Obsah (5)

§ 657§ 652§ 456§ 173§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2018, Tal

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 29.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse CC (kostja) vastu elatise saamiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumsummas ning tagasiulatuvalt ühe aasta elatise perioodi 29.09.2015–29.09.2016 eest (perekonnaseadus (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 99, § 100 lg 1, § 108).
2. Harju Maakohus rahuldas 13.02.2017 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja igakuise elatise hagejatele miinimummääras alates 01.12.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni ning määras elatise tasumise korra. Maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõuded perioodi eest 29.09.2015-28.09.2016 ja igakuise elatise nõude perioodi eest 29.09.2016-30.11.
3. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.08.2017 otsusega maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles maakohus rahuldas hagi elatise saamiseks alates 01.12.
5. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi tagasiulatuva elatise saamiseks ja igakuise elatise saamiseks perioodil 29.09.2016 - 30.11.
7. Hagejate vanemad on QQ ja kostja. Vanemate kooselu lõppes mais 2015 ja lapsed jäid ema juurde elama. Alates 01.12.2016 elavad lapsed koos emaga XXX külas Rae vallas Harjumaal. Isa ei täpsustanud emaga lastele vajaminevate asjade soetamist ning ostis lastele asju, mis olid ebavajalikud või juba olemas. Hageja I kooli minemisel jättis kostja kõik kulud laste ema kanda. Samuti ei osalenud ta noorema poja kulude kandmises, mis kaasnesid lasteaiaga. Hagejad paluvad elatise välja mõista perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastuväited hagile
8. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on lapsi vabatahtlikult ülal pidanud. Vanemate kokkuleppel on ülalpidamine toimunud kulutuste jagamise kaudu. Kostja nõustus elatise määramisega igakuise summana, kuid summa määramisel, tuleb arvestada ka aega, mil lapsed viibivad isa juures. Esimese astme kohtu otsus
9. Harju Maakohtu 08.06.2018 otsusega rahuldati hagi elatiste välja mõistmiseks alates 01.12.2016 osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise alates 01.12.2016 kuni laste täisealiseks saamiseni (vastavalt 22.09.2027 ja 12.06.2031) suuruses, mis vastab 50 eurot väiksemale summale kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval hetkel 250 eurot kuus). Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
10. Elatise summa kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka aega, mil lapsed viibivad isa juures. Kostja sõnade kohaselt on hageja I esmaspäevast neljapäevani temaga selliselt, et tuleb pärast kooli ja enne jalgpalli trenni või puukooli isa juurde. Isa juures viibides pakub isa poisile süüa. Lisaks on mõlemad lapsed üle nädalavahetuse isa juures, mil külastatakse ujulat, veekeskust, huvikeskust, muuseumi või kino. Lastele vajalikke asju ostab isa vajaduspõhiselt. Kostja on nõus maksma 29 eurot lapse kohta kuus.
11. Kohtu hinnangul on kostja tema poolt tehtavaid kulutusi lastele ajal, mil nad viibivad isaga, üle paisutanud. Kohus on kohustanud kostjat esitama tema poolt lastele ajal, mil lapsed viibivad isaga, tehtavate kulutuste loetelu ja neid kinnitavad tõendid alates 01.12.
12. Kostja on 23.01.2018 esitanud kohtule muuhulgas ka kaubatšekid, mida kohus ei loe tõenditeks, sest neilt ei nähtu, kes on kauba ostnud ja tarbinud. Kostja 3 igakuine brutotöötasu on tema enda sõnade kohaselt 1350 eurot. Töötasu tõendit kohtule ei esitanud.
13. Hagejad vastuväiteid laste isa juures viibitava aja kohta esitanud ei ole. Pooltel on olemas ka jõustunud suhtlemiskorra lahend tsiviilasjas nr 2-17-
14. Laste ema leiab, et lapsed ei ole nii palju isaga, et elatise summat vähendada. Loomulik, et isa ostab lapsele asju, kui lapsed on isaga. Ema leiab, et ühe lapse kulu kuus on 550 eurot. Vanem poeg käib jalgpalli trennis ja puutöö koolis. Jalgpalli kulu 35 eurot, isa hakkas sügisest ise maksma, varem maksis ema. Isa maksab puutöö kooli eest. Laste ema on istungil avaldanud, et tema brutotöötasu on 1600 eurot kuus.
