2-17-12848/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-12848 Tsiviilasi K.K. ja R.T. avaldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja suhtluskorra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. oktoobri 2018 määrus Kaebuse liik R.T. i määruskaebus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja: R.T. (avaldaja, puudutatud isik), ik XXX; esindaja Õnneli Matt Vastustaja: K.K. (avaldaja, puudutatud isik), ik XXX; esindaja advokaat Anneliis Räpo Puudutatud isikud: 1) K.K., ik XXX; esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa 2) K.K., ik XXX, esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa 3) Tapa vald, rk 75033477; esindaja Jaanika Kirs RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri 2018 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebus rahuldamata.
6. Jätta K.K. ja K.K. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
7. Jätta K.K. , R.T. ja Tapa valla menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
8. K.K. (isa) palus
9. augustil 2017 esitatud avalduses lõpetada tema ühise hooldusõiguse R.T. iga (ema) nende lapse K.K. suhtes ja anda isale ainuhooldusõigus K.K. viibimiskoha määramiseks. Vanemate suhted purunesid ja suhete taastamine ei ole võimalik. Poolel on kaks last, tütar ja poeg, tütre K.K. (puudutatud isik) hooldusõiguse üle vanemad ei vaidle.
10. Tapa vald (puudutatud isik) märkis, et avalduse rahuldamine või mitterahuldamine on kohtu otsustada. Lastekaitsespetsialist on vanemaid nõustanud ja teinud erinevaid ettepanekuid.
11. Ema vaidles isa avaldusele vastu. Isa käitus ebameeldivalt ja pere kannatas vaimse vägivalla all.
12. Ema esitas
13. septembril 2017 avalduse, milles palus anda K.K. hooldusõiguse viibimiskoha osas emale või määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord. MAAKOHTU MÄÄRUS
14. Viru Maakohus rahuldas
15. oktoobri 2018 määrusega isa avalduse, lõpetas ema ja isa ühise hooldusõiguse ja andis K.K. hooldusõiguse üle isale lapse viibimiskoha määramise osas. Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Osaliselt rahuldati ema alternatiivne taotlus määrata kindlaks suhtluskord K.K. ga. Menetluskulud jäeti poolte kanda, v.a laste menetluskulud, mis jäeti riigi kanda. PKS § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisel ja lapse tulevasi elamistingimusi. Ilmne on tõsine vaidlus poja viibimiskoha määramise ja haridusküsimuste otsustamisel. Menetluse käigus on haridusküsimuste osas mõlemad vanemad oma nõuetest loobunud. Maakohus nõustus lastega, et vanemate isiklikeks suhetest tulenev ületamatu konfliktne suhtlemine on seni tõsiselt takistanud koostöö tegemist vähem küll tütrega, kuid kindlasti pojaga. See konflikt ei ole ajas vähenenud ja on hakanud emotsionaalselt kurnavalt mõjuma kõigile osapooltele, iseäranis on sellest kahjustatud lapsed, milles maakohus veendus lapsi ära kuulates. Vanemad ei ole mõistnud, et eelkõige on nad ise oma tõrksa käitumise ja vastastikuseid süüdistusi esitava suhtlusviisiga kahjustanud laste huve, sh laste õigust elada turvalises, stabiilses, emotsionaalselt pingevabas õhkkonnas. Vanemad on teadlikult laste huvisid kahjustanud sellega, et nad ei ole tegutsenud hoolduskohustuse üksmeelse täitmise eesmärgil ja laste rahu on olnud korduvalt häiritud vanemate võimetuse tõttu lahendada eriarvamusi rahumeelselt. Vanemad on lähtunud iseenda soovidest. Maakohus märkis, kohtul ei ole ema vanemlikele oskustele, võimetele ja lapsele võimaluste tagamise osas mitte mingeid pretensioone ning kohus lahendab vaidluse isa kasuks lähtuvalt üksnes lapsele stabiilse elukorralduse jätkamise argumendi alusel. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16. Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uue määruse, millega jätta isa avaldus rahuldamata ja rahuldada ema avaldus, millega lõpetada ema ja isa ühine hooldusõigus ja anda emale K.K. ainuhooldusõigus viibimiskoha määramise osas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 2 1) on lapsed tihedalt seotud ning neid ei tohiks üksteisest eraldada. Laste eraldamiseks peavad olema kaalukad põhjused; 2) märkis maakohus, et kohus lahendab vaidluse isa kasuks üksnes lapsele stabiilse elukorralduse jätkamise argumendi alusel. See näitab, et maakohus lahendas asja ennatlikult; 3) rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust (TsMS 436 lg 1, § 442 lg 8); 4) on emal lastega lähedane suhe.
17. Lapsed paluvad jätta maakohtu määruse muutmata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
18. Tapa vald palub jätta maakohtu määruse muutmata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks kõiki neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele
20. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus on ringkonnakohtus vaid ühise hooldusõiguse lõpetamise osas seoses K.K. viibimiskohaga. Vaidlust ei ole ühise hooldusõiguse nendes osades, mis puudutavad tervishoiu, hariduse jm küsimusi. Nii hariduse kui tervishoiu osas jätkub vanemate ühine hooldusõigus. Vaidlust ei ole K.K. hooldusõiguse kohta.
21. Ringkonnakohus selgitab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt ka RKTKm 3-2-1-159-15, p 28). Maakohus analüüsis piisavalt asjaolusid ja leidis põhjendatult, et esile toodud väited ja tõendid ei anna alust jätta vanematele ühist hooldusõigust lapse viibimiskoha suhtes. Menetlusosaliste seisukohtadest ja esitatud dokumentidest nähtub, et lapse ema ja isa ei suutnud leppida kokku lapse viibimiskohas. Vanemate ebastabiilne ja üksteist halvustav käitumine näitab, et vanemad ei ole püsivalt suutelised PKS § 118 lg 1 mõttes ühist hooldusõigust rakendama nende lapse K.K. viibimiskoha suhtes. PKS § 118 lg 1 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Muu hulgas tähendab see seda, et lapse elu puudutavad otsused tuleb leppida kokku rahulikult, viisakalt ja ilma ärritumata, arvestades ka lapse enda soove. Kuna vanemate suhtlus eiras kõiki neid nõudeid, rikkusid mõlemad vanemad ühise hooldusõiguse rakendamise reegleid ja see annab aluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks viibimiskoha suhtes PKS § 137 lg 1 alusel.
22. Maakohus ei teinud kaalutlusvigu, kui andis isale ainuhooldusõiguse K.K. viibimiskoha määramiseks. Lapse elu stabiilsuse arvestamine on oluline asjaolu. Kuna K.K. on elanud alates
23. novembrit isaga (tl 31, kd I), on lapse huvides tema stabiilse elu jätkumine. Kuna vanematel on kaks last, on mõistlik, et üks neist saab elada emaga ja teine isaga. See ei tähenda aga seda, et lapsed ei võiks ega peaks kohtuma. Ringkonnakohus märgib, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole lõplik ja juhul, kui vanemad hakkavad last puudutavaid otsuseid tegema PKS § 118 lg 1 mõttes üksmeeles, on võimalik ühise hooldusõiguse taastamine PKS § 1231 lg 1 alusel.
24. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel laste menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 4