Obsah (4)

§ 657§ 171§ 175§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17

§ 657lg 1 p 21).

1. Asja materjalide kohaselt osalesid pooled
2. augustil 2017 toimunud Hauka laadal, nende telgid (müügikohad) asusid kõrvuti. Laada toimumise ajal oli äikesetorm, tugevnenud tuul paiskas hageja väitel kostja telgi vastu hageja telke, mille tagajärjel said kahjustada hageja telgid ning telgis asunud kaks jäätisemasinat. Hageja seisukoha kohaselt rikkus kostja käibekohustust, sest jättis vaatamata tormihoiatusele telgi nõuetekohaselt maa külge kinnitamata, mistõttu lendas telk vastu hageja telke ja põhjustas kahju. Kostja vastuväite kohaselt ei rikkunud ta käibekohustust, sest telk oli nõuetekohaselt maa külge kinnitatud, ning ta ei vastuta hagejale tugeva tormituule tõttu tekkinud võimaliku kahju eest.
3. Eelkõige on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on käibekohustust rikkunud. Käibekohustus tuleneb TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (vt Riigikohtu
4. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10;
5. detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3), eristab seda viimasest eelkõige see, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides, vaid kohus peab käibekohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ning milline oli selle käibekohustuse sisu ja ulatus. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Seega tuleb kohtul iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse olemasolule võib viidata mh see, et realiseerunud oht oli tema mõjualas, tema tegevus tekitas teises isikus usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et tegevus on ohutu või, et kahju tekitaja kontrollib täielikult ohtu, samuti see, et kahju tekitaja taotles ohtliku tegevusega majandusliku kasu saamist. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste osas iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (vt Riigikohtu
6. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 24).
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal oli käibekohustus tagada tema poolt laadaplatsile paigaldatud telgi ohutus arvestades tormihoiatust, s.o kostja pidi arvestades tormihoiatust paigaldama telgi selliselt, et see tugeva tuule tõttu ei liigu paigalduskohast eemale, sest tormituulest lenduläinud telk on potentsiaalseks kahju tekkimise teguriks (kas siis teiste isikute 5 varale või tervisele). Maakohtu järeldus selle kohta, et kostja ei rikkunud käibekohustust ning tegi kõik mõistliku selleks, et teised ei saaks tema telgi tõttu kahjustada, on ebaõige. Lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras (kostjale oli teada, et tuleb äikesetorm), oleks kostja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kindlustama oma telgi selliselt, et see ei tõuseks tormituules õhku, või panema telgi kokku (kui telgi tormituules õhkutõusmist ei olnud võimalik vältida raskuste panemisega). Võrreldes kostja kulutuste ja vaeva suurust selleks, et vältida tormituulest lenduläinud telgi poolt põhjustatud võimalikku kahju ümbritsevale ning kahju tekkimise tõenäosust, tuleb jaatada käibekohustuse eksisteerimist. Juhul, kui kostja ei oleks rikkunud käibekohustust, ei oleks ka tema poolt püstitatud telk tormituule tõttu liikunud ära paigalduskohast ega olnud potentsiaalseks ohu (kahju) tekkimise teguriks.
8. Hageja on nõudnud kostjalt deliktilise kahju hüvitamist. Deliktilise kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks on teisele isikule kahju tekitamine. Nimetatud eelduse täitmise tuvastamiseks tuleb antud juhul kontrollida, kas kostja poolt käibekohustuse rikkumine on toonud kaasa sellise kahju tekkimise hagejal, mille hüvitamist ta nõuab. Selleks tuleb tuvastada põhjuslik seos hageja poolt käibekohustuse rikkumise (tegevusetuse) ja hagejal tekkinud kahjuliku tagajärje vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on muuhulgas õigesti jätnud hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata seetõttu, et puudub põhjuslik seos kostja poolt käibekohustuse rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel, s.o asjas olevate tõenditega ei ole tuvastatav, et kostja tegu (tegevusetus) on hageja kahju faktiliseks põhjuseks.
9. Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja telk lendas vastu hageja telki ja põhjustas hagejale väidetava kahju. Nimetatud faktilist asjaolu ei tõenda ainuüksi telkide asetus Hauka laada plaanil ning hageja väited tuule suuna kohta. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja poolt maakohtule esitatud salvestusest (I kd tl 66) ei nähtu, et kostja telk (s.o Viasat logoga telk) oleks tormituule tõttu kukkunud hageja telgile ja tekitanud hagejale kahju. Nimetatud asjaolu ei nähtu ka hageja poolt apellatsioonkaebusesse lisatud fotodest. Hageja väite kohaselt ei saanud vahetult hageja telgi kõrval paiknev kostja telk lendu minnes kuidagi hageja telgist mööda või üle lennanud, kuid samas on hageja jätnud tähelepanuta, et tugeva tuule tõttu võisid hageja telgid ka ise lendu minna kas koos kostja telgiga või enne (ilma, et kostja telk oleks neid puutunud).
10. Tunnistaja M. Kauri ütlustest (I kd tl 176-177) ja M. Maaniidu kirjalikust seletusest (II kd tl 53) ei nähtu, et hageja telk oleks tormituules tõusnud õhku ja kukkunud hageja telgile. M. Maaniidu kirjaliku seletuse kohaselt tõusid Tare poe küljel olevad telgid tuule tagajärjel lendu. Tema seletuses ei ole eristatav, kelle telgid tugeva tuule tõttu lendu läksid. Tunnistaja M. Kauri ütlustest nähtub, et ta nägi, kui „Meie telk ja Viasati telk olid jalad taeva poole.“ Seega ei näinud ka tunnistaja, mis asjaoludel ja kuidas (mis järjekorras) hageja telgid ja kostja telk tormituules lendu läksid.
11. Hageja väitel jättis maakohus ebaõigesti arvestamata tunnistaja R. Räägu ütlused. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et tunnistaja poolt maakohtule avaldatu, et ta on hagejaga kohtunud ning hageja on selgitanud, milles ta peab rääkima, ei anna alust järeldada, et hageja oleks tunnistajat mõjutanud. Maakohus selgitas tunnistajale kohustust rääkida tõtt ja hoiatas KarS §-de 318 ja 320 järgi ning ainuüksi hageja kohtumine tunnistajaga ning selgitamine, miks tunnistaja kutsutakse kohtuistungile, ei anna alust jätta tunnistaja ütlused kui mittetõepärased kõrvale. 6 Samas ei selgu ka tunnistaja R. Räägu ütlustest (I kd tl 175-176), kas kostja telk langes hageja telkidele või puutus vastu hageja telke ja seetõttu põhjustas kahju.
12. Kuna puudub põhjuslik seos hageja poolt käibekohustuse rikkumise (tegevusetuse) ja hagejal tekkinud kahjuliku tagajärje vahel, siis ei hinda ringkonnakohus hagejal tekkinud kahju suurust.
13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud ringkonnakohtus 3500 eurot. Hagejal ja tema esindajal on sõlmitud koondtasu kokkulepe eeltoodud summa kohta. Juhul, kui kohus ei lähtu koondtasu kokkuleppest, selgitas hageja, et ta on kulutanud apellatsioonimenetlusega seonduvalt 11 h 50 minutit ja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud lähtuda kostja ja tema esindaja vahelisest 3500 euro suurusest koondtasu kokkuleppest.

