Kostja ei ole süüdi selles, et hagejal tekkis 2014. a detsembri lõpus streptokokkmeningiit, kuna puudub
Meningiidi tekkimise põhjuseks on hageja külmetus. Hageja ei ole piisavalt selgitanud kahju olemasolu ja suurust. Kostja on hagejale materiaalset abi osutanud. Hagejaga öeldi tööleping üles 28.02.2015 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Hageja isa võttis sel ajal ühendust telefoni teel kostjaga ning tegi ettepaneku arutleda hageja materiaalse toetamise võimalusi. Kohtumise tulemusena kostja otsustas vabatahtlikult ja oma heast tahtest tulenevalt aidata hagejat tema jaoks raskel ajal materiaalselt. Hageja sai kostjalt vabatahtliku kahjuhüvitisena alates tööõnnetusest kuni tänase päevani 21 595 eurot. MAAKOHTU OTSUS 3. Viru Maakohus rahuldas 3. novembri 2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise 25 000 eurot ja viivise sellelt
§ lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks ka hüvitise sissetuleku vähenemise eest hüvitisena 616,23 4 eurot netopalgana kuus alates 16. aprillist 2017 kuni 31. jaanuarini 2019. Menetluskulud jäeti kostja kanda ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 4665 eurot menetluskulude katteks.
lg 1 kohaselt Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline ja mittevaraline.
lg 2 kohaselt tuleb tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik summa. Maakohus leidis, et kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral tuleb mittevaralist kahju, st füüsilise ja hingelise valu tekkimist, eeldada ning mittevaralise kahjuhüvitise saamiseks ei pea kannatanu tõendama midagi muud peale selle, et kahju tekitaja vastutab talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Hüvitise suurus oleneb kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Terviskahjustuse tagajärjeks hagejale on see, et tal on käesoleval ajal jätkuvalt 90% töövõime kaotus ning selle tulemusena ei saa ta enam töötada erialal, kus ta töötas kuni õnnetusjuhtumini. Arvestades seda, et hageja töövõime kaotus on 90%, leidis maakohus, et nõue mittevaralise kahju nõue on esitatud mõistlikus summas.
lg 1 sätestab, et surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sissetulek on võrreldes tööõnnetuse eelse ajaga vähenenud hagi täienduses märgitud ulatuses ning hageja võimalus leida endale samaväärse sissetulekuga töökoht on ülikeeruline või võimatu, mida tõendavad muuhulgas Ambromed Kliiniku esitatud dokumendid ja kohtuistungil ärakuulatud hageja raviarst. Ambromed Grupp OÜ esitatud dokumendid tõendavad, et hageja muutus pärast õnnetust võõras keskkonnas närviliseks, ta orienteerub halvasti ja ei leia oma elukohas koduteed üles. Samuti on hageja pärast traumat kergesti ägestuv, ärev, kärsitu, märgatavate uinumisraskustega. Hageja toimetulek igapäevastes olmetoimingutes on tugevasti alanenud. Kodustes tegevustes on ta varasemaga võrreldes saamatum, taibutum, aeglasem ja kohmakam. Ka igapäevastes olmetegevustes vajab hageja pidevat juhendamist. Tähelepanu ja kontsentratsioonivõime on tal oluliselt alanenud. Eeltoodut kinnitas ka hageja raviarst Lembit Mehilane, kes pani hagejale diagnoosiks traumaatilise ajukahjustuse sündroomi. Maakohus leidis, et hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks alates 16.04.2017 kuni 31.01.2019 välja sissetuleku vähenemise hüvitis summas 616,23 eurot neto kuus on põhjendatud. Maakohtu hinnangul tõendavad hageja nõudeid järgmised tõendid. 5 1) 04.12.2013 on Tööinspektsiooni Ida inspektsioon koostanud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte nr 3.1-6/9150-4, mille kohaselt rikkus tööandja TTOS § 4 lg 2 nõudeid, jättes töökoha kujundamata ja sisustamata nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi. Samuti on rikutud TTOS § 12 lg 1, mis kohustab tööandjal tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Töökoht ei olnud varustatud ajutise ohutustrossiga. Maakohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja pidi ise eelnevalt töökoha valmistama nii, et oleks tagatud tööohutus. Maakohus oli seisukohal, et tööohutuse eest vastutab tööandja ja teistsugused kokkulepped on algusest peale tühised. Tunnistaja R.M. ütlustega on tõendatud, et töö tegemiseks puudus kostja poolt mistahes turvavarustus. Samuti selgitas tunnistaja J.P. , et ohutusnõudeid pidi tutvustama tema, kuid ta seda ei teinud. 