15. Maakohtu hinnangul vastavad laste ema poolt neile tehtavad kulutused seaduses toodud miinimumile. Seadusandja on arvestanud, et minimaalne elatise suurus katab ära lapse minimaalsed vajadused alates sünnist kuni täisealisuseni. Lapsed viibivad isa juures 2 korda kuus nädalavahetustel (s.o 4 päeva kuus). Kohtu hinnangul isa poolt sel ajal tehtav põhjendatud kulu on umbes 35 eurot lapse kohta. Esmaspäevast neljapäevani (s.o umbes 16 päeva kuus) on vanem poeg pärast kooli ja enne huvialaringi minemist isaga. Isa juures olles loeb kohus isa poolt poisile tehtavaks mõistlikuks kuluks toidukulu summas umbes 2 eurot päevas. Ajal, mil lapsed viibivad isaga, teeb isa neile kulutusi ehk täidab oma ülalpidamisekohustust. Lisaks maksab isa alates 2017 sügisest vanema poja jalgpalli trenni eest 35 eurot kuus ja ka puutöö kooli eest. Seega esineb antud asjas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Samas leiab kohus, et mõistlik ei ole isa poolt osta lastele emaga kooskõlastamata voodipesu ja seljariideid. Lapsed elavad emaga, kel on parem ülevaade laste hetkevajadustest, seepärast on vaja tasuda elatist rahas, et ema saaks selliseid oste teha vajaduspõhiselt. Ka perekonnaseadus sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Sellisel juhul on vanemal, kelle juures laps elab, õigus planeerida laste kulutusi.
16. Eeltoodut arvestades, on mõistlik ja põhjendatud mõista kostjalt välja miinimumelatisest 50 euro võrra väiksem elatis lapse kohta kuus. Kohus ei arva, et käesoleval juhul kostja poolt miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid laste igapäevased vajadused kahjustatud. Apellatsioonkaebus
17. Kostja palub 10.07.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha asjas uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt mõlema hageja kasuks välja igakuine elatusraha alates 01.12.2016 kuni kummagi hageja täisealiseks summas, mis vastab ühele kolmandikule Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavale kuupalga alammäärale. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostja esitas taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (kostja kolmanda lapse sünni tõend, Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-17-10113).
18. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjale on sündinud 26.02.2018 kolmas laps, kes jääks elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed.
19. Maakohus ei ole arvestanud, et väljamõistetud elatis võib olla kostjale ebamõistlikult koormav ning panna ta olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime.
20. Maakohus ei ole analüüsinud, kas summa puhul, mis vastab ühele kolmandikule Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavale kuupalga alammäärale, saaksid laste igapäevased vajadused kahjustatud. 4
21. Kostja on enda ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud ja alus elatise väljamõistmiseks puudub. Kuivõrd kostja täidab laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tuleb jätta hagi rahuldamata. Maakohus on kohelnud kostjat ebavõrdselt võrreldes hagejate seadusliku esindajaga. Laste ema puhul on eeldatud, et ta teeb laste osas pidevalt mõistlikke kulutusi, samas kui kostja on enda seisukohtade kinnitamiseks esitanud tõendeid, mida kohus on keeldunud analüüsimast. Hagejate ema on võtnud kohustusi (uue kodu ost, uue auto ost) ja teinud kulutusi oma isiklikust elulaadist lähtuvalt. Tagatud peavad olema laste vajadused, mitte ilmtingimata senine elulaad. See, et laste ema kulutused ei ole vajalikud, on tekitanud täiendavaid kulutusi ka kostjale.
22. Maakohus ei ole elatise suuruse määramisel arvestanud vanema varalist seisu ega ole laste vajadusi kindlaks teinud. Kohus ei ole arvestanud kõikide muude kuludega, mis kostjal tekivad ajal, mil lapsed viibivad isaga määratud mahus (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-17-10113).
23. Kostja kulutused lastele ei piirdu üksnes igapäevakulutustega. Kostja kannab ka ühekordse iseloomuga igapäevastest kulutustest väljuvaid kulutusi (sünnipäevapeod, kooliminek, ravi jmt). Seega on kostja osaliselt rahuldanud ka laste vajadused, mis ei seondu otseselt laste viibimisega isa juures.
24. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et laste vajadused on kaetud muul viisil: isa vahetu ülalpidamine lastega suhtlemisel, huvialade ja treeningutega seotud kulud, kulude katmine jooksvalt, nii ühekordsed kui igakuised riiklikud sotsiaaltoetused (hagejale makstavad lastetoetused, kooliminemise toetus jm), täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi tulust (täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi tulust mõjutab hageja varalist seisundit, kellel on seadusest tulenevalt õigus seda teha).
25. Kostja hinnangul tuleb pool lapsetoetusest elatisest maha arvata.
26. Maakohus ei ole välja arvestatud, kui palju on tasumata elatise summa alates
27. aasta detsembrist kuni tänaseni. Vastustajate seisukoht
28. 05.09.2018 vastuses apellatsioonkaebusele palusid hagejad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hagejad esitasid taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks (kostja osalus ettevõtetes ja kinnistusraamatu väljavõte). Ringkonnakohtu seisukoht
29. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada XX-le väljamõistetud elatise suuruse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse ja vähendab XX-le väljamõistetud elatise suurust.