§ 175lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus välja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Seejuures ei ole oluline, millised on kostja ja tema lepingulise esindaja vahelised kokkulepped esindustasu suuruse osas. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei saa alust ka asjaolu, et AdvS § 61 lg 1 p 2 võimaldab määrata tasu kindlas suuruses (koondtasu). Seega lähtub ringkonnakohus menetluskuludele hinnangu andmisel kostja lepingulise esindaja kulunud ajast ja tunnitasust. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Iseenesest on selline tunnitasu ringkonnakohtu arvates mõistlik. Samas tuleb menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosalisel kinnitada, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Kostja ei ole sellist kinnitust andnud, samuti on tegemist juriidilise isikuga, kes Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on käibemaksukohustuslane ning, kes eelduslikult saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eelneva tõttu arvestab ringkonnakohus menetluskulusid ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja lepingulisel esindajal menetluskulude tagatise taotluste koostamiseks kokku 2 tundi 10 minutit. Kuna ringkonnakohus jättis 6. septembri 2018 määrusega vastava taotluse rahuldamata, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud mõista taotluse koostamise kulud hagejalt välja. Apellatsioonkaebusega tutvumiseks, analüüsiks ja vastuse koostamiseks kulus kostja lepingulisel esindajal 6 h 40 minutit. Siinkohal tuleb arvestada, ei tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Vaidluse all oli eelkõige tõendite hindamine. Ringkonnakohus arvestab ka seda, et maakohtus esindas kostjat sama esindaja ning talle oli vaidluse asjaolud teada. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamisele kulus kostja lepingulisel esindajal 2 tundi ja kohtuistungil esindamisele 1 tund. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, samuti seda, et sama esindaja esindas kostjat maakohtus ning ringkonnakohtus uusi asjaolusid ega tõendeid ei arutatud, on kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu 1 tund. Ringkonnakohtu istung kestis 31 minutit 29 sekundit, mitte 1 tund, nagu on märgitud menetluskulude nimekirjas. Põhjendatud ajakuluks on ümardatult 35 minutit. Seega kokku on põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus 5 tundi 35 minutit. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohus on 837 eurot 50 senti (5 tundi 35 minutit x 150 eurot/tund). Nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et hagejal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Samuti 7 tuleb määrata, et väljamõistetud menetluskulud tuleb hagejal kanda Advokaadibüroo TRINITI kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson