1-15-10118 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10118 (13240101670) Kohtukoosseis Eesistuja kohtun

§ 418

lg 1, § 420 lg 1, § 113 (alates 01.01.2015 kehtiva

kohaselt § 113 lg 1), § 320 lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit Süüdistatav Aleksei Drozdov Elukoht XXX, isikukood 37812293719, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht XXX. Varasem karistatus: puudub Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 13.04.

1. Kaitsja Lepinguline kaitsja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Kohtuistungi toimumise aeg 02.01.2017, 03.01.2017, 04.01.2017, 05.01.2017, 09.01.2017, 10.01.2017, 12.01.2017, 16.01.2017, 17.01.2017, 19.01.2017, 25.01.2017, 26.01.2017, 27.02.2017, 03.03.2017, 10.03.2017, 17.03.2017, 19.04.2017, 15.05.2017, 19.06.
2. RESOLUTSIOON Mõista Aleksei Drozdov

§ 113

(alates 01.01.2015

süüdistuses õigeks. 113 lg 1) järgi esitatud 1 1-15-10118 Tunnistada Aleksei Drozdov süüdi

§ 320lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

Tunnistada Aleksei Drozdov süüdi

§ 418lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada Aleksei Drozdov süüdi

§ 420lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Aleksei Drozdovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust. Kohaldada

§ 73

ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Aleksei Drozdov ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73

lg 3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat.

§ 78p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 04.07.2017.

Aleksei Drozdovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta XXX hagi summas 4740 (neli tuhat seitsesada nelikümmend) eurot 02 senti läbi vaatamata. Jätta rahuldamata Aleksei Drozdovi lepingulise kaitsja Aleksei Forstimani taotlus õigusabikulude summas 2005 (kaks tuhat viis) eurot 70 senti hüvitamiseks seoses süüdistatava Aleksei Drozdovi süüdimõistmisega. Asitõendid: - CD-plaadid ning DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures; - kannatanu XXX riietus (spordijope firma PUMA logoga, valget värvi trikotaažikangast T-särk kirjega RUSSIA, sinist värvi meeste teksapüksid); padrunid, 2 püstolisalve; püstol Margolin; padrunikestad; 2 helisummutit; kaks puidust püstoli käepideme kujulist eset; kuul; kurikad; painutatud metallist varras; reklaamiplakat, mis asuvad kriminaalasja materjalides,

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada vastavalt Kr

MS § 126 lg 3 p 4; - kahtlustatava A. Drozdovi musta värvi nahast jope, mis asub kriminaalasja materjalides, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Aleksei Drozdovile. Mõista Aleksei Drozdovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, tulirelvaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-TB0076) tegemise eest 420 (nelisada kakskümmend) eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15/30) tegemise eest 1593 (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm) eurot 90 senti, DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-GE0518) tegemise eest 5985 (viis tuhat üheksasada kaheksakümmend viis) eurot, kujutiseekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-IV0009) tegemise eest 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot, kujutiseekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13EIV0006) tegemise eest 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot, surnuekspertiisi tegemise eest 250 (kakssada viiskümmend) eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-IDI0037) tegemise eest 61 (kuuskümmend üks) eurot, tunnistaja sõidukulud summas 2 1-15-10118 86 (kaheksakümmend kuus) eurot, kannatanule saamata jäänud töötasu summas 941 (üheksasada nelikümmend üks) eurot 25 senti. Seoses Aleksei Drozdovi õigeksmõistmisega

§ 113

järgi jätta osa ülaltoodud menetluskuludest, so DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-GE0518) tegemise eest 5985 (viis tuhat üheksasada kaheksakümmend viis) eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15/30) tegemise eest 1593 (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm) eurot 90 senti, kujutiseekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-IV0009) tegemise eest 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot, kujutiseekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-IV0006) tegemise eest 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot, surnuekspertiisi tegemise eest 250 (kakssada viiskümmend) eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-IDI0037) tegemise eest 61 (kuuskümmend üks) eurot, kannatanule saamata jäänud töötasu summas 941 (üheksasada nelikümmend üks) eurot 25 senti, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aleksei Drozdovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema omamata tulirelva helisummuti soetamisluba ja relvaluba, rikkudes relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ainult relvasoetamisluba annab selle omanikule õiguse tulirelva osade soetamiseks ja relvaseaduse § 34 lg 2 ja § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relvaluba annab õiguse helisummuti, so tulirelva osa relvaseaduse § 20-1 lg 2 tähenduses, käitlemiseks, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isiku käest ebaseaduslikult kaks helisummutit, mida hoidis oma elukohas Narvas aadressil XXX asuvas korteris kuni 21.04.2013.a. Ühe omandatud tulirelva helisummuti kinnitas Aleksei Drozdov enda kasutuses olnud püstoli Margolin külge ning kandis seda endaga kaasas kuni ta helisummutiga püstolist Margolin 21.04.2013.a kella 00.50 paiku Narvas Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmiku läheduses XXX, XXX ja XXX suunas tulistas ning helisummutiga püstoli sündmuskoha lähedusse jättis, kust see 22.04.2013.a teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. Teine tulirelva helisummuti leiti ja võeti ära Aleksei Drozdov´i elukohast XXX aadressil XXX asuvas korteris 21.04.2013.a teostatud läbiotsimise käigus. Tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemisega pani Aleksei Drozdov toime

§ 420lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 21.04.2013. a kella 00.50 paiku, viibides Narvas Pähklimäe 1 ja Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmiku läheduses, tulistas vähemalt kolm korda summutiga püstolist Margolin XXX, millega Aleksei Drozdov tekitas XXX vasakusse rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungiva kuulihaava, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline verirind, verikõht ning arenes välja äge verekaotus, mille tagajärjel XXX suri, samuti tekitas XXX parema reie piirkonna läbiva lasuvigastuse ning vasakut reit riivava lasuvigastuse. Teise inimese tapmisega pani Aleksei Drozdov toime

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a kehtiva

kohaselt

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

Samuti tema, olles kannatanuna eelnevalt hoiatatud

§ 320

järgi teadvalt vale ütluse andmise eest, andis 29.03.2015.a ajavahemikul 16.20-17.05 Narvas aadressil Vahtra 3 toimunud kannatanu ülekuulamise käigus teadvalt valeütlusi selle kohta, et 29.03.2015.a kella 13.00 paiku XXX asuva maja juures tõukas tundmatu mees teda vastu tema tahtmist sõiduautosse BMW ning seejärel viisid tundmatud mehed ta mahajäetud hoonesse Narvas aadressil XXX, kus paigutasid ta trellidega abiruumi piirates sellega Aleksei Drozdov´i vabadust. Tegelikult selliseid Aleksei Drozdov´i poolt kannatanu ülekuulamise käigus kirjeldatud sündmusi ei toimunud. Kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisega pani Aleksei Drozdov toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kohtuistungil uuritud tõendid 2.
2. Süüdistatava ütlused 4 1-15-10118 Süüdistatav Aleksei Drozdov vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, tunnistas oma süüd osaliselt. Drozdov tunnistas enda süüd nii

§ 418

lg 1 ning 420 lg 1 sätestatud kuritegude toimepanemises, tema enda ütluste kohaselt leidis ta püstoli koos salvede ning summutitega ning hoidis neid enda korteris, samuti kinnitas ta ka seda, et on käinud selle püstoliga laskmas. Tal oli 21.04.2013.a baari Obolon juures kaasas helisummutiga püstol ning padrunid. Süüdistuses märgitud valeütluste andmist, st

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, süüdistatav tunnistas ning kahetses. Kohtumenetluse käigus Aleksei Drozdov ei tunnistanud ennast XXX tapmises süüdi. Olles andnud ütlusi Aleksei Drozdov kirjeldas asjaolusid, millesse ta sattus öösel 21.04.2013.a. Obolon baari juures. Tema läks Obolon baarist mööda. Tema läks koju. Pimeduses tundus temale, et Obolon baari juures seisnud kamba seas oli tema klassikaaslane. Keegi kambast näitas käega süüdistatava poole. Tema poole hakkasid kambast liikuma kaks inimest, kes olid meelestutud agressiivselt. Süüdistatav püüdis konflikti vältida ja hakkas taanduma, kui mehed hakkasid teda ümbritsema. Süüdistatav võttis püstoli, kuid see ei peatanud mehi. Süüdistataval õnnestus nihkuda Kangelaste prospekti keskteele lähemale, kuid põgenemise teed läbi Kangelaste prospekti kesktee tõkestas mees kambast. Sel hetkel ümbritsevate kampa liitus mees kurikaga. Aleksei Drozdov tulistas sel kohal õhku (esimene lask), kuid see ei peatanudki mehi. Süüdistatav hakkas põgenema jälitajate eest piki Kangelaste prospekti kesktee kõnniteed mööda. Üks jälitajatest lõi teda mitu korda kurikaga. Toimus tahtmatu lask (teine lask). See lask oli Drozdovi jaoks ootamatu, toimus tema tahtevastaselt peale tema pihta jöömist jala või kurikaga. Ta ei suunanud püstolit tahtlikult inimeste poole. Olles põgenenud edasi süüdistatav peatus ja pööras jälitajate poole näoga, sest ehmatas, et saab kurikaga tagant löögi. Vasakult juurde jooksnud mees lõi süüdistatavat kurikaga. Oli maas pikali kui teda peksti. Hakkas end kätega löökide eest varjama (püstoli oli paremas käes). Siis kui inimene lõi teda kurikaga oli tal sõrm päästikul, mille tulemusena toimus tahtmatult lask (kolmas lask). Laks ei olnud tahtlik, reflektoorne, peale kurikaga tema löömist. Tahtlikult inimest ei sihtinud. Ei näinud kuhu kuul lendas. Samal ajal teine mees hakkas tõmbama püstolit süüdistatava paremast käest ära. Süüdistatav kaitses end kurikaga löökidest vasaku käega ja ei näinud ümbruses toimuvat. Süüdistatava käsi koos püstoliga oli alt blokeeritud teise inimese käega. Kes hakkas temalt püstoli välja rebima, ta ei näinud. Silmad olid kinni. Püstol oli fikseeritud inimese kahe käega, üks inimese käsi oli relva torul ja teise käega ta pigistas, fikseeris, Drozdovi käe päästikule. Inimene püüdis püstoli käest välja tirida. Antud situatsioonis ei saanud ta lasku kontrollida. 2.

1. Kannatanu ütlused Kannatanu XXX andis ütlusi, et XXX on tema poeg.
2. aastal ta elas aadressil XXX. Poeg ei ole abielus, aga temal on kaks last – XXX tütar XXX ja XXX poeg XXX. Tol ajal poeg ametlikult ei töötanud. Ta tegeles mingite autodega, töötas kannatanu firmas, mis tegeles haljastusega, tegi oma sõbra juures remonti. Kannatanu sai teada enda poja surmast koheselt. Kannatanu kavatses Jaanilinna minna ning mõtles poega kaasa võtta. Ta helistas talle kell 1:27 öösel, kuid keegi ei võtnud toru vastu. Pärast kannatanule helistati tagasi ja öeldi, et baari Oboloni lähedal tulistati ning XXX on haiglas, teda tabati rinda ja jalga, aga pole midagi hirmutavat. Kui kannatanu tuli haiglasse, siis seal oli XXX, XXX, XXX. Nad ütlesid, et XXX on operatsioonil. Hiljem kutsuti kannatanu arstiruumi ja öeldi, et midagi teha nad ei saanud, poeg on surnud. Poja tuttavad ütlesid kannatanule, et oli kaklus, mingi lollike istus põõsastes. Ütlesid, et nad ei tundnud seda meest, kes tulistas, aga see mees viibis samuti haiglas, kuna ta oli läbi pekstud. See mees tabati. Poeg oli ema jaoks lahke, natuke ärrituv, nagu kõik noored. Tarvitas alkoholi. Pärast juhtunut pöördus kannatanu psühholoogilisse kliinikusse, kuna tal oli selline terviseseisund, et terve kuu jooksul ta viibis kinnises raviasutuses, haiglas. Pärast seda ta viibis veel ühe kuu jooksul haiguslehel. Seoses kinnises raviasutuses viibimisega ja hilisema 5 1-15-10118 haigluselehel viibimisega jäi kannatanul saamata mingisugune palgatulu. Kannatanu jäi enda esitatud tsiviilhagi summas 4740,02 eurot juurde ja palus välja mõista tsiviilhagi Aleksei Drozdovilt. Kannatanu on hagi esitanud kolm korda. Viimane hagi oli esitatud seoses sellega, et tema ei saanud töötasu siis kui viibis haiglas. 2.
3. Tunnistajate ütlused Tunnistaja XXX (endine XXX) andis ütlusi, et XXX oli tunnistaja abikaasa. Nad elasid vabaabielus 6 aastat. Nendel on kaks last: tütar on XXX ja poeg XXX. Tunnistaja sai abikaasa surmast teada tema sõpradelt ja tunnistaja sõbrannalt, kes olid abikaasaga koos. Nende nimed on XXX, XXX, tema tütarlaps XXX. Nad rääkisid tunnistajale, et nad olid baari Obolon lähedal, XXX läks põõsaste juurde tualetti ja seal istus mees. See mees hakkas tulistama XXX. XXX oli elurõõmus, rõõmus inimene, sihikindel, ei olnud väga rahulik, temperamentne inimene ja oli võimeline ennast kaitsma, kuid kunagi ta ei hakanud konflikti esimesena ilma põhjuseta. Tarvitas alkoholi. Kui XXX oli alkoholijoobes, siis tema käitumine võis muutuda väga rõõmsaks või kurvaks. Kaine peaga või alkoholijoobes ta ei olnud agressiivne. XXX matuste korraldamisega seotud kulud kandis tema ema. Tunnistaja käis hommikul sündmuskohal ja leidis sealt kaks padrunikesta. Nad olid Oboloni kõrval, teel, mis viib sinna kohta, kus kõik see toimus, ristmiku lähedal. XXX töötas oma ema juures, siis tegi juhitöid. Tema sõprade seas olid XXX ja XXX. Alkoholijoobe seisundis XXX võis kakelda kui keegi provotseeris teda. Tunnistaja XXX andis ütlusi, et elas ja praegu elab aadressil XXX. Korter on kolmetoaline ja asub teisel korrusel. Elab koos abikaasa XXX. Korteri magamistoa aken avaneb lõuna poole, elamistoa aken ja köögiaken avanevad põhja poole. Korteri aknast võib näha baari Obolon, aga ainult selle baari tagakülg. Vaade sinna avaneb põhja poole suunatud akendest, so elamistoa aken, köögiaken ja magamistoa aken. 21.04.2013 ta oli abikaasaga kodus. Kella ühe paiku öösel tunnistaja abikaasa kuulis ja ütles tunnistajale, et väljas on lärm. Tunnistaja läks suure toa akna juurde, tegi akna lahti. Aknast ta nägi, et keegi jooksis väljas. Ta sai aru, et keegi jookseb kellegi järgi, aga siis kes kelle järgi jookseb seda tunnistaja ei näinud, oli kaugel 50 meetrit või rohkem. Seal oli kindlasti mitu inimest, 4-6 inimest, üks erines teistest, kuna ta oli lühikest kasvu ja tüsedama kehaehitusega, veidi kohmakas. Keegi inimene jooksis ees. Lühemat kasvu ja tüsedam inimene jooksis mööda haljasala natuke rohkem vasakul pool kui teised. Ta ei jooksnud nii kiiresti nagu teised ja tema oli natuke teistest inimestest eemal. Inimesed jooksid üks teise järgi, keegi jooksis ees pool, keegi taga pool. Nad jooksid Kukest põhja poole mööda Kangelaste tänavat valgustusega reklaamisildi suunas. Keegi jooksis kõnniteel, keegi jooksis haljasalal, oli lärm. Kukk - see on pood, mis asub baari Obolon kõrval. Tunnistaja kuulis mingisuguseid plaksatusi, mingeid hääli, pärast mingi klaas oli katki löödud. Siis, kui osa inimestest juba kadus tunnistaja vaatest, nad olid reklaamikilbi taga ja siis seal oli mingi kaklus. Tüsedamal inimesel, kes viimasena jooksis oli midagi käes, kuid tunnistaja ei näinud mis täpselt. Kui isikud olid jõudnud juba sinna reklaamisildi juurde kuulis tunnistaja 2 või 3 arusamatut plaksatust ja karjumist. Tunnistaja kuulis klaasihelinat ja plaksatuste helisid üheaegselt. Reklaamisilti tunnistaja nägi hästi, kuna see on valgustatud, aga mis seal sildi taga toimus tunnistajale ei olnud näha. Tunnistaja kuulis kellegi karjeid nii enne kui ka pärast plaksatusi. Pärast neid plaksatusi need karjed olid ka mingil moel teissugused, oli mingisugune erikarje. Seal oli nii tugev lärm, et seal karjus mitu inimest korraga ja olid erinevad heliga – nii valust kui ka teised karjed. Tunnistaja nägi, et kui isikud tulid tagasi, siis kaks isikut tõid enda peal kolmandat inimest. Sel ajal mööda kõnniteed sõitis nendele vastu mikrobuss ja ta peatus kohe poe Kukk juures ja inimene pandi sinna mikrobussi. Tunnistaja aknast avanes vaade baari Obolon tagumisele küljele. Tunnistaja nägi tagumise sissekäigu juures mõnda meesterahvast. Tal oli tumedam jope, aga jope varrukad olid heledamad. Ta pani tumedat värvi autosse mitu kurikat. See noormees seisis kaks korda Oboloni tagaukse juures, pani mingi mitte suure täisnurkse 6 1-15-10118 20*15 cm mõõtudega eseme, nagu mingi pakike, sinna ja siis võttis tagasi. Ta võttis selle eseme autost või auto alt ja läks sellega Oboloni sisse. Noormees tegi ukse lahti võtmega või auto oli juba lahti. Tunnistaja kutsus politsei telefoninumbrilt XXX. Selleks, et telefoni võtta läks tunnistaja akna juurest ära telefoni järgi. Ta kaotas silmside sündmustega vähem kui üheks minutiks. Löömist tunnistaja ei näinud. Hommikul tunnistaja nägi, et reklaamisildi klaas oli purunenud. Tunnistaja jälgis neid sündmusi läbi lahtise akna. Tunnistaja abikaasal on töövõimetus seoses silmanägemisega. Ta kuuleb hästi, aga näeb halvasti. Tunnistaja XXX andis ütlusi, et ta on Aleksei Drozdovi abikaasa. Nad elavad aadressil XXX alates 2005.a. Ta tunneb Drozdovi 13 aastat. A. Drozdov ei ole konfliktne inimene. Ta ei osalenud mingites kaklustes. Sel aadressil elab A. Drozdov, tunnistaja, laps. 21.04.
4. aastal läbiotsimise käigus XXX aadressil XXX asuvas korteris leitud ja äravõetud ligikaudu 200 padrunit, summuti, puidust püstoli käepidemele sarnanevad esemed kuulusid abikaasale Aleksei Drozdovile. Enne läbiotsimist tunnistaja neid esemeid varem korteris ei ole näinud. Enne läbiotsimist tunnistaja nägi korteris purki padrunitega, aga ta ei teadnud, kas need on laskepadrunid või pneumaatilised. Tunnistaja ei teadnud, mis ajast alates padrunid korteris olid. Tunnistaja nägi summutit, aga ta ei teadnud, mis see on. Tunnistaja jaoks on see rauatükk. Mis ajast alates see ese oli korteris tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja ei näinud A. Drozdovil püstolit. Tunnistaja on seisukohal, et A. Drozdov tundis huvi relvade ja nendega seotud esemete vastu. Kodus on olemas entsüklopeediad. See on täiskogu sellest relvast, mis oli alates 16 sajandist või 17 sajandist. Tunnistaja rääkis A. Drozdovile sellest, et huvi relvade, padrunite, summute vastu head ei too. Tunnistaja ei teadnud seda kas A. Drozdovil oli relvaluba või relva soetamisluba. Kell 20.30 õhtul tunnistaja ja Drozdov tulid suvilast koju ja umbes kell 23.00 Drozdov ütles tunnistajale, et läheb garaaži, kuna ta unustas sinna midagi. Drozdovil olid kaasas 5 eurot ja IDkaart. Ta ütles, et umbes 20 minutit ja ta tuleb. Garaaž asub Prisma lähedal, Pähklimäe ja Kangelaste tänavate ristmikult 300 meetri kaugusel. Drozdov oli alkoholijoobes. Ta jõi kaks klaasi veini. 21.04.2013 tunnistaja ärkas kella 4 paiku hommikul, aga abikaasat ei olnud. Tunnistaja ei teadnud, kus ta oli. Tunnistaja jooksis hommikul garaaži, aga see oli suletud. Kuna abikaasa alati ööbib kodus ja kuskil ei käi, siis tunnistaja hakkas muretsema ja helistas politseisse. Tunnistaja nägi abikaasat haiglas. Ta viibis haiglas seoses traumadega. Abikaasa oli valve all. Politsei peitis abikaasat haiglas, kuna noored inimesed tahtsid abikaasat leida ja karistada. Ta viibis palatis üksi. Kui tunnistaja nägi abikaasat, siis ta isegi ei tundud teda ära. Abikaasa oli läbi pekstud. Oli nähtav, et tema nägu oli vastu asfaltit löödud, pea oli katki löödud. Temal oli kaks kätt murtud. Üks murtud koht oli seal, kus on nimetissõrm. Teine käsi oli murtud seal, kus asus kodarluu. Samuti oli murd kaelalülis. Oli löödud põrn. Siis terve külg oli musta värvi. Ja isegi nahk oli purunenud seoses sellega, et teda löödi. Ja tema silmad olid verd täis, kuna oli osaline verevalum ajusse. Terve nägu oli läbi pekstud. Huul oli katki. Abikaasa tuli koju tagasi nädala pärast. Pärast seda kui abikaasa viibis haiglas, teda viidi kohtusse ja siis otsustati ta aresti alla mitte võtta. Abikaasa viibis poole aasta jooksul haiguslehel. Praegu abikaasa töötab keevitajana samas kohas, kus ta varem töötas. Nad elavad koos. Viimasel ajal tunnistaja terviseseisund on halvemaks läinud, tal on onkoloogia. Tunnistaja XXX andis ütlusi, et 2013 aprillis töötas taksos. Kella ühe paiku öösel sõitis tunnistaja autoga mööda Kangelaste tänavat metsa poole kliendiga. Tunnistaja liikus Narvas Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmiku piirkonnas ning nägi kuidas mitu meesterahvast, 4-5 inimest, peksavad oletatavalt maas lamavat inimest. Peksmine toimus Pähklimäe ja Kangelatse teede ristmikul, seal on üks haljasala ja seal on elektripost samuti olemas ning reklaamikilp ka. Nähes peksmist hakkas tunnistaja aeglasemalt sõitma ja jätkas sihtpunktini, mis asus kuskil Pähklimäe tänava alguses ja siis hiljem, 5-7 minuti pärast, tuli tagasi tühja autoga. Tunnistaja tuli sündmuskohale tagasi, jättis auto avariituledega teele ja läks jalgsi vigastatud inimese juurde. Ta ei olnud kohas, kus oli peksmine. Ta oli natuke tee poole lähedam. Seal asus reklaamkilp ja ta 7 1-15-10118 istus toetades end sellele seljaga. Ta oli üksi. Ta oli väga kõvasti läbi pekstud, terve nägu oli läbi pekstud ja verine. Oli tunne, et ta varsti minestab. Tunnistaja küsis tema käest, kuidas ta ennast tunneb, kas on kiirabi vaja välja kutsuda. Ta ütles, et enam-vähem kõik on korras, aga ta oli kõvasti läbi pekstud. Tunnistaja ei kutsunud välja kiirabi ja siis sõitis ära. Tunnistaja nägi kuidas mitu nooremapoolset inimest löövad ühte inimest kõik koos. Üks inimene lamas või istus maas, teised ümbritsesid teda. Nad lõid kätega alla poole. Tunnistaja nägi vähemalt ühel korral, kuidas ülevalt alla teda löödi kurikaga. Kurikas oli heledat värvi ja puidust, vähem kui üks meeter. Tunnistaja eeldas, et seal peksti ka jalgadega. Tunnistaja nägi peksmist kaugusel 8 meetrit tema autost 15-20 sekundit. Tunnistaja ei näinud seda isikut, kes lamas maas. Tunnistaja ei kuulnud mingisuguseid helisid, kuna aknad olid kinni pandud. Sündmuskohal oli tavaline linnatänava valgustus. Nähtavus oli keskmine. Sündmuskoha lähedal, 30-40 meetrit, asus baar Obolon. Tunnistaja ei näinud lisaks sellele seltskonnale, mis oli pekstava isiku ümber, et selle seltskonna läheduses või selle piirkonnas eraldi seisvaid ega lamavaid isikuid. Oli ainult see seltskond mis peksis. Tunnistaja XXXX andis ütlusi, et tema elas ja elab praegu aadressil XXX.