2) Tunnistaja J.P. ütlused, et tahtis hagejale vahetult enne õnnetust helistada ja öelda, et hagejal on teine töö, ei kinnita kostja vastuväidet. J.P. nõudis enne õnnetuse juhtumist hagejalt, et ta viivituseta lõpetaks lisatöö tegemise ja alla tuleks, kuid hageja ignoreeris korraldust. 3) Kostja ei ole menetluse käigus suutnud veenvalt tõendada, et tegi kõik selleks, et tööõnnetust ära hoida. Kostja andis hagejale lisatöö ja teades, et lisatöö teostamine on seotud hoone kõrgusmärgisel +39,10 m töötamisega ning tegemist on hageja tavapärasest, töölepingus kokkulepitud tööülesannetest erineva tööga, pidi oma töökorralduse (millal ja millistel tingimustel võib tööd alustada/teostada) töötajale edastama selgelt ning just selle lisatöö täitmisega seoses. Üldised tööohutusjuhised ei pruugi sellises situatsioonis olla piisavad, et tööohutust tagada. Maakohus ei nõustunud kostja esitatud hageja täiendava nõude aegumise vastuväitega. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 232 lõiget 1, kuna maakohus uuris Tööinspektsiooni kokkuvõtteid väga valikuliselt. Tööinspektsiooni 2. septembri 2016 uurimiskokkuvõttest nähtub, et hageja oli teadlik Viru Keemia Grupp AS töösissekorraeeskirjast ehitusplatsil „Petroter 2“, kus toimus tööõnnetus; 2) andis maakohus tunnistajate J.P. ja R.M. ütlustele ebaõige hinnangu; 3) ületas maakohus diskretsioonipiire, kui jättis hagiavalduse vastuse lisad 1, 2, 4, 5, 6 ja 9 tõenditena arvestamata. Kõigi dokumentide tõlked olid esitatud ja keeleliselt arusaadavad. Maakohus oleks võinud nõuda vandetõlgi tõlget; 4) rikkus maakohus selgitamiskohustust, jättes selgitamata, mis olid need asjaolud, mida ta võttis arvesse väljamõistetava kahju suuruse määramisel ja millised asjaolud ta jättis arvestamata; 5) rikkus maakohus TsMS § 392 lg 1 punktis 4 sätestatud eelmenetluse ülesannet selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised kasutavad oma faktiväidete põhjendamiseks. Seoses hageja 6 uue, 16. aprillil 2017 esitatud nõudega, pidi maakohus viima algusest peale läbi tõendite hindamise; 6) rikkus maakohus võistlevuse ja dispositiivsuse põhimõtet, nõustudes algselt 29.05.2017 istungil sellega, et kohus ei välju esitatud poolte taotluste piiridest, võttes arvesse tunnistaja R.M. i iseloomustust, milles ta kirjeldas hagejat kui tööohutusnõudeid ettevõttes varem korduvalt rikutud ja hooletut töötajat, kellel puudub hirmutunne, ja hiljem jättes arvesse võtmata nimetatud iseloomustuse kohtuotsuse tegemisel; 7) puudub kostja tegevuse või tegevusetuse ja hageja tervisekahju vahel põhjuslik seos
lg 4 mõttes; 8) puudub kostjal süü
Kostja tegi kõik endast võimaliku, et hagejal ei tekiks kehavigastusi tööõnnetuse korral, mistõttu kostja süü on välistatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-132-16 kohaselt vabaneb kostja vastutusest, kuna kostja on tõendanud süü puudumist. Riigikohus selgitas lahendis 3-2-1-21-13, et süü hindamisel omab tähtsust, kas tööandja hoiatas töötajat ohu eest, mille realiseerumise tõttu sai töötaja kehavigastuse; 9) jättis maakohus tuvastamata, et hageja oli raskelt hooletu
lg 4 mõttes, tekitades endale tervisekahju; 10) rikkus töötaja TTOS § 14 lg 1 punkti 5, mille järgi töötaja on kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda elu ja tervist; 11) ei arvestanud maakohus alternatiivse asjaoluna hüvitise suuruse vähendamisel, et apellant maksis vabatahtlikult hüvitist vastustajale. Kohus pidi analüüsima poolte käitumist, lähtudes
