste käskkirjade kasutamise iseloomustavates materjalides. Kaebuses on põhjendatud huvina märgitud õigusvastaste haldusaktide ja toimingute tuvastamist, õigusvastaste haldusaktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamist ning preventiivset huvi tulevikus samalaadsete õigusrikkumiste vältimiseks. 2. Tartu Halduskohtu 08.09.2011. a määrusega tagastati A.T. kaebus kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS

  1. vr)§ 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebajal ei olnud ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt kaasnevad seaduspäraste sanktsioonidega mõõdukad kannatused, valu ja üleelamised ning vangistusega paratamatu ebamugavustunne, mis ei kvalifitseeru inimväärikuse alandamisena. Kaebajale ei saanud tekkida selline mittevaraline kahju, mille hüvitamise kohustus tuleneks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1. Kaebaja on 2009. aastal esitanud kaebused seoses käskkirjade nr 1400-KP ja 6-1/41-KP õigusvastasusega ja Viru Vangla 2008-2009. a toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, kuid kohus on kaebused tagastanud. Kaebaja väljatoodud põhjendatud huvi ei saa kuidagi edaspidi kaasa aidata kaebuses nimetatud õiguse (kahju hüvitamine) teostamisele või kaitsmisele ning ainult teoreetiline võimalus, et isiku õigusi rikkunud toiming võib korduda, ei ole piisav preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. A.T. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 08.09.2011. a määrus tühistada ning saata asi menetlusse võtmiseks Tartu Halduskohtusse teisele kohtukoosseisule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti piiranud kaebaja kohtusse pöördumise õigust, kuna kohtumääruses ei saa anda hinnangut haldusaktide ja toimingute õiguspärasusele ja haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamisel ei saa otsustada, et haldusakt või toiming ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning tagastada kaebust. 2009. a kaebuse tagastamine ei võtnud kaebajalt õigust pöörduda korrektselt vormistatud ja tähtaegselt esitatud kaebusega uuesti kohtusse. Põhjendatud huvi seisneb preventiivses huvis ja hilisemas kahjunõude esitamise soovis. Täiendavas seisukohas selgitas kaebaja kaebuse asjaolusid ning viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, millest tulenevalt leidis, et tema kaebus ei ole perspektiivitu. 4. Viru Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on määruskaebus alusetu ning halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud. Halduskohus ei ole andnud sisulist hinnangut vaidlustatud haldusaktide ja toimingute õiguspärasuse osas, vaid on hinnanud kaebaja põhjendatud huvi olemasolu õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohtupraktikast tulenevalt on lubatav põhjendatud huvina hüvitamiskaebuse esitamise kõrvale jätmine ilmselgelt perspektiivitu hüvitamiskaebuse puhul. Seetõttu hindas halduskohus, kas kaebaja kirjeldatud asjaolud võivad olla käsitletavad ebainimliku, julma, inimväärikust alandava ja piinava kohtlemisena ning leidis, et kaebaja kirjeldatud olukord nimetatud kohtlemisena ei kvalifitseeru. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisel peab isiku kartus rikkumise kordumise suhtes tuginema mingil objektiivsel alusel, mida antud juhul ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu määrus on olulises osas jäetud põhjendamata ning ülejäänud osas ringkonnakohtu hinnangul ekslik. 6. Kaebusest nähtuvalt on A.T. taotlenud Viru Vangla direktori käskkirjade, millega kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning pikendati nende kohaldamise tähtaega, õigusvastasuse tuvastamist, julgeolekuabinõudega seotud piirangute õigusvastasuse tuvastamist perioodil 23.09.2008-03.09.2009, nelja kuu jooksul vastuvõtuosakonnas hoidmise, kartseris madratsi mittevõimaldamise ja 26.09.2008 advokaadile helistamise mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendatud huvina märkis kaebaja ära preventiivse huvi ja soovi esitada vangla vastu kahju hüvitamise nõue juhul, kui vangla haldusaktid ja toimingud osutuvad õigusvastasteks. 2 Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasneb kinnipeetava õiguste oluline piiramine ja tegemist on seega koormava haldusaktiga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p 23). Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine isiku suhtes toob VangS § 69 lg-st 2 nähtuvalt kaasa kinnipeetava õiguste olulise piiramise, peab nii haldusaktide adressaadil kui ka vajadusel kohtul olema võimalik kontrollida vangla turvalisusriske puudutavate väidete, kui julgeolekuabinõude kohaldamise aluste, tõelevastavust. Arvestades seda, et kaebaja lukustatud kambrisse paigutamisega, tema vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisega, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamisega ja kehakultuuriga tegelemise keelamisega kaasnes ka kaebaja muude õiguste piiramine (õigus hariduse omandamiseks, õigus võtta osa kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest, õigus lugeda ajalehti ja jälgida telesaateid, õigus käia kirikus), sõltub nende toimingute õiguspärasus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja pikendamise õiguspärasusest. 7. Vaidlustatud määrusega tagastati A.T. kaebus kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS
  2. vr)§ 11 lg 31 p 5 alusel põhjendusega, et kaebajal ei olnud ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi varasema praktika kohaselt võis kohus kaebuse sel alusel üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda (vt Riigikohtu 15. mai 2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08 p-d 14-15; 8. septembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-08 p 13; 23. oktoobri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-53-08 p 8). 22. juuni 2010. a määrusega asjas nr 3-3-1-20-10 (p 10) pidas halduskolleegium võimalikuks laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Viidatud alusel kaebuse tagastamisega seoses on halduskolleegium samuti rõhutanud, et sel juhul on kohtul ka oma otsustuse osas kõrgendatud põhjendamiskohustus. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud. Praegusel juhul lähtus halduskohus kaebust HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastades eeldusest, et kaebaja poolt välja toodud põhjendatud huvi ei aita kuidagi kaasa kaebaja õiguste teostamisele või kaitsmisele ning kaebajale ei ole saanud tekkida sellist mittevaralist kahju, mille hüvitamine RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud alustel võiks kõne alla tulla, kuna vanglakaristusega kaasnevad nagunii ebamugavused ning valu ja kannatused. Samuti on halduskohus leidnud, et kaebaja poolt seoses vangla väidetavalt õigusvastaste haldusaktide ja toimingutega kaasnenud ebainimlik, julm ja inimväärikust alandav kohtlemine ning piinamine ei ole arvestatav, kuna vastava konventsiooni art 1 järgi ei hõlma piinamise mõiste seaduslike karistuste kohaldamisest tulenevat, sellistele karistustele omast või nendega juhuslikult kaasnevat valu või kannatust. 8. Nagu juba viidatud, õigustab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamist üksnes selle ilmselge perspektiivitus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus vaidluse all on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning nende pikendamine ajavahemikul 26.09.2008-03.09.2009 ja julgeolekuabinõudega seotud piirangute 3 õiguspärasus, on küsitav kaebuse pidamine ilmselgelt perspektiivituks. Juhul, kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes ligi aasta jooksul osutub õigusvastaseks, siis võib põhjendatult eeldada ka isiku oluliste õiguste ja vabaduste riivet, mis omakorda võib kaasa tuua kahju hüvitamise nõude. Lisaks sellele on kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel. Haldusasjas nr 3-3-1-11-02 tehtud lahendis märkis Riigikohtu halduskolleegium, et haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle küsimuse raames ei saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Seda saab kontrollida vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul halduskohtu vaidlustatud määruses tuvastatud põhjendatud huvi ilmselget puudumist kahju hüvitamise nõude osas, sest viide piinamise mõistele, seaduspäraste sanktsioonide talumise kohustusele ja sellele, et antud juhul ei ole tegemist tõsise rikkumisega, mistõttu ei ole kindlasti alandatud kaebaja inimväärikust, ei ole käsitatavad adekvaatsete põhjendustena hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvalejätmiseks olukorras, kus täiendavaid julgeolekuabinõusid on kohaldatud järjest ligi aasta jooksul ja julgeolekuabinõude õiguspärasust ning muude vaidlustatud toimingute õiguspärasust ei ole sisuliselt kontrollitud. Seetõttu tuleb kahju hüvitamist pidada aktsepteeritavaks põhjendatud huviks ja halduskohtule puudus alus kaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et õige ei ole halduskohtu käsitlus ka selle kohta, et kaebajal puudub preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest see ei saa kuidagi kaasa aidata tema õiguste teostamisele ja kaitsmisele tulevikus, kuna puudub alus asuda seisukohale, et vangla võimalik õigusvastane tegevus võiks korduda. Kohtupraktikas on seni oldud seisukohal, et kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Sellise õigusliku ja faktilise olukorra muutusena on käsitletud näiteks juhtumit, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud. Käesoleva asja asjaolud ei viita õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisele, kuna A.T. viibib jätkuvalt vanglas ning sellisel juhul ei ole välistatud tema suhtes ka uuesti täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja kaebuses märgitud toimingutega samasisuliste toimingute tegemine, mistõttu ei ole preventiivse huvi puudumine käesoleval juhul ilmselge. 9. Asjaolu, et A.T. on analoogse sisuga kaebuse esitanud ka varem (haldusasi nr 1 3-09-1201) ja halduskohus tagastas ka tookord kaebuse HKMS § 11 lg 3 p-i 5 alusel, ei anna alust väita, et kaebaja poolt kaebuse uuel esitamisel puudub tal ilmselgelt põhjendatud huvi, kuna vaidlustatud haldusaktide ja toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei saa kuidagi edaspidi kaasa aidata kaebuses nimetatud õiguse (kahju hüvitamine) teostamisele või kaitsmisele. HKMS vr § 11 lg 7 sätestas, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti sama kaebusega halduskohtusse ja sama tuleneb ka HKMS § 43 lg 2. 4 10. Lisaks eeltoodule juhib ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et kohtud on A.T. poolt esitatud kaebusega analoogseid kaebusi varasemalt sisuliselt läbi vaadanud ning need on jõudnud ka Riigikohtusse, kus samuti ei ole tekkinud küsimust selles, nagu oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja sellega kaasnenud piirangute õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja selle esitamiseks puuduks kaebajal ilmselgelt igasugune põhjendatud huvi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid haldusasjades nr 3-3-1-94-10, 3-3-1-95-09 ja 3-3-1-33-10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellises olukorras võimalik asuda seisukohale, et A.T. l puudub ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigus. A.T. kaebuses nimetatud asjaoludel ei saa välistada tema õiguste rikkumise võimalust vaidlustatud käskkirjadega ja toimingutega ning seega ka halduskohtusse pöördumise õigust. Seda, kas kaevatavad haldusaktid ja toimingud tegelikult rikkusid kaebaja õigusi ja kas need on õiguspärased või õigusvastased, saab otsustada üksnes asja sisulisel läbivaatamisel. 11. A.T. on apellatsioonimenetluse käigus esitanud ringkonnakohtule kolmel korral ühe ja sama kirjaliku materjali - ÜRO piinamise vastase eriraportööri ettekande, millest ühe eksemplari võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde ja ülejäänud kaks eksemplari tagastab, kuna nende asja juurde võtmiseks puudub igasugune vajadus. Agu Timmi Tiit Lõhmus 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.