5. aastal ta elas koos emaga. Korter asub viiekorruselises majas neljandal korrusel. Köögi poolt, pärast parki asub baar Obolon. Maja asub umbes 300 meetri kaugusel Obolonist. Korteriaknad on suunatud Kangelaste prospektile, nad avanevad Oboloni suunas. Kui aknast vaadata, siis aknast on võimalik näha Oboloni. Aknast on näha ka Narvas asuv Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmik. See ristmik on umbes 100 meetri kaugusel korteriakendest. Tunnistaja oli 20.04.2013 aasta õhtul ja 21.04.2013 varahommikul kodus. Kella ühe paiku öösel tunnistajat äratas ema ja palus vett. Tunnistaja läks kööki ja tegi seal suitsu. Kuulis karjeid. Tegi akna lahti. Läbi akna tunnistaja nägi, et umbes 10 meetri kaugusel Pähklimäe ja Kangelaste tänavate ristmikul, kõnnitee peal, peksti meesterahvast. Kes lõi meesterahvast tunnistaja ei näinud. Oli 3 isikut ja üks inimene lamas juba asfaldi peal. Maas lamavat isikut lõi üks või kaks inimest. Löödi jalgadega. Lööke oli rohkem kui üks. Ta hästi nägi, kuidas noomehed löövad jalgadega maas lamavat meest, kes karjub valust. Maas lamav inimene karjus kõvasti ja karjus iga järgmise löögiga. Piirkond, kus isikut löödi, ei olnud mitte eriti heledasti valgustatud. Tunnistaja kutsus politsei. Helistas numbrilt XXX. Peksmine kestis paar minutit. Millega peksmine lõppes tunnistaja ei tea, kuna läks aknast juurest ära, läks ema juurde. Ta oli ema juures umbes 5 minutit. Kui ta tuli tagasi, siis nägi, et kaks või kolm isikut võtsid keha ja tassisid seda baari Obolon suunas. Tunnistaja nägi, et Oboloni juurest sõitis üks mikrobuss suure kiirusega. Tunnistaja XXX nägi baari Obolon juures oleva mehe käes püstolitaolist eset, mehel oli käes pikk ja tume püstol, pigem võttis mees selle välja jope alt põuest. Tema sõnul nägid püstolit XXX ja XXX, kes läksid pissile ning mees võttis püstoli välja siis, kuid nad olid juba põõsaste juures. Siis tuli XXX nende juurde, meesterahvas sihtis püstoliga XXX poole ja XXX ütles tunnistajale, et tunnistaja läheks ära. Tunnistaja siseneski uuesti baari. Tutvudes istungil konkreetselt tulistamiseks kasutatud püstoli fotoga, ütles ta, et see sarnanes mehel käes olnud esemega. XXX ja XXX nägid püstoliga meest, läksid põõsaste juurde ja mees võttis püstoli välja pärast seda, kui XXX ja XXX läksid põõsaste juurde. Käisid põõsaste juures ära, XXX astus XXX juures olnud seltskonna juurde, meesterahvas sihtis püstoliga XXX poole olles mõne meetri kaugusel XXX, XXX ütles tunnistajale, et ta läheks ära. Põhjuseks, miks osa seltskonnast justkui ehmatas ja tagasi astus oligi see, et Oboloni juures põõsaste juures viibinud mehe käes nähti püstolitaolist eset. Tunnistaja ütles enda kohta, et tema eemaldus sündmuskohast, kuna kartis oma elu ja tervise pärast. Tunnistaja XXX on politseiametnik, kes peatas Oboloni juurest sõitma hakanud kaubiku, milles oli vigastatud isik. Tunnistaja nägi jalahaavaga meesterahvast autos, mis transportis teist vigastatut, hiljem nägi ta kolmandat isikut, kelle otsmikul oli kriimustus. Seltskonna liikmed 8 1-15-10118 võisid soovida isikult püstolit ära võtta. Sündmuskohal viibinud teiste isikute sõnul olid nad näinud mehel püstolit. Tunnistaja XXX sõnul süüdistatav jälgis tema seltskonda Oboloni baari juures. Kui tunnistaja läks põõsaste juurde hädale, siis tegi mees relvaga liigutuse nagu vinnastas püstoli ja suunas nende poole, ta kuulis vinnastamist ning mehe poole vaadates nägi, et mees suunas püstoli tema ja XXX poole. Ta kirjeldas kohtuistungil püstolit järgnevalt – pikk, summutiga, summuti oli sama suurusega kui püstol ise. Alguses pidas tunnistaja seda püstolit pneumaatiliseks relvaks. Seejärel sisenes tunnistaja baari Obolon ja väljus sealt kurikaga, kurikas oli kaasas selleks, et ehmatada püstoliga meest. Siis lähenes ta koos XXX ja XXX süüdistatavale ja mõne aja pärast hakkas süüdistatav tulistama. Mees tulistas nende suunas, XXX kinnitas, et keegi nende seltskonnast ei üritanud mehelt püstolit ära võtta. Tunnistaja ei mäleta, mis järjekorras said isikud pihta. XXX arvas, et mees ei teinud hoiatuslasku õhku. XXX selgitas, et nende seltskond ümbritses meest, kuna tahtsid teda kinni hoida, et politseisse edasi anda, kuna see ei ole normaalne, et inimene käib püstoliga. - Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et ta nägi süüdistatavat Oboloni juures põõsastes, kui XXX hakkas mehe poole liikuma, siis tunnistaja ei näinud mehe käes midagi. Kui XXX juba lähenes süüdistatavale, siis nägi tunnistaja süüdistataval käes püstoliga sarnanevat eset. Tunnistajale tundus, et püstolil oli ka summuti. Tunnistaja juhtis ka teiste seltskonna liikmete tähelepanu sellele, et mehel oli käes püstol. Tema ütlustest nähtuvalt lähenes tema hiljem koos XXX püstoliga mehele, XXX liikus tema ees, XXX lähenes mehele 4-5 meetri kaugusele, siis kõlasid lasud, kõigepealt tabasid lasud XXX ja seejärel tunnistajat jalga, kusjuures alguses tunnistaja ei tundnud, et kuul sattus jalga. Kui lasud tabasid XXX, siis XXX koheselt kukkus. Tulistamise ajal oli XXX tulistajast umbes 4 meetri kaugusel ning sellel ajal, kui XXX sai tabamuse jalga, oli XXX ise tulistajast umbes 10-12 meetri kaugusel. Tulistaja suunas püstoli XXX poole, sest tunnistaja seisis otse XXX taga. Seejärel jooksis XXX tulistaja juurde ning lõi teda paar korda, selle tulemusena kukkus tulistaja pikali, seejuures lõi tunnistaja tulistajal püstoli käest. Esimese lasu tegi tulistaja tunnistaja sõnul Oboloni poole. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et keegi Oboloni juures viibinud tema seltskonnast ütles, et põõsastes viibinud mehel oli püstol. Seejärel sisenes ta baari ja hiljem sündmuskohale jõudes nägi ta läbipekstud meesterahvast ja XXX, kelle vahemaa oli 3 meetrit või rohkem. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et mees seisis Oboloni juures põõsaste taga ja hoidis midagi käes ja siis algas dialoog poistega. Mees pigem ei peitnud end, seisis rahulikult. Meesterahvas ütles midagi, aga poistele tema poolt öeldu ei meeldinud. Ja sellest tekis skandaal, poisid jooksid, et mees läbi peksta. Mees hakkas ära jooksma, poisid jooksid selle mehe suunas, nad olid kõik joonud. XXX ütles, et ärge jookske, ta tulistab. Mees võttis jope alt pika toruga püstolit meenutava eseme. Hilisemaid sündmusi nägi ta samuti Oboloni sissepääsu juurest. Hiljem toimus konflikt, mees jooksis eemale, poisid järgnesid talle. Seejärel mees tulistas, tunnistaja kuulis vist 4 laksatust ning XXX kukkus kohe peale tulistamist, tulistamise ajal oli XXX vähemalt 2 meetri kaugusesel tulistajast. XXX kukkumise ajal oli XXX tulistaja poolt vaadates kaugemal, kui XXX ning XXX jooksis sinna selleks, et kaitsta. Lisaks nähtub tema ütlustest, et tulistamise ajal XXX seisis ja tulistaja liikus XXX ja kogu seltskonnast eemale, samal ajal jooksid XXX ja tumedapäine noormees tulistaja suunas. Tulistamise ajal oli XXX näoga tulistaja suunas, XXX ei jooksnud, vaid seisis. XXX kukkus kohe peale tulistamist. Pärast seda tunnistaja ei kuulnud plaksatusi. XXX ja tulistaja vahemaa oli 2 meetrit. Tunnistaja mäletab pilti, et XXX kukub, meesterahvas kõrval ja ta oli juba läbi pekstud. - Tunnistaja XXX, Oboloni turvatöötaja ütles, et kui ta viibis sellel tulistamise päeval 9 1-15-10118 turvaruumis, siis öeldi talle, et hakatakse tulistama. Kui XXX väljus baarist enne tulistamist, inimene liikus ülekäiguraja suunas, tema järgi liikusid veel 4 inimest, st kõige ees liikus üks isik ja ülejäänud olid tema järgi. Kamp inimestest oli peaaegu reklaamkilbi juures. Seltskond /kamp inimestest- 4-5 isikut / liikus ülekäiguraja juurde, inimest ajati taga. Enne tulistamist olid veel mingid karjed. Ta kuulis õues viibides laksatusi, neid oli 4 või 5 ja pärast seda XXX karjumist. Pärast laksatusi XXX ei kukkunud. Ta hakkas ringi jooksma ja midagi karjuma, siis istus. Tunnistaja XXX, vanem medõde XXX, tema töökoht XXX. Talle helistati 29.03.2015 kell 12.20 ja teatati, et on olemas hoonesse tungimine. Signalisatsiooni käivitamine oli seotud mahajäetud hoones toimunud liikumisega. Ta ise läks sündmuskohale. Turvafirma töötajad olid kohal. Meesterahvas oli hoone mahajäetud osas. Meesterahvas seletas, et teda jälitasid mingid isikud ja teda topiti sinna sisse esimese korruse akna kaudu. Mees tundus ebaadekvaatne. Ta oli ära ehmunud ja ei orienteerunud ajas ja kohas kus ta oli. Tal olid korralikud riided. Selg oli tolmune või porine, just selg. - XXX, politseiametnik, kes oli teostanud sündmuskoha vaatluse Narvas aadressil XXX. - XXX, ta oli 2013 aastal ettevõtte baar Obolon juhatuse liige. Tal ei ole meeles, kas keegi ütles pärast sündmust, et aknaklaas tuleb välja vahetada või seda vahetati. Ekspert XXX, kes koostas surnu ekspertiisiakti. Tema ütles, et temal ei ole võimalik öelda, millises järjekorras sooritati kolm XXX tabanud lasku, samuti ei ole täpselt võimalik kindlaks teha, millises asendis oli kannatanu nende tabamuste saamise ajal. Aga haavade väliste morfoloogiliste tunnuste järgi saab ütelda, et need olid tekitatud lühikese aja jooksul. Ekspert ei välistanud võimalust, et rindkere tabanud lask võis toimuda selliselt, et kannatanu võis olla ettekallutatult tulistaja suunas, kes hoidis püstolit paralleelselt maaga. Tema ütlustest nähtub, et kui tegemist olnuks lähilasuga, oleksid lasujäljed jäänud kannatanu riietele. Puutuvalt kannatanu jalgades olevatesse haavadesse, et objektiivselt midagi nende haavade puhul ei oleks takistanud kannatanul liikumast, sest lihased ja närvid olid terved. Läbistav lasuvigastus oli paremal reiel sisenemis- ja väljumishaavaga parema reie välisküljel ja haavakanaliga eest-taha, nahaaluselt eest-taha, ei olnud väga sügav, ehk reie lihas ei olnud vigastatud. Kohe surm sel juhul kindlasti ei saabu, sest kõige tõsisemaks organiks, mis oli sellel juhul vigastatud, on aort. Seal oli kaasatud magu, diafragma, et need ei ole väga tõsised elundid, aga aordist koheselt hakkas väljumavoolama veri, kusjuures suure rõhu all, aga see ei tekita momentaalset surma, ei põhjusta. Minimaalset kannatanu võis elada minutid. Kui inimese pihta tulistatakse ja kuul tungib keha sisse, siis kindlasti tekib valuaisting. Arvestades just seda juhtumit, et oli tegemist kõhuaordiga ja seal on kõhuõõnes üsna palju teisi kudesid, suur rasvik, soolekinnisti, mis on pehmed rasvkoed, pehmed koed, ja siis nad asetsevad kõhus vabalt. Seega iga minut, iga sekund suurte veresoonte vigastuste korral on tähtis sest, et verevool on väga intensiivne ja rõhk aordis, see on kõige suurem arteriaalne veresoon. Aga on fakt, et kui tegemist on suure veresoone vigastusega, siis mida kiiremini inimene saab selle vigastuse kõrvaldada, seda suurem võimalus, et tema jääb ellu. Reite lasuvigastuse korral ei olnud vigastatud lihas ega närvikiud. Seetõttu ekspert eeldab, et valuaisting kindlasti on tekkinud, aga kas see oli kannatatav – see oleneb juba inimesest. Alkohol on nõrk anesteetikum ja alkohol osutab mingit suhteliselt nõrka valuvastast toimet. Objektiivselt midagi inimesele liikuda ei seganud sest, et närvid ja lihased olid terved. - Tunnistaja XXX, politseiametnik, ta oli patrullis XXX. Vaatlus tehakse menetlustoimingute raames. Olles sündmuskohal ta nägi, et reklaamsilt oli katki ja klaas oli puruks löödud. Informatsiooni kogumiseks läbisid nad päris suure territooriumi Obolon baari juurest Pähklimäe tänavani mööda Kangelaste prospekti ning vasakul poolel asuva lasteaiani, vasakul pool kuskil 300-400 meetrit kuni Pähklimäe tänavani. Tema juurde tuli sündmuskohale baari Obolon suunas 10 1-15-10118 tugeva kehaehitusega noormees, kelle nimi on XXX ja hakkas rääkima versiooni juhtunu kohta. Ta oli umbes keskmises joobes ja selgitas, et veetis koos sõpradega aega baaris Obolon. - Tunnistaja XXX sõnul mees oli alleel, baarist Obolon kaugemal kui 5 meetrit. Tunnistaja ei kuulnud mehe poolt mingisugust heli või kõnet. Tol hetkel, kui tunnistaja meesterahvast nägi, ebatavalist eset tema käes ei onud. Mees seisis üksinda, poisse oli kaks. Tunnistaja seis samal ajal ja suitsetas, rääkis teistega juttu, siis kuulsis relvaluku liikumise heli, pöördus ümber ja nägi, et XXX ja XXX paremal tee ääres seisab meesterahvas ja suunab püstolitoru nimetatud poiste suunas. Seal oli mingisugune dialoog. Hiljem ta kuulis plaksatusi, mida tekitas see sama mees, kelle käes oli näinud seda tavapäratut eset. Oli mingi rahmeldus. Ta ei mäleta täpselt kas poisid läksid mehest eemale või läksid tema poole, pärast kuulis plaksatusi. Algas mingisugune liikumine ja pärast olid plaksatused. Ta mäletab sündmusi ainult osadena, fragmentidena. Ta on XXX hästi tuttav. - Tunnistaja XXX nägi, et süüdistatav kõndis allee kõnniteel LUX baari poolt ja peatus põõsaste vahel, et XXX ja süüdistatava vahel tekkis konflikt sigareti pärast. XXX kampa suitsetas ja keegi otsustas võtta sigaretti möödakäijalt. Kui tekkis sõnaline konflikt, siis ei olnud süüdistataval midagi käes. XXX kambast mehed ja süüdistatav seisid kõrval. Mees ütles, et seiske seal, kus te seisate. Sõnalise suure konflikti käigus võib-olla 5-10 minuti pärast, süüdistatav võttis püstoli. Ta nägi mehe käes juba Oboloni ees viibides midagi püstolisarnast, pikema toruga ning nägi seda, kuidas mees selle taskust või sisetaskust välja võttis. Mees ütles, et seiske seal, kus te seisate. Mingi hoiatus oli tehtud enne lasku. Seejärel hakkas mees tulistama, üks kuul läks baari suunas, sattus klaasi, mis purunes. Seejärel sisenes XXX baari koos neidudega ja mõne aja pärast väljudes nägi, kuidas tema seltskonna liikmed olid võtnud mehe poolringi. Ta jooksis sinna alles siis kui ta kuulis lasku ja vitriin kukkus. Ta mäletab hästi seda, et kuidas mees lamas maas, teised püüdsid temalt püstolit ära võtta, püstoli äravõtmises osalesid XXX, XXX, XXX ja tema sõber. Mees lamas maas ja osutas vastupanu, oli kaklus. Nägi, kui XXX oli tabatud, aga kaklus toimub edasi. Poisid üritasid mehelt püstolit ära võtta, aga XXX lamas kõrval. Ta pööras tähelepanu sellele, et XXX jope oli rebenenud ja ta hingas raskesti, ta lamas 10-15 m kaugusel ja tal olid valule osutavad karjed. Haiglas poisid ütlesid talle, et ühel on trauma jalas, teisel peas, vigastused saadi relva äravõtmise käigus. XXX ütles, et tundis XXX umbes 2 aastat. - Asjatundja XXX,