lg 5 (mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist); 12) ei arvestanud maakohus alternatiivselt kahjuhüvitise summa vähendamise asjaoluna
Hageja pidi ka ise võtma kasutusele meetmed tervisekahju ohu ilmnemise vältimiseks ning hageja ise tekitas tervisekahju endale. Kahjuhüvitis tuleks vähendada nullini; 13) ei tuvastanud maakohus, et tunnistaja J.P. ütlustest selgus, et kostjal ei olnud õigust ega kohustust olla kõrgusel 39,1 meetrit tööõnnetuse ajal objektil. J.P. andis sel kuupäeval hagejale tööülesande, mille kohaselt tema pidi teostama gaasilõõride montaažitööd. Hageja töökaaslane R.M. tunnistas nii Tööinspektsiooni kokkuvõttes (02.09.2016 hagiavalduse lisa 2, edaspidi TI kokkuvõte) kui ka 29.05.2017 istungil ülekuulamisel, et neil põhitööülesande asumiseni vaba aega ning seetõttu nad otsustasid minna täitma ülesandeid kõrgusele 39,1 m, mis ei olnud nende kohustus ja mis oli keelatud tol päeval tööohutusnõuete tõttu, millest nemad olid teadlikud; 14) nähtub vastuse lisast nr 1, et hagejale tutvustati tööohutuse nõudeid; 15) nähtub juhendist nr 13 (vastuse lisa 9), et kõrgtöid tehakse vaid kindlalt kinnitatud turvarakkega. Ilma turvarakmete olemasoluta ja trossi varustuseta on viibimine 39,1 meetri kõrgusel keelatud.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suuruse kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei põhjendanud maakohus, miks osad hageja nõuded tähelepanuta jäeti. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 442 lg 5 kohaselt tuleb resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded lahendada; 2) on nõuete rahuldamine hageja esitatud sõnastuses ja koos indekseerimisega mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga ja menetlusökonoomiaga. Kostja ei ole indekseerimisele vastuväiteid esitanud.
) sätted ei reguleeri vastutuse tekkimist ja nendele tuginemine eraldiseisvalt ei ole piisav. 12. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esitatud kahju hüvitamise nõuete materiaalõiguslik alus on
. Ringkonnakohtu hinnangul on delikti üldkoosseisu elemendid täidetud ja kostja vastutab kahju eest
Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt ka RKTKo nr 3-2-1-101-16, p 15; RKTKo nr 3-2-1-3816, p 11). 13. Ringkonnakohus leiab, et on tõendatud, et kahju tekkis muu hulgas kostja kohustuste rikkumise tõttu. Tunnistaja R. M ütlusest selgub, et hageja tegi tööd, mis oli eelmisel päeval talle antud lisatööna. Iseenesest ei ole oluline, kas tegu on hageja põhitöö või mõne lisatööga. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest (tl 26-27, kd I) nähtub, et objektil paigaldati laudist. Tunnistajate R. M ja J. P ütlustest ei nähtu, et hageja oleks kõrgele roninud tööga mitte seonduvalt. Hageja töökaaslane R. M tunnistas, et mõlemal töötajal (M ja hagejal) ei olnud turvavarustust. Tunnistaja ütlustest ei selgu kindlalt, kuidas käis tööülesannete andmine ja nende tegemise kontrollimine. Seetõttu on töökorraldus ebaselge. Kuigi kostja on korduvalt esitanud asjaolu, et hagejal ei olnud kohustust tööülesannet täita, ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et see oleks olnud hageja jaoks täielikult keelatud või muul viisil reaalselt takistatud. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest (tl 27, kd I) ning R. M ja J. P ütlustest võib järeldada, et hagejal ei olnud tööõnnetuse asetleidmise ajal kohustust kõrgustes tööd teha, kuid see ei olnud ka otseselt välistatud või piiratud. Seetõttu rikkus kostja TTOS § 4 lõiget 2, mille kohaselt tuleb töökoht kujundada ja sisustada muu hulgas nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Seega on kostja tegevusetus õigusvastane
Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kostja tegu (tegevusetus) puuduks juhul, kui hageja oleks roninud kõrgele tegemata mingit kostja tööd või tehes kolmanda isiku tööd. Kostja väide, 9 et konkreetsel päeval oli hagejal teine tööülesanne, ei välista tegu
Tunnistajate ütlused tõendavad töö tegemist (vt käesoleva p esimene lõik). 14.
lg 1 p 7 ja lg 3 tuleneva kohustuse rikkumine on seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte kui kaitsenormi eesmärk (vt ka RKTKo nr 3-2-1-169-11, p 13). Ringkonnakohus leiab, et TTOS § 4 lg 2 eesmärk oli hoida ära tööõnnetus ja sellega seonduvad tervisekahjustused. TTOS § 4 lg 2 reguleerib otsesõnu tervisekahjustuste tekkimise vältimist. Seega on normi kaitse eesmärk mh kostja tervisele tekkinud kahju ära hoidmine. Puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. 15. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (vt ka RKTKo nr 2-16-14655, p 21.1, 3-3-1-11-15, p 12). Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja ei oleks lisatööd teinud turvavahenditeta. Sellisel juhul ei oleks hageja objektilt alla kukkunud. Seega esineb põhjuslik seos (
16. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (
Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud enda süü puudumist. Hageja kaassüü kahju tekkimises ei välista kostja süüd (vt ka RKTKo 3-2-1-54-07, p 12). Kostja jättis mõningal määral rakendamata käibes vajaliku hoolsuse (
See väljendub eelkõige segases töökorralduses ja turvavarustuse olemasolu kontrollimata jätmises (vt otsuse p 13). Kuigi on tõendatud, et kostja nägi ohte ette ja oli neid analüüsinud ning vastu võtnud juhised ohu ja õnnetuse vältimiseks (vt otsuse p 18), sai õnnetus juhtuda muu hulgas siiski kostja hooletu käitumise tõttu. Asjaolu, et hageja oli raskelt hooletu ja kahju tekkis eelkõige hageja enda tegevuse tõttu (
17. Ringkonnakohus leiab, et kahju tekkis 80% ulatuses hageja raske hooletuse tõttu ning 20% ulatuses kostja hooletuse tõttu ning kahjuhüvitist tuleb
Hageja läks teadlikult töötama ohtlikku kõrgusesse turvavarustust kasutamata. Hageja ei pidanud turvavarustuse kasutamist oluliseks ja võttis riski raha nimel. Seda kinnitavad tunnistaja R. M ütlused. Igale teovõimelisele isikule peab olema mõistlikult arusaadav isegi ilma instrueerimiseta, et 39 meetri kõrgusel on suur oht kinnitamata olles alla kukkuda ja saada raskeid vigastusi. Seetõttu ei rakendanud hageja isegi käibes vajaliku hoolt. Instrueeritud ja kutselise töötajana pidi hageja teadma turvavarustuse kasutamise nõudeid ja vajalikkust. Tunnistaja R. M ütluse kohaselt ei tundud hageja õnnetuse ees hirmu, oli julge ja oli rikkunud tööohtust puudutavaid reegleid ka varem. See näitab hageja pealiskaudset suhtumist talle tekkida võiva kahju ära hoidmisel. Kostja oli raskelt hooletu tööohutusreeglite täitmisel ja rikkus sellega TTOS § 14 lg 1 punkte 1, 4 ja 5 ning tööandja kehtestatud tööohutusreegleid ja –instruktsioone.
Samas rikkus maakohus kaalutlusreegleid, kui ei põhjendanud välja mõistetud hüvitise suurust ja ei võtnud arvesse, et kostja on juba vabatahtlikult maksnud hagejale hüvitist. Selle rikkus maakohus nii menetlusõigust (TsMS § 442 lg 8) kui materiaalõigust (
lg 5).
ja § 140 reguleerivad üksnes varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamist ega kohaldu mittevaralise kahju hüvitamise korral. Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-85-08, p 14). Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja oli talle tekkinud suures ulatuses ise süüdi ja kahju tekkis hageja raskelt hooletu käitumise tõttu, on maakohtu välja mõistetud hüvitis (25 000 eurot) ebaõiglases suuruses ja ei arvesta
Kostja maksis hagejale vabatahtlikult 22 800 eurot (tl 3841, kd II). Kuigi mittevaralise kahju täpset suurust on võimatu kindlaks teha, on kostja makstud summa piisavalt suur, et katta ära muu hulgas hageja mittevaraline kahju. Seetõttu ei ole eraldi vajalik mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramine. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuna kahju on juba hüvitatud kohtuväliselt.
Kui pooled ei jõua kokkuleppele, kas kahju jätkuvalt eksisteerib, võivad nad pöörduda kohtusse kahju hüvitise suuruse muutmiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.