Obsah (8)

§ 423§ 465§ 667§ 382§ 663§ 664§ 171§ 163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-2866 Tsiviilasi Vikto

§ 423

lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. 3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlemiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus

§ 465lõiget 1, kui ei põhjendanud määrust piisavalt.

Kuna maakohus juba võttis hagi menetlusse, on kohtul hagi läbi vaatamata jätmisel kõrgendatud põhjendamiskohustus. Maakohtu määrusest ei nähtu, millise materiaalõiguse normi alusel on kohus kostjate elukoha vaidlusküsimuse lahendanud ning millised vaidluse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud on kohus esitatud tõendite põhjal tuvastanud; 2) rikkus maakohus

§-i

1. Maakohus põhjendas määrust ka asjaoludega, mida ei ole tõendatud ja millele ei ole kostjad tuginenud; 3) leidis maakohus vääralt, et kostjate elukoht ei ole Eestis. Isikul võib olla mitu elukohta; 4) on õigusabilepingu elukoha mõiste autonoomne, mis ei sõltu riigisisesest õigusest. Ühisosa tuleb leida TsÜS § 14 lõike 1 ja Venemaa tsiviilkoodeksi § 201 vahel; 5) tehti Venemaa elukoha registreering enne, kui Eestisse omandati kinnisasi. Kostja II Venemaal asuvasse korterisse on registreeritud ka tema tütar, tütre abikaasa ja kaks tütre last. Tegu võib olla hoopis tütre elukohaga; 6) ei saa kostjate elukohaks pidada Venemaad seetõttu, et seal saadi hagi kätte. Kostjatel võib olla mitu elukohta, sh elukoht Eestis; 7) ei ole tõendatud, et kostjate teised pereliikmed Eestis ei ela; 8) näitavad kostjate Eestiga seotust kinnisasjade omandamine, Eestis viibitud aeg, ettevõtlus Eestis, Eesti telefoninumbri omamine, eesti keele ja õiguse tundmine. Juhul, kui kostjad oleks Eestiga ajutiselt seotud, poleks nad Eestisse paarismaja ostnud.
2. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse ja paluvad tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 ning teha selles osas uue määruse, millega rahuldada määruskaebus.
3. Hageja esitas vastuse kostjate määruskaebusele ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja hinnangul ei ole kostjate määruskaebus kohane viis nende õiguste kaitsmiseks.
4. Kostjad esitasid hageja määruskaebuse osas oma seisukohad kirjalikult ning palusid jätta kaebus rahuldamata. Kostjad leidsid, et maakohtu määrus kohtualluvuse osas on õige ning hagejate määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu
6. augusti 2018 määrus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata määruskaebuse hagi tagamise määruse peale (p 2) ja tühistas

1. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise (p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega saadab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse maakohtule lahendamiseks ning jätab
2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise kehtima. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäetakse poolte endi kanda.
3. Maakohus leidis õigesti, et hagi allub Venemaa kohtule. Välislepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ (RT II 1993, 16, 27) art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuna 4 õigusabilepingu p 38 lg 1 alusel kohaldatakse kinnisvaraga seotud vaidlusele Eesti materiaalõigust, tuleb elukoha mõiste sisustada Eesti õiguse alusel. Isiku elukoht on TsÜS § 14 lg 1 alusel koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. Puudub vaidlus, et Eesti ei ole kostjate alaline elukoht. Isiku peamine elukoht TsÜS § 14 lg 1 mõttes on koht, kus isik elab rohkem kui muus kohas. Ainuüksi piiriületusandmete järgi on kostjad Eestis viibinud väiksema osa ajast, visiidid on lühiajalised ega viita siin elamisele. Samuti ei tõenda kinnisasjade või äriühingu osa Eestis omamine seda, et isik elaks Eestis peamiselt ehk rohkem kui Venemaal. Isik võib omada erinevat vara mis tahes riigis, sealjuures vara asukohariigis elamata. Kinnisvara või äriühingu osasid võib omandada muu hulgas investeerimiseks või raha paigutamiseks. Eesti külastamine kinnisvara haldamiseks või ettevõtluseks ei tähenda Eestis elamist. Tegu võib olla muu hulgas tööalaste visiitidega. Hageja väide, et kostjate Venemaa elukoht on vaid ühe kostja tütre elukoht, on oletuslik ja tõendamata. Kuigi isikul võib olla TsÜS § 14 lg 2 järgi ka mitu elukohta, peavad need elukohad olema isiku peamised elukohad. Esitatud materjalide kohaselt ei saa pidada Eestit kostjate peamiseks elukohaks.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tühistas ebaõigesti hagi tagamise (p 3) ja jättis läbi vaatamata (p 2) hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse. Hagi tagamiseks võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse (

§ 382

lg 3) Seetõttu ei olnud hagi tagamise tühistamine kohtule

§ 382

lg 3 järgi kohustuslik ja kuna hagi tagamist taotleti ja hagi tagati, ei olnud põhjendatud selle tühistamine hagi läbi vaatamata jätmise tõttu kohtualluvuse puudumise pärast. Hagi tagamise tühistamine võib raskendada kohtuotsuse täitmist, kui Venemaa kohus hagi rahuldab. 10. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ise maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust läbi vaadata.

§ 663

lg 1, lg 4 ja lg 5 kohaselt peab määruskaebust esmalt menetlema maakohus.

§ 663

lõike 4 alusel võib maakohus ise määruskaebuse rahuldada või jätta selle

§ 663lg 5 alusel rahuldamata ja edastada ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus saab määruskaebust

§ 664

lg 1 ja

§ 667

kohaselt menetleda alles siis, kui maakohus on jätnud määruskaebuse

§ 663lg 5 alusel rahuldamata.

Seetõttu tuleb määruskaebus saata maakohtule lahendamiseks. 11. Ringkonnakohus jätab

§ 171

lg 1

§ 163

lg 1 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, kuna mõlemad määruskaebused rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus ei tühistanud maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata, ei muuda ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohutus ja hagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 5