6. aastal lõpetas kõrgema siseministeeriumi kooli, kriminoloogia instituudi. Ta töötas miilitsas ekspert-kriminalistina, politseis - juhtiva eksperdina /instituut ekspertiiside läbiviimisega/. Asjatundja põhistas veenvalt oma arvamuse. Tema arvamus:
7. Püstol Margolin on spordipüstol, võistlustes osalemiseks, ei ole ette nähtud summutiga kasutamiseks, isetehtud summutiga. Selle relva tehnilised parameetrid on muutunud, toimus mehhanismi kulum. Kuna püstol on ette nähtud võistlustel osalemiseks, siis on päästikule vajutamine väga minimaalne ja summuti tõttu toimus suurem mehhanismi kulum.
8. Kohtuarstliku ekspertiisiga oli tuvastatud kolm erineva suunaga vigastust: esimene vigastus oli tehtud horisontaalselt, teine vigastus oli ülevalt alla ja kolmas vigastus alt üles. See ei tähenda nende tekitamise järjekorda. Kuna lasud olid tehtud üksteise järel, ehk ei olnud suur vaheaeg nende vahel ja haavad olid tekitatud lühima aja jooksul, siis kõik vigastused olid tekitatud ühest püstoli asendist. Kolm lasku võisid toimuda 5 minuti jooksul.
9. Esimene haav oli tekitatud jalas ja see oli riivav haav. Teine lask toimus nii, et tekkis läbiv lasuvigastus reies, kuul lendas alt ülesse reide. Kolmas lask tabas rinda, mis on tõendatud sellega, et haavakanalid olid erineva suunaga. See tähendab seda, et inimene tulistas ühelt kohalt ja ühest kehaasendist, aga need olid erinevad lasud.
10. Kuna lasud olid erineva suunaga /üks ühelt poolt tehtud, teine teiselt poolt ja see vahemaa nende vahel/, siis kõik see räägib, et tulistaja ei sihtinud.
11. Haavakanalite suund laiba peal räägib sellest, et ta ei kummardunud ega ka kukkunud. 11 1-15-10118
12. Püstolis puudub kukke blokeeriv mehhanism, see võiks olla seotud mehhanismi vigastusega või sellega, et mingid detailid puudusid. Päästik on väga pehme, päästiku pingutus nõrk. Relva tahtmatu äravõtmine võib kaasa tuua tahtmatu päästikule vajutamise. Kui keegi sikutab püstolit, siis lasud võisid toimuda ilma selle inimese tahteta, kes hoiab püstolit ja kelle sõrm on päästiku peal, sõltumata sellest kui tugevalt ta hoiab püstolit, sõltumatult sellest, kas see sikutamine on jõuga või mitte, sest päästiku peale vajutamine on väga nõrk, ehk siis juhuslikud liigutused mõlemate inimeste poolt, kes hoiab püstolit ja teise inimese liigutused, kes tõmbab seda välja, siis nad võivad juhusliku tulistamise põhjuseks olla. Seda enam, et summuti tulistamise ajal ei jõua kuumeneda ja seda enam, et selle peal on isoleeriv kummist toru.
13. Lähtudes haava kohast tuleneb see, et esimene lask ei olnud ette nähtud tapmiseks. Inimese keha alumisel poolel ei ole neid organeid, mille tabamine on eluohtlik ja nende tabamisel ei tulene kohene surm, on aega selleks, et inimest päästa.
14. Lasu ajal, mis tabas rindkere piirkonda oli kannatanu istuvas asendis ja pooleli pööratud kehahoiak, kuna haava asukoht tõendab seda. Nii tulistaja kui ka tulistatav ei olnud tulistamise ajal püstises asendis, sest on olemas objektiivsed andmed - haavakanalite suund. - Tunnistaja XXX ütles, et ta oli
15. aastal ettevõtte /baar Obolon/ juhatuse liige. Ta teab, et
16. aasta aprilli kuus toimus baari Obolon lähedal tulistamine. Ta ei mäleta, et tulistamisega kahjustati Oboloni hoone klaase. 2.
17. Kohtuitungi käigus uuris kohus järgmised tõendid Kohtuitungi käigus uuris kohus järgmised tõendid: Surnu ekspertiisiakt nr xxx koos fototabeliga. Ekspert tuli järeldusele, et XXX surma põhjuseks oli vasakusse ringkereõõnde ja kõhuõõnde tungiv kuuli peetuslasu haav sisenemisavaga vasakul pool rindkerel VI roidevahemikus rangluu keskjoonel, haavakanali suunaga eest-veidi vasakult-üles põiki taha-veidi paremale-alla, koos rinnakelme, vahelihase, mao ning kõhuaordi vigastusega, kuuli peetumisega III-IV nimmelüli vahekettas; vigastuse tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline verirind, verikõht ning arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust. (p 1). Peale surma põhjustanud vigastusi sedastati kannatanu surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul järgmised kehavigastused: parema reie piirkonna kuuli lasuvigastus sisenemis-ja väljumisavaga parema reie välisküljel, haavakanali suunaga nahaaluselt eest-taha; vasaku reie riivav kuuli lasuvigastus; marrastused paremal pool otsmikupiirkonnas, mõlemal alajäsemel, nahaalused verevalumid paremal säärel, värsked marrastused mõlema küünarliigese sirutuspinnal. (p 2). Nahaalused verevalumid paremal säärel (vigastused nr 6,7,9), marrastus parema põlveliigese sirutuspinnal ja vasaku sääre eespinnal (nr 5 ja 10) on tekitatud löökidest tömbi piiratud pinnaga esemetega või vastu sarnaseid esemeid/pindu mitte vähem kui 2-4 päeva enne surma. Marrastused paremal küünarvarrel ja vasaku küünarliigese sirutuspinnal ja nahaalune verevalum vasakul küünarliigesel (vigastused nr 8,11,13) on tekitatud löökidest tömbi piiratud pinnaga esemetega või vastu sarnaseid esemeid/pindu mitte rohkem kui 1-2 päeva enne surma. Vasakusse rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungiv lasuhaav, samuti ka parema reie piirkonna kuuli lasuvigastus ning võimalik, et vasaku reie riivav kuuli lasuvigastus on tekitatud lasu sooritamisel väikesekaliibrilisest tulirelvast (kuni 6 mm). (p 3). Kannatanu asend talle surma põhjustanud vigastuse tekitamise momendil võis olla nii seisev kui ka istuv või selili-külili lamav (p 4). Peale surma põhjustanud vigastuse saamist oli kannatanu võimeline sooritama sihipäraseid tegevusi lühikese aja jooksul, mis ei ole täpselt määratav kuid võib olla mõõdetav maksimaalselt minutites-kümnetes minutites. (p 5). Toksikoloogiauuringul leiti XXX surnukeha verest 2,35 mg/g etanooli ja silma klaaskehavedelikust 2,30 mg/g etanooli; selline etanooli verekontsentratsioon vastab elaval isikul keskmisele alkohoolsele joobele. (p 8). (kd 1, lk 10-19). 12 1-15-10118 21.04.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Vaatlusprotokolliga vaadeldi maa-ala sündmuskohal asukohaga Narva linn, Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmikul. Vaatlust teostati pimedal ajal, kunstliku valguse käes: tänavalaternad ja taskulamp. Vaadeldav maa-ala asub ristmikust vasakul, suunaga baari Obolon poole. Maapinnal, kõnnitee ääres olid näha mitmed pruunid vereplekid, samuti olid vereplekid 50 cm kaugusel. Pori seest on leitud püstolipide (kaasa võetud), pidemest 15 cm kauguselt leitud ja kaasa võetud üks padrunikest. Haljasalal seisev reklaamtahvel oli kahjustatud: üks klaas, mis on suunaga ristmiku poole, oli täiesti purunenud, reklaamiplakat, milles on eeldatavalt kuuliava, lebas maas (kaasa võetud). Klaasikildude alt kuuli ei ole leitud. Klaas, mis on suunaga baari Obolon poole, oli terve. Vaadeldaval maa-alal baarist Obolon kuni Kangelaste-Pähklimäe ristmikuni kuule ei ole leitud. (kd 1, lk 21-28). 22.04.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll (täiendav) koos fototabeliga. Vaatlusobjektiks oli Pähklimäe tänava sõidutee parempoolne (kui vaadata Pähklimäe poolt Kangelaste prospekti poole) teeäär, mis asub aadressil Kangelaste 24 maja vastas, nimetatud maja otsaseinast 30 meetri kaugusel ja 41 meetri kaugusel Kangelaste prospekti sõidutee servast. Parema teeääre kõrvale oli paigaldatud metallist piirdeaed, mille taga olid plasttorud linna veevarustuse paigaldamiseks. Sõidutee pinnasekattega osalt oli leitud 5,6 kaliibriga summutiga püstol Margolin. Püstoli number K 5922P on valtsitud püstolirauale. Püstoli toru oli suunatud Pähklimäe tänava sõidutee poole, relv lebas vasaku küljega vastu maad. Püstolil puudus pide, padrunipesas padrunit ei olnud. Püstol võeti sündmuskohalt kaasa. (kd 1, lk 29-33). 22.04.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll (täiendav) koos fototabeliga. Vaatlusprotokolliga vaadeldi maa-ala Pähklimäe tänava ja Kangelaste tänava vahel. Minnes püstoli leidmise kohast mööda Pähklimäe tänavat Kangelaste prospekti suunas, pöörates paremale Kangelaste tänavale, sõidutee ääres oli leitud muljutud väikese kaliibriga relva padrunikest, nimetatud koha vahetust lähedusest, asukohaga elektriposti tugipostist 12 meetri kaugusel, samuti elektripostist 10 meetri kauguselt. Padrunikest on kaasa võetud. (kd 1, lk 3438). Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Vaadeldi xxx maja ja baari Obolon vahele pargitud sõiduauto Mercedes-Benz, reg.nr. XXX. Sõiduauto salongis juhiistme taga ja tagaistme ees põrandalt leiti kaks puidust kurikat. Kolmas kurikas (katkine) leiti kõrvalistuja istme taga tagumise istme ees põrandalt. Neljas kurikas leiti tagumise klaasi eest riiulilt. Samuti sõiduautos leiti alumiiniumkaabli jupp, musta värvi, juhiistme ja ukseläve vahelt. Neli puidust kurikat ja musta värvi alumiiniumkaabli jupp võeti kaasa. Sõidukiomanik on XXX. (kd 1, lk 53-59). Vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi baari Obolon asukohaga xxx videovalve süsteemi. Baari videovalve süsteem kujutas endast musta värvi (süsteemi) plokki, mis asus baari abiruumis. Süsteemiplokiga olid ühendatud erinevad juhtmed, mis viisid monitorini. Monitoris on näha nelja kaamera pilt erinevatest kohtadest baaris. Üks neist oli pilt baari sissepääsu eest. Nimetatud ruumis, laua all, leiti arvuti süsteemplokk. Kaks andmekandjat (videosalvestuse süsteemiplokk 4CH.H.264DVR nr BCCi00409 ja arvutiplokk nr 16155045500050) võeti kaasa baari omaniku loal. Baarileti kõrval leiti ja võeti kaasa kaks puidust kurikat. (kd 1, lk 64-66). Asitõendi vaatlusprotokoll. Vaatluse objektiks on plaat vestlusega politseinumbril 21.04.
18. Plaadil on vestlus dispetšeri ja numbrilt XXX 21.04.2013 kell 00.56 helistanud meesterahva vahel. Helistanud meesterahvas teatas politseile, et Kangelaste tänaval, ristmikul on kaklus. Noormeest pekstakse kambaga. Teda peksti ja kanti baari Obolon suunas. Plaadil on ka vestlus dispetšeri ja numbrilt XXX helistanud meesterahva vahel. Meesterahvas XXX teatas, et Narvas restorani Obolon juures, Kangelaste 18 kõrval peksti suure kambaga läbi inimene ning 13 1-15-10118 üritatakse teda punasse mikrobussi panna. Mikrobussi roolis on neiu. Punane mikrobuss sõitis minema Tuhat Pisiasja suunas. Teisse sõiduautosse pandi kolm kurikat. (kd 1, lk 88-93). SA Narva Haigla 04.06.2013 tõend. Tõendi alusel 21.04.2013 kell 03.50 pöördus XXX erakorralise meditsiini kliiniku osakonda. Ta pöördus haiglasse arstiabi saamiseks 21.04.2013 vägivaldse traumaga. Diagnoosiks on XXX. (kd 1, lk 111). Isiku läbivaatuse protokoll. Kannatanu XXX läbivaatusel tuvastati tema laubal paremal pool nahavigastus – kuivanud verekoorikuga 3 cm pikk ja 0,5 cm lai marrastus. Muid vigastusi ei ole tuvastatud. (kd 1, lk 140-141). Läbiotsimisprotokoll. Läbiotsimise aluseks on Viru Ringkonnaprokuratuuri 21.04.2013 läbiotsimise määrus. Läbiotsimise käigus oli läbi vaadatud kahetoaline korter aadressil . Korteri esikus riietekapis, ülemiselt riiulilt leiti klaaspurk. Purgis oli karp, millel oli kirje Target. Karbi seest leiti: sihtpadrunid – 14 tk; karbid, millel oli kirje Sihtpadrunid kaliibriga 5,6 – 4 tükki, karp kirjega Jahindus-sportlik kaliibriga 5,6 mm – 50 tükki; eraldiasetsevad padrunid kaliibriga 5,6 mm – 131 tükki. Kapikesest leiti kaks puidust osa, mis sarnanesid püstoli käepidemele. Külalistetoa vaatlusel leiti monitori tagant metallist ese, mis sarnanes tulirelva summutiga. Võeti kaasa padrunid: karp – 14 tükki, karp – 4 tükki, karp – 50 tükki, purk padrunitega – 131 tükki, kaks puidust osa – püstoli käepidemed, summutiga sarnane metallist ese. Kokku 198 tükki. (kd 2, lk 2-5). SA Narva Haigla 25.04.2013 tõend. Tõendi alusel viibis Aleksei Drozdov haiglas diagnoosiga xxx ajavahemikul alates 21.04.2013 kuni 26.04.
19. (kd 2, lk 52). Isiku kohtuarstliku ekspertiis (ekspertiisiakt nr xxx). Esitatud ravidokumentide põhjal ja arvestades juhtumi asjaolusid, tuli ekspert järgmistele järeldustele:
20. Haiglasse saabumisel esinesid Aleksei Drozdovil järgmised vigastused: kaks haava pea kiiru-kuklapiirkonnas (dokumentide järgi põrutushaavad), peaaju kelmete alused verevalumid, verevalandused näo ja pea pehmetes kudedes, verevalumid näol, näokoljuluude murrud, kaelalüli ogajätke murd, verevalumid vasakul pool ringkerel ja vasakul reiel, parema küünarluu ja viienda kämblaluu kinnine killunenud murd, kapslialune põrnarebend, marrastus vasakul labakäel, üks haav seljal. 2.
21. Kõik ülalkirjeldatud vigastused, peale haava seljal tekkisid kõva tömbi eseme (esemete) toimel. Üks haav seljal võis tekkida terava lõikevahendi toimel.
22. Kõik A. Drozdovil sedastatud vigastused koosvõetuna ei põhjusta lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 266/13.08.2002 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 eluohtlikku tervisekahjustust ja tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid mitte rohkem kui 4 kuud.
23. Esitatud ravidokumentidest on teada, et kannatanu oli haiglasse pöördumisel kerges alkohoolses joobes, mida kinnitab vere laboratoorse uuringu tulemus „21.04.2013 etanooli sisaldus veres – 1,35 promilli“. (kd 2, lk 61-67). 29.04.2013 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Protokolliga vaadeldi sündmuskohalt ja läbiotsimiste käigus äravõetud asjad: kannatanu XXX riietus (spordijope firma PUMA logoga, valget värvi trikotaažikangast T-särk kirjega RUSSIA, sinist värvi meeste teksapüksid); kahtlustatava A. Drozdovi musta värvi nahast jope; musta värvi metallist püstolisalv; 7 padrunit kaliibriga 5,6 mm, üks padrun pikkusega 25 mm, selle kest pikkusega 15,55, diameeter 5,7 mm; püstol Margolin kaliibriga 5,6 mm; musta värvi metallist püstolisalv; padrunikestad; silindrikujuline mustast metallist summuti; 198 padrunit; kaks puidust püstoli käepideme kujulist eset; halli värvi metallist kuul; puidust pesapallikurikas pikkusega 85 cm; puidust kurikas pikkusega 46 cm; puidust kurikas murtud käepidemega pikkusega 60 cm, mille ots on mässitud sinist värvi isoleerpaelaga; puidust kurika käepide murtud otsaga, kurika käepide 14 1-15-10118 on mässitud sinist värvi isoleerlindiga; painutatud metallist varras pikkusega 50 cm; reklaamiplakat kirjega „Ostad salasigarette, toetad kuritegevust“. (kd 2, lk 92 – 126). Tulirelvaekspertiis (ekspertiisiakt nr 13E-TB0076). Ekspert tuli järeldusele, et ekspertiisiks esitatud Margolini püstol MTsM kuulub tulirelvade hulka. Ekspertiisiks on esitatud poolautomaatne Margolini püstol MTsM kaliiber .22LR (5,6 mm) number K5922P. Ekspertiisiks esitatud Margolini püstol MTsM on laskekõlblik. Ekspertiisiks esitatud 205 ääretulepadrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, on laskekõlblikud. Ekspertiisiks esitatud padrunikestad on tulistatud ühest ja samast relvast. Ekspertiisiks esitatud neli kesta ja üks kuul on tulistatud esitatud püstolist MTsM number K5922P. Ekspertiisiks esitatud kaks helisummutit on kasutatavad tulirelva helisummutina. (kd 2, lk 130-136). Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis (ekspertiisiakt nr xxx). xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 13E-GE0518). Ekspert tuli järeldusele, et tulirelvalt võetud esimesest proovist (päästikult; proov Al32293) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Aleksei Drozdovi DNA profiiliga. (p 1.1) Tulirelvalt võetud kaheksandast proovist (relvaraua küljes olnud silindriliselt objektilt; proov Al32300) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. XXX, XXX, XXX, Aleksei Drozdovi, XXX ja XXX DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. (1.2). Puidust kurikalt kirjega „Power Play" võetud neljandast proovist (jämedamalt osalt; proov Al33828) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada XXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. XXX, XXX, XXX, Aleksei Drozdovi ja XXX DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. (p 2.1). Puidust kurikalt võetud kolmandast proovist (laiemalt osalt; sisaldas eeltesti alusel verd; proov Bl30293) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Aleksei Drozdovi DNA profiiliga, (vt arvamuspunkt nr 1.1). Saadud DNA profiil ei ole seostatav XXX, XXX, XXX, XXX ega XXX DNA profiiliga. (p 3.1). Puidust kurikalt võetud esimesest proovist (käepidemelt; proov Al32307) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav meespäritolu peamine DNA profiil, mis ei ole kokkulangev ühegi riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga ega proovist Al32300 (vt arvamuspunkt nr 1.2.) saadud peamise DNA profiiliga. XXX, XXX, XXX, Aleksei Drozdovi, XXX ja XXX DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. (p 4.1). Puidust kurika osalt kirjega „Power Play" võetud kolmandast proovist (proov A133831) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada XXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. XXX, Aleksei Drozdovi, XXX ja XXX DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. XXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. (p 5.1). Puidust kurika osalt võetud teisest proovist (teibitud alalt; proov Al32312) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Aleksei Drozdovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. (p 6.1). Silindriliselt objektilt (proov A132315) võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada XXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Samuti ei saa välistada isikult, kellelt pärineb proovist Al32300 saadud peamine DNA profiil (vt arvamuspunkt nr 1.2), pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. XXX, XXX, XXX, Aleksei Drozdovi ja XXX DNA profiilid ei 15 1-15-10118 ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. (p 7.1) Silindriliselt objektilt võetud teisest proovist (proov A132314) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada XXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. XXX, XXX, XXX, Aleksei Drozdovi ja XXX DNA profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. (p 7.2). (kd 2, lk 141-152). Asitõendi vaatlusprotokoll. Vaadeldavaks objektideks on valget värvi korpusega lauaarvuti numbriga 16155045500050, arvutis asus kõvaketas SAMSUNG SP0802N mahtuvusega 80 GB ning musta värvi korpusega turvakaamera salvesti 4CH.H.264, turvakaamera salvestis asus kõvaketas WDC WD3200AAKX-001CAO mahtuvusega 320 GB. Arvutile omistati tähtis „A01“, kõvaketas tähistati kui „H01“. Turvakaamera salvestile omistati tähis „DVR01“, kõvaketas tähistati kui „H01“. Tehti kindlaks, et andmekandjalt DVR01H01 ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik taastada videosalvestisi ajavahemikust 20.04.2013 kell 22.00 kuni 21.04.2013 kell 02.
24. (kd 2, lk 157-160). Kujutiseekspertiis (ekspertiisiakt nr 13E-IV0009). Ekspertiisiks esitatud videosalvestusseadme Avtech KPD674ZB-C (S/N: BCCI00409) andmekandjalt taastati videosalvestised. Vastavalt täpsustavale informatsioonile andmekandjalt taastatud videolõikudest valiti välja 301 videolõiku, mis kodeeriti MJPEG koodeksiga ja salvestati AVI failivormingusse DVD-plaatidele. (kd 2, lk 163-164). Kujutisekspertiis (ekspertiisiakt nr 14E-IV0006). Ekspertiisiobjektideks olid videofailid, mis taastati ekspertiisi nr 13E-IV0009 käigus. Ekspertiisiülesandes kirjeldatud ajavahemikul ning välise turvakaamera poolt salvestatud videofailid ühendati üheks terviklikuks ning kellaajaliselt järjepidevaks videofailiks. Saadud videofaili töödeldi visuaalse kvaliteedi parandamise eesmärgil. Töötluse tulemusel tehti kolm erinevat videofaili. Videofailid olid salvestatud DVDplaatidele, mis on esitatud ekspertiisilisadena. (kd 2, lk 190-191). Asitõendi vaatlusprotokoll. Vaatlusprotokolliga vaadeldi CD plaadil salvestis, mis oli tehtud 21.04.2013 baari Obolon aadressil Pähklimäe 1 Narvas. (kd 2, lk 166-185). DVD+R plaat nimega „kriminaalasi 13240101670 Lisa , 14E-IV0006“, fail nimega „v2likaamera_t66deldud.avi“. DVD+R plaat nimega „kriminaalasi 13240101670 Lisa 1, 14E-IV0006“, fail nimega „v2likaamera.avi“. Kannatanu XXX ülekuulamise protokoll, mis on koostatud kriminaalasjas nr 15233000378, 29.03.2015 a. Ta andis ütlusi: “ 29.03.2015 päeval kella 13.00 paiku täpsemalt öelda ei oska, jalutasin mööda Narva jõe kaldapealselt Ro-Ro baari kandis. Ma kõndisin Rakvere tänava kaldapealse kallakust baari poole. Kõndisin vasakul pool teed. Umbes 150 meetrit enne baari mahajäetud endise mööblitöökoja kõrval minust paremal ootamatult peatus auto BMW, mulle tundus 7-s mudel musta värvi. Autost juhiistme taga asuvalt tagaistmelt hüppas välja sportliku kehaehitusega noormees, seljas tumedad riided, kasvu umbes 180 cm, vanus umbes 35 aastat. Üksikasjalikumalt ma teda kirjeldada ei suuda. Autost väljunud mees kõndis minust selja tagant mööda ja vasaku külje poolt tuli minu ligi. Seejärel järsult lükkas autosse tagaistmele. Autos tagaistmel istus veel üks noormees. Peale tema oli autos juht, ees reisijaiste oli tühi. Pärast seda kui mind autosse lükati, mees istus minust vasakule, seejärel järsult kallutati minu pea alla ja auto sõitis kiirelt ära. Minu pead hoiti all, ei antud võimalust pead tõsta. Minuti viie pärast auto peatus ja mind viidi autost välja. Mehed olid taga, seetõttu ma ei näinud neid. Vaadanud kohta sain aru, et me jõudsime endise sanepidjaama territooriumile Narvas Koidula tänaval. Pärast seda kui 16 1-15-10118 mind autost välja viidi, kehast kinni hoides ja kallutades minu pead alla, mind viidi hoonesse. Seejärel viidi ühe akna juurde esimesel korrusel ja siis lükati mind peaga aknast välja. Hoones oli juba keegi, kes tiris mind kätest ja õlgadest sisse tagasi. Too, kes mind sisse tiris, kallutas minu pead allapoole ja viis hoonesse. Läksime läbi hoone koridoride teisele korrusele, seejärel trepist alla. Mööda hoonet kõndisime mõned minutid, siis see inimene kutsus mu väikesesse vaheruumi, mis käis kinni metallvõrega, asub trepi ja hoone välisukse kõrval. Vaheruumis olid koristustarbed, harjad, lapid, ämbrid. Uksel lukku ei olnud. Mees, kes mu sellesse vaheruumi kutsus, ütles mulle „istu paigal ja ära tüki kusagile“. Näitas mulle rusikat, lükkas võreukse koomale ja läks ära trepist üles. Istusin selles vaheruumis küllaltki kaua aega, kuna kartsin väljuda. Mõne aja pärast hoone välisuks avanes, hoonesse sisenes naine ja ma palusin temalt abi. Naine kutsus välja valve ja politsei. Üksikasjalikult kirjeldada seda meest, kes mind mööda hoonet viis, ma ei suuda, kuna ma olin väga hirmunud. Ma võin öelda, et ta oli sportliku kehaehitusega, mulle tundus, et vanuses umbes 35 aastat. Põhjust, miks mind autosse pandi ja sellesse hoonesse viidi ma ei tea. Mingeid võlgasid või probleeme mul pole kellegagi . Keegi ei ole mind ka ähvardanud. Füüsilist vägivalda minu suhtes ei kasutatud. Mingit varalist kahju mulle ei tekitatud. Mulle on selgeks tehtud, et kooskõlas ohvriabi seadusega mul on õigus pöörduda ohvriabi koordinaatori poole Pensioniametisse aadressil Narva, Malmi 5a, kontakttelefon 3591061, konkreetse abi saamiseks“. (kd 3, lk 2-7). Ütluste ja olustiku seostamise protokolli, mis on koostatud 30.03.2015 aastal. Protokolliga tõendatakse süüdistatava poolt tõele mittevastavat ütluste andmist. (kd 3, lk 8-12). - Kannatanu XXX ülekuulamise protokoll 31.03.2015 a. 3-köites, lk 13-
25. Sellega tõendatakse süüdistatava poolt tõele vastavat ütluste andmist. (kd 3, lk13-17). - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millega kirjeldatakse Narvas aadressil XXX asuva hoone, olustiku peale kuriteo toimepanemist. (kd 3, lk 34-41). - DVD-plaadid. -Hagiavaldus lisadega. (kd 3, lk 182-227). -Tšekid (kd 2, lk 1-10). -07.04.2015 Kohtuotsus (kd 2, lk 11-13). -Lühimenetluse süüdistusakt kr.asjas nr 14240103452 (kd 2, lk 14-17). -02.03.2017 Vastus päringule (kd 2, lk 19-20). - Riigiküla Servise OÜ hinnakiri (kd 2, lk 21). -Fotod (kd 2, lk 22-23). -Sünnitunnistus (kd 2, lk 24). -Fotod (kd 2, lk 25-26). -OÜ Narva Joala Perearstikeskus tõend nr xx (kd 2, lk 27). -Digiloo haigusjuhtum nr xxx (kd 2, lk 28-29). -SK Veod OÜ tõend (kd 2, lk 30-31). -Õiendid ekspertiisi maksumuse kohta (kd 2, lk 32-41). -ID-kaardi koopia (kd 2, lk 42). -Sünnitõend (kd 2, lk 43). - Surnu ekspertiisiakt nr xxx, väljavõte meditsiinilisest dokumendist (kd 2, lk 44). -Karistusregistri andmed (kd 2, lk 45). -Pakend 1, DVD-plaadid ekspertiisitulemusega (kd 2, lk 46). -Pakend 2, DVD-plaadid ekspertiisitulemusega (kd 2, lk 47). -SK Veod OÜ tõend, taotlus (kd 2, lk 48-51). -Taotlus SK Veod OÜ tõend (kd 2, lk 52-55). -Drozdovi tuludeklaratsioon (kd 2, lk 56-63). -Töövõime kaardi koopia (kd 2, lk 64-65). 17 1-15-10118
26. Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas 3.1.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Süüdistatav Aleksei Drozdov tunnistas oma süüd osaliselt. Kaitsja Aleksei Forstiman on seisukohal, et Aleksei Drozdovi süüdistus

§ 418lg 1 ja § 320 lg 1 järgi on põhjendatud.

Süüdistus

§ 113ja § 420 lg 1 järgi ei ole põhjendatud.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud teod /

§ 418

lg 1, § 420 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi/ on aset leidnud, teod pani toime Aleksei Drozdov ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.

§ 113järgi esitatud süüdistuses tuleb Aleksei Drozdov õigeks mõista.

3.2. Aleksei Drozdov´i süüdistatakse selles, et omamata tulirelva ja laskemoona soetamisluba ja relvaluba, rikkudes relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ainult relvasoetamisluba annab selle omanikule õiguse relva ja laskemoona soetamiseks ja relvaseaduse § 34 lg 2 ja § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relvaluba annab õiguse relva ja laskemoona hoidmiseks, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isiku käest ebaseaduslikult laskekõlbliku tulirelva - püstoli Margolin number K5922P koos vähemalt 205 laskemoona hulka kuuluva laskekõlbliku padruniga kaliibriga 5,6 mm, mida hoidis oma elukohas Narvas aadressil XXX asuvas korteris kuni 21.04.2013.a. Omandatud püstolit Margolin kandis Aleksei Drozdov endaga kaasas kuni ta sellest 21.04.2013.a kella 00.50 paiku Narvas Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmiku läheduses XXX, XXX ja XXX suunas tulistas ning püstoli sündmuskoha lähedusse jättis, kust see 22.04.2013.a teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. 198 laskemoona hulka kuuluva laskekõlblikku padrunit leiti ja võeti ära Aleksei Drozdov´i elukohast XXX aadressil XXX asuvas korteris 21.04.2013.a teostatud läbiotsimise käigus ning püstoli salv, milles oli 7 laskemoona hulka kuuluvat laskekõlblikku padrunit, leiti ja võeti ära Aleksei Drozdov´i jope taskust 21.04.2013.a Narva Haiglas. Kohus leiab, et Aleksei Drozdovi poolt tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. Tema süüd kinnitatakse tõenditega: - Läbiotsimisprotokoll (kd 2, lk 2-5). -22.04.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll (täiendav) koos fototabeliga. Vaatlusobjektiks oli Pähklimäe tänava sõidutee parempoolne teeäär. Sõidutee pinnasekattega osalt oli leitud 5,6 kaliibrine summutiga püstol Margolin (kd 1, lk 21-28). - Tulirelvaekspertiis nr 13E-TB0076 (kd 2, lk 130-136). - Aleksei Drozdov´i ütlused. - XXX ütlused. Aleksei Drozdov´i elukohas XXX aadressil XXX asuvas korteris 21.04.2013.a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära muuhulgas 198 laskemoona hulka kuuluvat laskekõlblikku 18 1-15-10118 padrunit ja helisummuti, ning samal päeval leiti ja võeti Aleksei Drozdov´i jope taskust püstoli salv, milles oli 7 laskemoona hulka kuuluvat laskekõlblikku padrunit. Lisaks leiti 22.04.2013.a sündmuskohalt Narvas Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmiku läheduses laskekõlblik tulirelv - püstol Margolin number K5922P koos selle külge kinnitatud tulirelva helisummutiga, millega Aleksei Drozdov oli sündmuskohal viibinud 21.04.2013.a. Tulirelva ekspertiisi akt koos fototabeliga tõendab asjaolu, et Aleksei Drozdov´i kasutuses olnud püstol oli laskekõlblik tulirelv ning tema elukohast leitud ja ära võetud padrunid olid laskekõlblikud, samuti seda, et ekspertiisiks esitatud kaks helisummutit (üks neist leiti süüdistatava elukohast ning teine kinnitatuna sündmuskohalt leitud püstoli külge) olid kasutatavad tulirelva helisummutina. Drozdovil puudusid nimetatud esemete omamiseks ja valdamiseks seaduses ettenähtud load – püstoli, selle padrunite soetamisluba ja relvaluba, seda kinnitas ta ka ise kohtuistungil. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, so pidas võimalikuks, et ta rikub oma teoga nõudeid. Kohus leiab, et Aleksei Drozdov pani kuriteo toime otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et temal puudub tulirelva ja laskemoona soetamisluba ja relvaluba. Vastavalt