1. Kostja on lisanud oma apellatsioonkaebusele järgmised uued tõendid : kostja kolmanda lapse sünni tõend ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tsiviilasjas nr 2-17-
2. Hagejad on lisanud vastusele tõendi kostja osalusest firmades ja kinnistusraamatu väljavõtte. 25.

§ 652

lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel.

§ 652

lg 4 sätestab, et uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. 5

1. Kuna pooled ei ole põhjendanud, miks nad esitavad need tõendid alles apellatsioonimenetluses, jätab ringkonnakohus need tõendid tähelepanuta. Tõendite elektroonilise esitamis tõttu neid ei tagastata.
2. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud elatise väljamõistmine alla miimimummäära 50 euro ulatuses, arvestades aega, mil lapsed viibivad isa juures ja kulutusi, mida isa teeb laste vahetuks ülalpidamiseks. Hagejad maakohtu otsust ei vaidlustanud, st maakohtu otsus on osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata,

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

Maakohtu otsuse vaidlustas kostja osas, milles maakohus hagi rahuldas, st kostja leiab, et ta ei peaks üldse elatist maksma. Alternatiivselt nõustus kostja elatise väljamõistmisega summas, mis vastab ühele kolmandikule Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavale kuupalga alammäärale. Apellatsioonkaebuses kostja täpsustas, et nõustub elatise väljamõistmisega, mis vastab ühele kolmandikule elatise miinimummäärale. 28. Seega apellatsiooniastmes vaidlevad pooled peamiselt selle üle, kui suurel määral annavad kulutused, mida isa teeb ajal, kui lapsed on tema juures, alust mõista kostjalt elatis välja alla miinimummäära. 29.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mida pooled pole vaidlustanud: - mõlemad lapsed viibivad isa juures 2 korda kuus nädalavahetustel (s.o 4 päeva kuus), mil isa teeb kummalegi lapsele vahetult kulutusi 35 euro eest; - XX on esmaspäevast neljapäevani (s.o umbes 16 päeva kuus) pärast kooli ja enne huvialaringi minemist isaga, mil isa annab pojale süüa umbes 2 euro eest päevas ( so 32 eurot kuus); - Isa maksab X puutöö kooli eest 20 eurot kuus. - Isa maksab alates 2017 oktoobrist X jalgpalli trenni eest 35 eurot kuus.
2. Eeltoodust nähtub, et isa teeb X-le oluliselt rohkem kulutusi, kui Y-le, mida maakohus pole arvestanud. Tuvastatud asjaolude kohaselt saab lugeda, et isa on teinud ajavahemikul 01.12.2016 kuni 30.09.2017 X-le kulutusi keskmiselt 87 euro eest kuus ja alates oktoobrist 2017, kui lisandus ka jalgpalli trenni eest tasumine, 122 euro eest kuus. Selle summa ulatuses täidab isa oma ülalpidamiskohustust vahetu ülalpidamise andmise teel ning selle summa võrra on põhjendatud miinimumelatist vähendada. Seega vähendab ringkonnakohus XX-le väljamõistetavat elatist suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, ja mõistab elatise välja ajavahemikul 01.12.2016 kuni 30.09.2017 summas, mis 87 euro võrra väiksem kui miinimumelatis ja alates 01.11.2017 summas, mis on 122 euro võrra väiksem kui miinimumelatis.
3. YY-le mõistis maakohus elatise välja 50 eurot väiksemas summas kui miinimumelatis. Kuna asja materjali kohaselt isa Y-le rohkem põhjendatud ja kooskõlastatud kulutusi ei tee, pole alust selle osas maakohtu otsust muuta.
4. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele:
5. Kostja väide, et talle on sündinud 26.02.2018 kolmas laps, kes jääks elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed ning võib ka teda ennast panna olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit, on uus väide, millele kostja maakohtu menetluses ei tuginenud. Kostja kolmas laps sündis veebruaris 2018, millest kostja maakohut ei teavitanud ega toonud välja asjaolusid, mis võiksid mõjutada väljamõistetava elatise suurust. Kostja ei viidanud kolmanda lapse sünnile ka mitte 6 aprillis toimunud kohtuistungil. Seetõttu on pahatahtlik kostja etteheide, et maakohus on jätnud selle asjaolu tähelepanuta. Samuti ei taotlenud kostja maakohtus elatise vähendamist alla miinimummäära oma majandusliku olukorra tõttu.
6. Põhjendamatu on ka kostja etteheide, et maakohus oleks pidanud arvestama riiklike sotsiaaltoetustega ja poole lastetoetusest elatisest maha arvama. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1 35-17 p 28.2 ja selles viidatud 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses sellele, et osa laste vajadusi kaetakse riiklike lastetoetustega.
7. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes

§ 652lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel.

Neist sätetest tuleneb, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11216, p 27 ja kokkuvõtvalt ka 28.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 24). Kumbki tingimus ei ole kostja uute väidete osas täidetud ning seetõttu ringkonnakohus neid sisuliselt käsitle.

1. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1 35-17 p 27 ja selles viidatud Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
2. Arvestades, et vanemate majandusliku seisundi osas puudus maakohtus vaidlus, mh osas, et mõlemad vanemad suudavad majanduslikult iseenesest panustada laste ülalpidamiseks hagejate poolt nõutud summa ega ole taotletud 50/50 proportsioonist kõrvalekaldumist, ei olnud maakohtul vajadust tuvastada hagejate ema ega kostja vara, sissetuleku ja kohustuste täpset suurust.
3. Põhjendatud ei ole kosja etteheited poolte ebavõrdse kohtlemise kohta tulenevalt sellest, et kohus pidas hagejate ema poolt tehtuid kulutusi põhjendatuks, kuid ei arvestanud kõigi kostja poolt tehtud kulutustega, muuhulgas sellega, et kostja kannab ka ühekordse iseloomuga igapäevastest kulutustest väljuvaid kulutusi (sünnipäevapeod, kooliminek, ravi jmt). Kulutused, mis ei seondu otseselt laste viibimisega isa juures, tuleb lahuselaval vanemal kokku leppida vanemaga, kes elab lapsega koos ja kannab hoolt lapse igapäevase toimetuleku eest, mistõttu ta peab saama planeerida laste kulutusi. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna lapsed elavad emaga, kel on parem ülevaade laste hetkevajadustest, on vaja tasuda elatist rahas, et ema saaks oste teha vajaduspõhiselt.
4. Maakohus ei pidanud välja arvestama, kui palju on tasumata elatise summa alates
5. aasta detsembrist kuni tänaseni. Sellist taotlust kostja maakohtule ei esitanud ja sellist kohustust seadus elatise väljamõistmisel kohtule ei pane. Elatis mõistetakse üldjuhul 7 välja alates elatishagi esitamisest igakuuliste perioodiliste maksetena. Kas ja kui suur on elatise võlgnevus kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, on otsuse täitmise küsimus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda ja selles osas pole otsust vaidlustatud. 2. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus

§ 171lg 1 j § 163 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti poolte endi kanda.

3. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 8