§ 16

lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava Aleksei Drozdovi käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani Aleksei Drozdov toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.3. Samuti tema omamata tulirelva helisummuti soetamisluba ja relvaluba, rikkudes relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ainult relvasoetamisluba annab selle omanikule õiguse tulirelva osade soetamiseks ja relvaseaduse § 34 lg 2 ja § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relvaluba annab õiguse helisummuti, so tulirelva osa relvaseaduse § 20-1 lg 2 tähenduses, käitlemiseks, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isiku käest ebaseaduslikult kaks helisummutit, mida hoidis oma elukohas XXX aadressil XXX asuvas korteris kuni 21.04.2013.a. Ühe omandatud tulirelva helisummuti kinnitas Aleksei Drozdov enda kasutuses olnud püstoli Margolin külge ning kandis seda endaga kaasas kuni ta helisummutiga püstolist Margolin 21.04.2013.a kella 00.50 paiku Narvas Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmiku läheduses XXXX, XXX ja XXX suunas tulistas ning helisummutiga püstoli sündmuskoha lähedusse jättis, kust see 22.04.2013.a teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. Teine tulirelva helisummuti leiti ja võeti ära Aleksei Drozdov´i elukohast XXX aadressil XXX asuvas korteris 21.04.2013.a teostatud läbiotsimise käigus. Kohus leiab, et Aleksei Drozdovi poolt tulirelva helisummuti ebaseaduslik käitlemine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. Tema süüd kinnitatakse tõenditega: - Läbiotsimisprotokoll (kd 2, lk 2-5). - 22.04.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll (täiendav) koos fototabeliga (kd 1, lk 21-28). - Tulirelvaekspertiis nr 13E-TB0076 (kd 2, lk 130-136). 19 1-15-10118 - Aleksei Drozdov´i ütlused. Tulirelva ekspertiisi akt koos fototabeliga tõendab asjaolu, et ekspertiisiks esitatud kaks helisummutit (üks neist leiti süüdistatava elukohast ning teine kinnitatuna sündmuskohalt leitud püstoli külge) olid kasutatavad tulirelva helisummutina. Drozdovil puudusid nimetatud esemete omamiseks ja valdamiseks seaduses ettenähtud load – püstoli, selle padrunite ning helisummutite soetamisluba ja relvaluba, seda kinnitas ta kohtuistungil. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, so pidas võimalikuks, et ta rikub oma teoga nõudeid. Kohus leiab, et Aleksei Drozdov pani kuriteo toime otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et temal puudub tulirelva helisummuti soetamisluba ja relvaluba. Vastavalt

§ 16

lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava Aleksei Drozdovi käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemisega pani Aleksei Drozdov toime

§ 420lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.7. Samuti tema, olles kannatanuna eelnevalt hoiatatud

§ 320

järgi teadvalt vale ütluse andmise eest, andis 29.03.2015.a ajavahemikul 16.20-17.05 Narvas aadressil Vahtra 3 toimunud kannatanu ülekuulamise käigus teadvalt valeütlusi selle kohta, et 29.03.2015.a kella 13.00 paiku XXX asuva maja juures tõukas tundmatu mees teda vastu tema tahtmist sõiduautosse BMW ning seejärel viisid tundmatud mehed ta mahajäetud hoonesse Narvas aadressil XXX, kus paigutasid ta trellidega abiruumi piirates sellega Aleksei Drozdov´i vabadust. Tegelikult selliseid Aleksei Drozdov´i poolt kannatanu ülekuulamise käigus kirjeldatud sündmusi ei toimunud. Aleksei Drozdov´i süüd kinnitatakse tõenditega: - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millega kirjeldatakse XXX aadressil XXX asuva hoone, olustiku peale kuriteo toimepanemist. (kd 3, lk 34-41). - Ütluste ja olustiku seostamise protokoll, mis on koostatud 30.03.2015 aastal. Protokolliga tõendatakse süüdistatava poolt tõele mittevastavat ütluste andmist. (kd 3, lk 8-12). - Kannatanu A. Drozdovi ülekuulamise protokoll 31.03.2015 a. 3-köites, lk 13-17. (kd 3, lk1317). - Kannatanu A. Drozdovi ülekuulamise protokoll, mis on koostatud kriminaalasjas nr 15233000378 29.03.2015 a. (kd 3, lk 2-7). - Tunnistaja XXX ütlused, kes avastas 29.03.2015.a Narvas aadressil XXX asuvast hoonest süüdistatava peale seda, kui hoone signalisatsioon oli tööle hakanud. Ka temale ütles Drozdov, et teda oli vägisi sinna XXX asuvasse majja toodud. Kohtuistungil selgitas Drozdov politseis valeütluste andmist selliselt, et ta sisenes 29.03.2015.a Narvas aadressil XXX asuvasse hoonesse hoopis uudishimu pärast. Kui ta sai hoones viibides aru, et ta ei võinud seal viibida, hakkas tööle signalisatsioon ja ta peitis ennast ära. Kui ta siis üles 20 1-15-10118 leiti ütleski ta hirmust, et teda rööviti, kartes, et sissetungimise eest tuleb range karistus. Kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisega pani Aleksei Drozdov toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus võtab arvesse, et Drozdov 21.04.2014 läbipeksmise protsessis sai kurikaga lööke vastu pead ja võis 29.03.2015 käituda ebaadekvaatselt. Tal oli kaks haava peas, peaaju kelmete alused verevalumid, verevalumid pea pehmetes kudedes, peaajupõrutus. Pärast peksmist kaotas ta teadvuse, tal olid mälulüngad. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st isik peab olema teadlik, et ta annab vale ütluse. Kohus leiab, et Aleksei Drozdov pani kuriteo toime otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et ta annab vale ütluse. Seega esinevad süüdistatava Aleksei Drozdovi käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. 3.

1. Samuti tema, 21.04.
2. a kella 00.50 paiku, viibides Narvas Pähklimäe 1 ja Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmiku läheduses, tulistas vähemalt kolm korda summutiga püstolist Margolin XXX, millega Aleksei Drozdov tekitas XXX vasakusse rindkereõõnde ja kõhuõõnde tungiva kuulihaava, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne traumaatiline verirind, verikõht ning arenes välja äge verekaotus, mille tagajärjel XXX suri, samuti tekitas XXX parema reie piirkonna läbiva lasuvigastuse ning vasakut reit riivava lasuvigastuse. XXX ja XXX olid karistatud 07.04.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 121

järgi selle eest, et nad 21.04.2013.a kella 01.12 paiku xxx baari „Obolon“ hoone juures, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis XXX ja teiste tundmatute isikutega provotseerisid tüli möödamineja Aleksei Drozdoviga, kes tundis end ohusituatsioonis ja teostas hoiatuslasu kaasasolnud püstolist Margolin. Vaatamata sellele XXX koos XXX, XXX ja teiste tundmatute isikutega ründasid teda ning kasutasid XXX suhtes füüsilist vägivalda, nimelt lõid teda pesapallikurikaga, rusikatega ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt kaks haava peas, peaaju kelmete alused verevalumid, verevalumid näo ja pea pehmetes kudedes, kaelalüli ogajätke murd, parema küünarluu ja viienda kämblaluu murd, haav seljal, kapslialune põrnarebend, marrastused ja verevalumid kehal ja antud tervisekahjustus kestab vähemalt neli nädalat. Aleksei Drozdov korduvalt tulistas ründajate pihta, mille tulemusena XXX sai surmavalt haavata ja XXX sai marrastuse kuulist, kuid kannatanu peksmine jätkus ka peale seda, kui ta ei saanud osutada vastupanu ja oli abitus seisundis (kd 2, lk 11-17). Kohtuotsus XXX ja XXX suhtes on jõustunud. Peale kohuotsuse jõustumist muutub kohtuotsus ümberlükkamatuse omadused. Otsuse ümberlükkamatus seisneb selles, et teda ei saa vaidlustada. Selles kajastatuid suhteid ja fakte peetakse kindlaksmääratuiks, s.t teised kohtud, riigiorganid, ühiskondlikud organisatsioonid, vaadates läbi vaieldavaid küsimusi, millised puudutavad kohtu poolt läbivaadatuid suhteid ja fakte, ei pea neid uuesti arutama. See tähendab, et jõustunud 07.04.2015 kohtuotsus ei ole enam vaidlustatav ja kõik XXX peksmise asjaolud on vaieldamatud. Kohus ei pea enam uuesti arutama, et XXX, XXX, XXX koos teiste tundmatute isikutega tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult grupis, et nad provotseerisid 21 1-15-10118 tüli möödamineja XXX, et ründasid teda ning kasutasid XXX suhtes füüsilist vägivalda, nimelt lõid teda pesapallikurikaga, rusikatega ja jalgadega vastu pead ja keha, et kannatanu peksmine jätkus ka peale seda, kui ta ei saanud osutada vastupanu ja oli abitus seisundis. 07.04.2015a. kohtuistungil XXX ja XXX tunnistasid oma süüd täies ulatuses, muuhulgas ka, et tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult grupis XXX. Kui XXX oleks jäänud ellu, siis ta oleks olnud ka karistatud XXX peksmise eest, kuna süüdistusakti kohaselt XXX ründas ja kasutas XXX suhtes füüsilist vägivalda, nimelt lõi teda pesapallikurikaga, rusikatega ja jalgadega vastu pead ja keha. XXX, XXX, XXX tegevus oli seotud ühise tahtlusega XXX kallaletungimises ja peksmises. Kuid seoses sellega, et prokurör esitas uue süüdistusakti, muutis XXX süüdistust, on kohus sunnitud analüüsima kõiki antud asja asjaolusid, sealhulgas ka XXX peksmise asjaolusid, millised olid kindlaks tehtud 07.04.2015 kohtuotsusega ning hindama kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kahte kriminaalasja – XXX peksmine ja XXX laskevigastuste tekitamine, ei saa läbi vaadata teineteisest eraldi. Kohus leiab, et uue süüdistuse esitamine, kus on välja jäerud see osa, milline kirjeldab kallaletungi XXX ja et ta seisis vastu isikute grupi õigusevastasele kallaletungile, on ebaloogiline. Uue süüdistuse versiooni kohaselt Drozdov koheselt, ilma põhjuseta, tahtlikult ja vahetult tulistas XXX. Prokuröri arvamuse kohaselt toimus kallaletung ja XXX peksmine kohe peale viimase poolt põhjuseta XXX tulistamist. Nagu on eelmise 07.04.2015 kohtuotsusega tuvastatud, XXX peksmine jätkus ka peale seda, kui ta ei saanud osutada vastupanu ja oli abitus seisundis, s.t et 07.04.2015 kohtuotsuse mõttest tuleneb, et XXX peksti enne tulistamist ja peale tulistamist mil ta ei saanud vastupanu osutada. Samuti ka asja lahendist mittehuvitatud tunnistajate XXX, XXX, XXX, XXX ütlustega on tõendatud XXX peksmine nii enne kui ka peale tulistamist. Tunnistaja XXX nägi, et peksis kogu noormeeste kamp ja peale pekstava teisi maas lamavaid isikuid ei olnud. Järelikult oli XXX peksjate seas, tema pihta veel ei olnud tulistatud. XXX jälgis kuidas XXX, kes lebas maas, peksti ja pekstav karjus iga löögiga. Tunnistaja XXX nägi toimuvat hästi enda korteri aknast ja kinnitas, et pekstava karjed olid enne lasku ja peale lasku. Tunnistaja XXX, Oboloni turvatöötaja ütles, et ta väljus baarist enne tulistamist, inimene liikus ülekäiguraja suunas, tema järgi liikusid veel 4 inimest. Kamp inimestest oli peaaegu reklaamkilbi juures. Seltskond /kamp inimestest- 4-5 isikut / liikus ülekäiguraja juurde, inimest ajati taga. Enne tulistamist olid mingid karjed. Tunnistja kuulis õues viibides laksatusi, neid oli 4 või 5 ja pärast seda XXX karjumist. TunnistajateXXX, XXX, XXX, XXX ütluste sisu kogumist on täpselt läbiv, et XXX peksmine algas enne laskmist, ta karjus iga löögiga ja pärast laksatusi, neid oli 4 või 5 oli XXX karjumist. Tunnistaja XXX nägi peksmist 8 meetri kauguselt oma autost, et peksis just nimelt kogu noormeeste kamp ja peale pekstavat teisi maas lamavaid isikuid ei olnud, s.t et XXX oli peksjate seas. 07.04.2015 kohtuotsuse kohaselt peksti XXX pesapallikurikaga. Kuid XXX kamp /XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX/ eitasid kurikate kasutamist, eitasid isegi need, kes peksid ja on karistatud kurikaga peksmise eest, põhjendades seda sellega, et ei mäleta või et ei näinud seda. Kuigi kurikaid ei olnud võimalik mitte näha. Kohus veendus vaatluste teel, et kurikad ja nui on tõepoolest suured ja kaalukad. Peale selle on kurikaid ja nuia näha videosalvestusel: ühte tuuakse välja baarist, ülejäänuid tuuakse autost XXX peksmise koha juurde. Tunnistaja XXX nägi tüsedamal inimesel, kes jooksis viimasena, et tollel oli midagi käes ja hiljem mees, kellel oli tumedam jope /jope varrukad olid heledamad/, pani autosse mitu tumedat värvi kurikat. Tunnistaja XXX nägi, et löödi kurikaga, mis oli heledat värvi ja puidust, vähem kui üks meeter. See, et tunnistajad XXX kambast eitavad kurikate kasutamist, räägib kahest momendist: kuivõrd purjus ja agressiivsed oli peksjad, et ei mäleta kuidas ja millega XXX peksid, purustades tal luid, 22 1-15-10118 või varjavad kurikate kasutamise fakti, mis on aluseks antud tunnistajate mitteusaldamisele. Tunnistajate XXX ja XXX ütlused on omavahel vastuolulised, eelarvamuslikud ja ebasiirad. Mõlemad tunnistajad olid alkoholijoobes. Mõlemad tunnistajad olid karistatud kriminaalkorras süüdistatava peksmise eest. Kohtuistungil XXX eitas täielikult alkoholi tarvitamist, kuigi politseiametniku XXX ülekuulamisel oli tuvastatud, et XXX oli sündmuskohal keskmises alkoholijoobes. Seda tõendatakse ka XXX ütlustega. Peale selle XXX eitas tol õhtul kurika kasutamist, kuigi videosalvestusel on näha, et XXX osaleb süüdistatava jälituses ja tema käes on kurikas. Veel XXX ütles, et kui tema lõi süüdistatavat ja too kukkus, siis jooksis juurde XXX ja nad tõstsid XXX kätele ning tõid autosse. Kuid videosalvestusel on näha, et XXX suundus ristmikult Kangelaste-Pähklimäe autosse omal jalal XXX/XXX ja XXX saatel ja kukub alles reklaamistendi piirkonnas. XXX sel hetkel videosalvestusel näha ei ole. XXX ütluste põhjal võib ta haiguse tõttu halvasti mäletada asjaolusid. Ülekuulamise ajal ta muutis oma ütlusi. XXX viitas, et ei mäleta, kes peksis süüdistatavat. Tema versiooni järgi tema lõi süüdistatavat paar korda ja süüdistataval kukus püstol välja. Aga tunnistaja XXX tunnistas, et XXX, XXX ja XXX sõber (s.o XXX) püüdsid võtta süüdistatava käest püstolit ära. XXX samuti tunnistas, et XXX istus süüdistatava peal ja blokeeris süüdistatava kätt püstoliga. XXX erinevate versioonide järgi ajal, kui süüdistatava käest püstol kukkus, siis süüdistatav kas seisis või lamas. XXX ei näinud, kes peksis süüdistatavat. Videosalvestuselt on näha, et XXX jookseb baari juurde KangelatsePähklimäe ristmikult XXX kotiga. XXX aga näha ei ole. On ilmne, et seal tegeles XXX sellega, et peksis süüdistatavat, aga kott segas teda. XXX tunnistas, et XXX, XXX, XXX ja XXX sõber püüdsid ära võtta süüdistatava käest püstolit. XXX tunnistas, et XXX istus süüdistatava peal ja blokeeris süüdistatava kätt püstoliga. XXX eitas, et jälitamise ajal lõi süüdistatavat kurikaga, kuigi seda on videosalvestusel näha. Peale selle XXX ütluste kohaselt XXX võttis XXX püstoli, kui sellest XXX oma ütlustes vaikis. Sellisel moel on tunnistajate /XXX semude-sõprade/ ütlused risti vastuolulised:

1. XXX eitab kurika kasutamist, kuigi on koos XXX karistatud XXX peksmise eest kurikatega. XXX ütles, et leidis kurika baarist, kuid süüdistatavat kurikaga ei löönud. Nägi, et pekstava juures maas on mitu kurikat, üks neist oli katki. Korjas isiklikult kurikad kokku ja viis autosse. Kuid videosalvestis fikseeris, et XXX suundub kurikad käes XXXpoole ja XXX toob kurika välja baarist.
2. XXX sõnul ei püüdnud mitte keegi Drozdovi käest püstolit ära võtta. XXX ütles, et isikute rühm seisis mehe ümber, nad püüdsid temalt püstolit ära võtta. XXX kinnitas, et poisid hakkasid inimest ringi võtma püstoli äravõtmiseks.
3. XXX andis ütlused, et XXX oli Drozdovist 2-3 meetri kaugusel tulistamise momendil ja jätkas liikumist tema suunas, neil algas kaklus, kaklus ja tulistamine toimusid tee peal kus asub reklaamsilt. XXX sõnul oli XXX tulistamise momendil Drozdovist 5 meetri kaugusel. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et sündmuskohale jõudes nägi ta läbipekstud meesterahvast ja XXX, kelle vahemaa oli 3 meetrit. XXX ütlustest nähtub, et XXX ja tulistaja vahemaa oli 2 meetrit. XXX ütles, et XXX oli 10-15 m kaugusel mehest. Hiljem XXX vastas prokuröri küsimusele, et XXX lamas mehe kõrval.
4. XXX oli iseendale vastuolus väites, et Drozdov tulistas XXX rohkem kui 2 korda ja esimene lask oli XXX südamesse, peale tulistamist XXX kukkus kohe maha. Tekib küsimus: kas teised vigastused sai XXX juba lamavas asendis? Tunnistaja käis kohtus peale, et Drozdov suunas esimese lasu XXX peale. Eeluurimisel andis see tunnistaja ütlusi, et esimene lask oli hoiatav õhku, teine lask reklaamsilti, pärast kõik teised 2 minuti jookus (kd 1, lk 107). XXX ütluste 23 1-15-10118 kohaselt pärast laksatusi XXX ei kukkunud. Ta hakkas ringi jooksma ja midagi karjuma, siis istus. Samuti videosalvestusel on näha, et XXX suundus ristmikult Kangelaste-Pähklimäe autosse oma jalal XXX ja XXX saatel ja ainult reklaamstendi piirkonnas kukkus. Seepärast ei ole XXX ütlused, et XXX kukkus peale lasku ja ta toodi kohe autosse, tõepärased.
5. XXX püüdis kohtus tõendada, et oli tollel päeval täiesti kaine, motiveerides alkoholi tarbimise võimatust haigusega. XXX sõnul oli XXX tollel päeval alkoholijoobe seisundis. XXX ütles, et tema juurde tuli sündmuskohale baari Obolon suunas tugeva kehaehitusega noormees, kelle nimi on XXX ja hakkas rääkima versiooni juhtunu kohta. XXX oli umbes keskmises joobes ja selgitas, et veetis koos sõpradega aega baaris Obolon.
6. XXX sõnul haiglas poisid ütlesid talle, et kõik vigastused saadi relva äravõtmise käigus. Tunnistaja ise nägi hästi, et püstoli äravõtmises osalesid XXX, XXX, XXX ja XXX sõber, mees lamas maas ja osutas vastupanu. Kuid XXX käis peale, et tema püstolit Drozdovi käest ära ei võtnud.
7. XXX mäletab, et mees ei teinud hoiatuslasku õhku. XXX mäletab hoiatuslasku baari „Obolon“ hoone juures, üks kuul läks baari suunas, sattus klaasi, mis purunes. XXX ütleb, et hoiatuslask oli reklaamkilpi ülekäiguraja juures. XXX ütlusi lükkavad ümber baari omanik XXX ja 23.04.2013.a vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi baari Obolon. XXX ei mäleta, et tulistamisega kahjustati Oboloni hoonet või hoone klaase. Sündmuskoha vaatluse protokollis ei ole nimetatud baari purustatud klaas.
8. Osa tunnistajatest räägib, et meesterahvas püstoliga peitis end põõsastes /XXX, XXX, XXX, XXX/, teine osa tunnistajatest, et meesterahvas läks mööda alleed /XXX, XXX/. XXX vastas kohtuistungil, et ta nägi relvaga meesterahvast põõsastes. Kohtueelses menetluses XXX ütles, et ta ei näinud relvaga meesterahvast, ta läks baari sisse ja midagi kahtlast ei näinud (kd 1, lk 147148). XXX versioonil nägi tema meest põõsastes, kui tuli baarist välja, et püstol ilmus süüdistataval siis, kui XXX lähenes temale, kuid eelmenetluses tunnistaja rääkis, et püstol oli mehe käes enne kui XXX ja XXX suundusid süüdistatava poole. DVD+R plaat lükkab tunnistajate ütlused, et Drozdov peitis end püstoliga põõsastes, ümber.
9. XXX sõnul mees tulistas nende suunas tol momendil, millal võitlust ei olnud. XXX isiklikult nägi, et toimub võitlus ja võitluse käigus oli 2 või 3 lasku (kd 1, lk 115-121). XXX mäletab pilti, et XXX kukub, meesterahvas on kõrval ja oli juba läbi pekstud, see tähendab, et XXX kukkus kui XXX oli juba läbi pekstud.
10. XXX ütles, et meesterahvas avas tule baari juures põõsastest ja sai pihta XXX, sellest lasust on XXX kriimustus laubal. Kuid videosalvestisel on fikseeritud: XXX sisenes baari kurika järgi juba peale seda kui nägi meesterahvast ja ligines tema juurde ning tema laubal vigastusi ei olnud. Videosalvestis lükkab XXX väited ümber.
11. Tunnistaja XXX väitis, et tema läks ristmikule Kangelaste-Pähklimäe koos XXX, kuigi videosalvestusel on näha, et XXX ja XXX sattusid sinna erineval ajal. Eelmenetluses tunnistaja ütles, et tema nägi pilti, et XXX tuleb XXX juurde, kes kukub. Kohtuistungil tunnistaja ütles, et Sokolovski kohe kukkus ja kui nemad koos XXX tulid juurde, siis XXX juba lamas. TunnistajaXXX ütlused, milles tema räägib, et nägi, kuidas kukkus XXX ei või olla tõepärased, sest kuidagi mitteseotud XXX kambaga tunnistaja Pakk ütles, et ristmik on baarist kaugel. Seepärast ei või keegi näha inimesi, vaid siluette.
12. XXX ütles kohtuistungil, et ta ei kuulnud Oboloni kõrval mehe poolt mingisugust heli või 24 1-15-10118 kõnet. Kohtueelses menetluses on ta andnud selle kohta vastupidised ütlused, et ta kuulis seal relvaluku liikumise heli.
13. XXX ise ja kõik ülalnimetatud tunnistajad ei räägi XXX osalemisest peksmises ja Drozdovilt püstoli äravõtmises. Kuid DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-GE0518) kohaselt puidust kurikalt kirjega „Power Play" võetud neljandast proovist (jämedamalt osalt; proov Al33828) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada XXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Silindriliselt objektilt (proov A132315) võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada XXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Peale selle silindriliselt objektilt võetud teisest proovist (proov A132314) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada XXX pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. XXX ei osanud selgitada miks püstolil ning sündmuskohalt avastatud kurikal, neil mõlemal esemel on tema DNA jäljed. Kohus leiab, et XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ütlused ei ole tõendite allikana usaldusväärsed, kuna nad on omavahel diametraalselt vastuolus ja ei ole kooskõlas toimiku materjalidega. Kõik need tunnistajad on seotud omavahel ja neil on isiklik huvi selles asjas. Nende tunnistajate ütlused ei sisalda asjaolude detailset esitust, vaid kannavad katkendlikku iseloomu. Enamikele tähtsust omavatele küsimustele toimunu detailidest vastasid need tunnistajad eeldatavalt või rääkisid, et ei näinud või ei mäleta. Oma ütlusi muutsid tunnistajad peale neile videosalvestuse näitamist, kuid kokkuvõttes olulistele küsimustele need tunnistajad vastust ei andnud. Kohus leiab, etXXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ütlused tuleb jätta tõendite kogumist tervikuna välja kui ebausaldusväärsed. Kohtumenetluse käigus vaadatud videosalvestusel on näha, et süüdistatav ei tulnud kamba lähedale. Tema asus allee kõnniteel. Kamba ja süüdistatava vahel oli piisavalt suur vahemaa. Videosalvestusel on näha, et Sokolovski koos tunnistaja Jevsejeviga suundusid süüdistatava poole. Videosalvestusel ei ole näha, et Drozdovi käes on püstol. Videosalvestusel on fikseeritud, et Drozdov hakkas noormeestest eemale astuma, üks nendest astus tema selja taha takistamaks põgenemisteed, teine noormees tuli ligi. Sellel momendil võttis Drozdov välja püstoli, suunates selle kõverdatud käes üles. Edasi on videosalvestisel fikseeritud, et inimene kurikaga käes suundub Drozdovi poole siis kui Drozdov püüab ära joosta Pähklimäe ülekäiguraja juurde. Videosalvestusel on näha, et Drozdovi ajab taga inimeste kamp malaka ja kurikaga. Drozdovi ütlused ühtivad täielikult videosalvestusega. Drozdovi ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldi Kangelaste 18 maja ja baari Obolon vahele pargitud sõiduautot Mercedes-Benz, reg.nr. XXX. Sõiduauto salongis juhiistme taga ja tagaistme ees põrandalt leiti neli puidust kurikat. Drozdov nägi kuidas inimene kurikaga jookseb tema poolt sellest kohast, kuhu oli pargitud antud auto. Drozdovi ütlused on kooskõlas 21.04.2013 ja 22.04.2013 sündmuskoha vaatlusprotokollidega. Sündmuskoha vaatlemise aktidest on näha, kust olid padrunite kestad leitud.Vaatlusprotokolliga vaadeldi maa-ala sündmuskohal asukohaga Narva linn, Kangelaste ja Pähklimäe tänavate ristmikul. Vaadeldaval maa-alal baarist Obolon kuni Kangelaste-Pähklimäe ristmikuni kuule ei ole leitud. Väikese kaliibriga relva padrunikest oli leitud sõidutee ääres. Nimetatud asjaolu ühtib Drozdovi ütlustega, et esimene lask toimus Pähklimäe ülekäiguraja juures ja mitte baari juures nagu väitis XXX. 25 1-15-10118 Drozdovi ütlused on kooskõlas 23.04.2013a. vaatlusprotokolliga, kus vaadeldi baari Obolon. Baarileti kõrvalt leiti kaks puidust kurikat. Baaris ei leitud rohkem esemeid, mis oleksid antud asjaga seotud. Kuid XXX ütleb hoiatuslasust baari „Obolon“ hoone juures, et üks kuul läks baari suunas, sattus klaasi, mis purunes. Vaatlusprotokoll lükkab ümber XXX ütlused ja tõendab Drozdovi seletusi. Tunnistaja XXX käis hommikul sündmuskohal ja leidis sealt kaks padrunikesta. Nad olid ristmiku lähedal. Need kohad langevad kokku kohtadega, mille nimetas süüdistatav, kus tema tegi esimese lasu õhku (hoiatav) ja teise lasu. Drozdovi ütlused on kooskõlas 29.04.2013 asitõendi vaatlusprotokolliga. Protokolliga vaadeldi sündmuskohalt ja läbiotsimiste käigus äravõetud puidust pesapallikurikas pikkusega 85 cm ja kolm puidust kurikat pikkusega 50-60 cm. Vaatlusprotokoll tõendab XXX, XXX ja XXX ütlusi, et poisid lõid XXX kurikatega. Drozdovi ütlused on kooskõlas 31.03.2014a. asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaatluse objektiks on plaat vestlusega politseinumbril 21.04.
14. Plaadil on vestlus dispetšeri ja numbrilt XXX 21.04.2013 kell 00.56 helistanud meesterahva vahel. Helistanud meesterahvas teatas politseile, et Kangelaste tänaval ristmikul on kaklus. Noormeest pekstakse kambaga. Plaadil on ka vestlus dispetšeri ja numbrilt XXX helistanud meesterahva vahel. Meesterahvas XXX teatas, et Narvas restorani Obolon juures, Kangelaste 18 kõrval peksti suure kambaga läbi inimene. Teise sõiduautosse pandi kolm kurikat. Drozdovi ütlused on kooskõlas DNA ekspertiisiga (ekspertiisiakt nr 13E-GE0518). Drozdovi sõnul inimene hakkas temalt püstolit välja rebima, püstol oli fikseeritud inimese kahe käega, üks käsi oli püstolitorul ja teise käega surus ta kinni, fikseeris Drozdovi käe päästikul. DNA ekspertiisiakt tõendab, et püstolil kahes kohas on olemas XXX DNA jäljed. 18.09.2013 DNA ekspertiisi akti nr 13E-GE0518 kohaselt silindriobjektil (tingimisi nimetame seda summuti) (proov A132300) ja silindriobjektil (metalldetail pikkusega 70 sm) (proov A132315) on ühe ja sama inimese DNA. Arvestades, et silindriobjektil (metalldetail pikkusega 70 sm) (proov A132315) on tunnistaja XXX DNA, siis on võimalik eeldada, et püstoli äravõtmisel püstolit tõmmati summutit hoides ja seda tegi keegi, kes on seotud XXX. Sama inimene hoidis käes nimetatud metalldetaili pikkusega 70 sm, mida sai kasutada süüdistatavale löökide tegemiseks. Vastavalt DNA ekspertiisi aktile (proov B130293) on ühel kurikatest Drozdovi DNA. Drozdovi ütlused on kooskõlas surnu ekspertiisiaktiga nr xxx ja ekspert XXX seletusega. XXX väitis, et Drozdov tulistas XXX rohkem kui 2 korda ja esimene lask oli XXX südamesse ja peale esimest lasku XXX kohe kukkus. Vastavalt ekspertiisile on XXX kolm leskehaava. Ekspert XXX ütlustest nähtub, et puutuvalt kannatanu jalgades olevatesse haavadesse, nende haavade puhul ei oleks takistatud kannatanu liikumine, sest lihased ja närvid olid terved. Kuid tabamus rindkere piirkonda on seotud aordiga, aordist koheselt hakkas väljuma-voolama veri, kusjuures suure rõhu all, siis tekib kindlasti valuaisting. Ekspertiisist lähtuvalt, eksperdi arvamusest ja tunnistaja XXX ütlustest, kes nägi peksmist 8 meetri kauguselt oma autost, et peksis nimelt kogu noormeeste kamp ja peale pekstavat teisi maas lamavaid isikuid ei olnud, teeb kohus järelduse XXX poolt kõigi kolme laskehaava saamisest XXX peksmise ta temalt püstoli äravõtmise protsessis, kuna XXX oli peksjate seas. Kui XXX oleks maha kukkunud kohe peale esimest lasku, siis tunnistaja XXX oleks näinud teda maas lamamas. Peksjad ei varjanud fakti, et kõik vigastused olid nende poolt saadud võitluse ja püstoli äravõtmise protsessis, see tähendab kui nad said Drozdovi kätte. Seda momenti XXX nägigi, kui kogu noormeeste kamp peksis XXX. Järelikult olid esimesed kaks lasku XXX jalgadesse, sest nende haavade puhul ei olnud takistatud kannatanu liikumine ja 26 1-15-10118 kolmas lask sattus XXX rindkere piirkonda. Drozdovi ütlused on kooskõlas 23.09.2013 Aleksei Drozdovi meditsiinilise ekspertiisi aktiga nr 13E-IDI0037, mille kohaselt muude vigastuste hulgas oli Drozdovil parema küünarluu ja viienda kämblaluu kinnine killunenud murd kõva tömbli eseme (esemete) toimel. XXX ütluste järgi tema peksmise ajal, kui temalt võeti püstolit ära ta hoidis püstolit paremas käes. Drozdovi ütlused on kooskõlas asjatundja XXX arvamusega, et tulistaja ei sihtinud, püstolis puudub kukke blokeeriv mehhanism, päästik on väga pehme, päästiku pingutus nõrk, relva tahtmatu äravõtmine võis kaasa tuua tahtmatu päästikule vajutamise. Kui keegi sikutab püstolit, siis lasud võisid toimuda olenemata selle inimese tahtest, kes püstolit hoiab ja kelle sõrm on päästiku peal, sõltumata sellest kui tugevalt ta hoiab püstolit, sõltumata sellest, kas see sikutamine on jõuga või mitte, sest päästiku peale vajutamine on väga nõrk, ehk siis juhuslikud liigutused mõlemate inimeste poolt, kes hoiab püstolit ja teise inimese liigutused, kes tõmbab seda välja, siis nad võivad olla juhusliku tulistamiseks põhjuseks. Seda enam, et summuti tulistamise ajal ei jõua kuumeneda ja seda enam, et selle peal on isoleeriv kummist toru. Suure töökogemusega ballistika valdkonna spetsialist XXX, põhistas veenvalt oma arvamuse. Kohtu juuresolekul XXX kontrollis päästiku pinge nõrkust. See asjaolu on kooskõlas XXX ütlustega, et esimene lask oli Drozdovi jaoks ootamatu, tema tahtevastaselt vaid nimelt peale lööki kas jala või kurikaga. Ta hakkas end kätega löökide eest varjama. Kui inimene lõi kurikaga, siis sõrm oli päästikul, mille tulemusena toimus tahtmatult lask. Teine lask ei olnud tahtlik, reflektoorne, peale kurikaga löömist. Samal ajal teine mees hakkas tõmbama püstolit süüdistatava paremast käest ära. Süüdistatava käsi koos püstoliga oli alt blokeeritud teise inimese käega. Kes hakkas temalt püstolit välja rebima, ta ei näinud. Silmad olid kinni. Püstol oli fikseeritud inimese kahe käega, üks inimese käsi oli püstolitorul ja teise käega surus ta kinni, fikseeris Drozdovi käe päästikule. Inimene püüdis püstolit välja tirida. Antud situatsioonis ei saanud ta lasku kontrollida. Drozdovi ütlused kinnitatakse teiste tõenditega: - Tunnistaja XXX ütlused sellest, et kui rühm inimesi oli reklaamstendi taga (tema vaatas majast Kangelaste 18, mis on baari lähedal), siis tema kuulis, et keegi karjus enne ja peale plaksu. Et sel ajal oli purustatud klaas. See kinnitab süüdistatava versiooni, et lasud toimusid tema kurikaga peksmise ajal temalt püstoli äravõtmisel. Kuna lasud toimusid ilma süüdistatava tahteta püstoli äravõtmise ajal ja üks kuulidest sattus reklaamistendi sisse. 21.04.2013 sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et halajasalal seisev reklaamtahvel on kahjustatud: üks klaas, mis on suunaga ristmiku poole, on täiesti purunenud, klaas, mis on suunaga baari Obolon poole, on terve. See tähendab, et lasud olid reklaamstendi taga XXX peksmise momendil. XXX ütluste tähelepanelikul analüüsil on täpselt näha, et lasud toimusid XXX peksmise ajal reklaamstendi taga. Tunnistaja sõnul, kui isikud olid jõudnud juba reklaamisildi juurde, kuulis ta 2 või 3 plaksatust ja karjumist. Tunnistaja kuulis klaasihelinat ja plaksatuste helisid üheaegselt. Tunnistaja kuulis karjeid nii enne kui ka pärast plaksatusi. See kinnitab süüdistatava versiooni, et lasud toimusid tema kurikaga peksmise ajal temalt püstoli äravõtmisel. Kuna lasud toimusid ilma süüdistatava tahteta püstoli äravõtmise ajal ja üks kuulidest sattus reklaamstendi sisse. - Tunnistaja XXX ütlused, et karjus inimene, keda peksti. XXX jälgis kuidas peksti XXX, kes lamas maas ja kes karjus iga löögi ajal. - Tunnistaja XXX nägi, et peksis kogu noormeeste kamp ja peale pekstavat teisi maaslamavaid isikuid ei olnud. - Tunnistaja XXX, Oboloni turvatöötaja sõnul enne tulistamist olid mingid karjed. Tunnistja 27 1-15-10118 kuulis laksatusi ja pärast seda XXX karjumist. Prokurör püüdis Drozdovi tabada vasturääkivustes, kuid kohus arvestab, et XXX peksmise protsessis sai lööke vastu pead kurikaga ja võis ajada segi mõned asjaolud. Tal oli kaks haava peas, peaaju kelmete alused verevalumid, verevalumid pea pehmetes kudedes, peaajupõrutus. Pärast peksmist kaotas ta teadvuse, tal olid mälulüngad. Hinnates selle episoodi suhtes kogutud tõendeid kohus arvab, et just XXX ja tema sõber XXX olid konflikti algatajad. XXX ei erinenud seaduskuulekusega. Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt 02.03.2017 välja antud tõendile XXXsuhtes tema surma hetkel, vaatamata tema 20- aastasele vanusele, oli uurimisel 2 kriminaalasja, kus XXX kahtlustati vägivaldsetes toimingutes kahe inimese suhtes ja varguse toimepanemises. Vastavalt XXX surnukeha ekspertiisi aktile olid tema kehal mitu päeva enne surma saadud kehavihastused ja surma hetkel oli ta keskmises alkoholijoobes. On teada, et antud joobetasemel tekib tihti ärevus ja olukorraga ebameeldiv rahulolematus, ja mõni pahameel, ja isegi agressioon ning kurjus. Kohtu poolt on tuvastatud, et kogu XXX kamp oli alkohoolse joobe seisundis, XXX ja tema sõber XXX olid Drozdovi suhtes meelestatud agressiivselt, mida ka tunnistajad ei varjanud. Andmed karistusregistris süüdistatava kohta puuduvad. XXX naise iseloomustusel ei ole Drozdov 13 aasta eest osalenud mingites konfliktides, ta ei ole konfliktne inimene. On raske uskuda, et olles 34-aastane seni seaduskuulekas inimene hakkab näitama vajaduseta püstolit ja algatab konflikti. Põhimõtteliselt ei ole oluline, kes on konflikti algataja, sest surnud XXX ei ole võimalik kriminaalvastutusele võtta, aga tunnistajad XXX ja XXX olid juba kriminaalkorras karistatud süüdistatava XXX peksmise eest. Siin on printsipiaalne see, et XXX ja XXX on viha süüdistatava suhtes. Kavatsus Drozdovile kätte maksta oli välja öeldud juba haiglas kohe pärast konflikti, seda tunnistas politseiametnik XXX. Inimesed XXX kambast ütlesid Drozdovile, et kui XXX sureb, siis Drozdovi karistatakse selle eest. Ei ole välistatud, et XXX kambas lepiti esialgselt kokku rääkida versiooni, milles olevat süüdistatav konflikti algataja, kuid ajaga asjaolusid on ununenud ja sel põhjusel ülekuulatud tunnistajate versioonid erinevad. Kuna püstol leiti ööpäeva möödumisel (kd 1, lk 29-33) anonüümse telefonikõne alusel (kusjuures püstolist oli eemaldatud DNA), siis on võimalik, et osa tunnistajaid nägi püstolit mitte Drozdovi käes, aga muudel asjaoludel. Sokolovski kambast tunnistajate puhul on tegemist noorte inimestega, kes on kõik omavahel seotud. Tõepäraste asjaolude väljaselgitamine ei vasta nende huvidele, kuna võib olla tuvastatud, et mitte Drozdov, aga Drozdovi jälitanud mehed XXX kambast on süüdi XXX surmas. Ülekuulamisel oli näha, et nemad ei soovinud kohtul eriti aidata toimunu tuvastamises. Tunnistaja XXX ütluste alusel peale laskude lõppemise XXX jätkas liikumist – tema jooksis. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ajal, kui isikute rühm peksis süüdistatavat, tunnistaja ei näinud eraldiseisvaid ega maas lamavaid isikuid. Samuti videosalvestusel on näha, et XXX suundus ristmikult Kangelaste-Pähklimäe autosse oma jalal XXX ja XXX saatel ja ainult reklaamstendi piirkonnas kukkus. Seepärast ei ole tõepärased XXX kambast tunnistajate ütlused, et XXX peale lasku kukkus ja ta kohe toodi autosse. Saadud vigastused vastavalt meditsiinilise ekspertiisi aktile lubasid XXX olla aktiivne kuni 10 minutit. On tõendatud, et XXX peale traumade saamist osales XXX peksmises. XXX peksti kurikatega ja üks nendest, XXX ütluste alusel, läks katki. Drozdovi poolt saadud tõsised traumad on tuvastatavad Drozdovi ekspertiisiaktist nr 13E-IDI0037 ja piltidega, mis olid tehtud haiglas. Seega on tõendatud, et Drozdov kartis põhjendatult, et XXX kamp peksab teda. XXX surm oli osaliselt põhjustatud sellega, et tema ei saanud õigeaegselt meditsiinilist abi. 28 1-15-10118 Haavatud XXX osales mõnda aega XXX peksmises, auto, mis toimetas teda haiglasse, oli peatatud 15 minutiks politsei poolt. Vastavalt ekspert XXX ütlustele 15 minutit oli oluline aeg XXX päästmiseks. Kohtu arvates ei olnud süüdistatava Drozdovi ütlustes vastuolusid. Tema põhines ütlustes detailselt maa-ala plaanil, sündmuse koha piltidel, prokuröri poolt esitatud kohtule videosalvetuse sündmuskohalt, näitas näitlikult kohtumenetluse osalistele kuidas tema võttis püstoli, kuidas hoidis püstolit, osales kõigis prokuröri poolt pakutud katsetel oma ütluste tõelevastamise tuvastamiseks. Nendes asjaoludes, millesse Drozdov sattus, kui teda ajas taga purjus, agressiivne noormeeste kamp kurikatega käes ja peksid sellise jõuga, et üks kurikas läks katki, ja samuti arvestades, et püstoli päästik oli nõrgalt pingestatud, siis Drozdovi selgitused, et lasud olid vastu tema tahtmist, juhuslikud ja tal ei olnud tahtlust tapmiseks, on loogilised ja eluliselt tõepärased. Drozdovi ütlused on täiesti kooskõlas tunnistajate XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, ekspert XXX, asjatundja XXX ütlustega ja teiste objektiivsete asjaoludega. Kohtul ei ole alust mitte usaldada Aleksei Drozdovi, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, ekspert XXX, asjatundja XXX ütluseid, kuna need ütlused on loogilised, järjepidevad ning on kooskõlas omavahel ja toimiku materjalidega. Kohtul ei ole alust mitte usaldada kannatanu XXX ja XXX ütlusi, nad ei olnud baari Obolon juures toimunud südnmuste pealtnägijateks. Kohus asub seisukohale, et Aleksei Drozdovi tegevuses /

§ 113/ inkrimineeritud kuriteokoosseisu subjektiivne külg ehk tahtlus.

puudub temale Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta seda soovib või üksnes möönab, ei ole tähtis. Otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne element: tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg. Kohtuistungil on tuvastatud, et Drozdov ei suunanud püstolit tahtlikult inimeste poole, lasud toimusid tema tahtest olenemata vaid peale kurikatega löömist, juhuslikult. Ta hakkas end kätega löökide eest varjama. Kui löödi kurikaga, siis sõrm oli päästikul, mille tulemusena toimus tahtmatult lask (kolmas lask). Lask ei olnud tahtlik, reflektoorne, peale kurikaga löömist, Drozdov ei sihtinud inimest. Kohus peab arvestama Drozdovi ütlusi, et tema ei tulistanud XXX, mis tähendab, et Drozdov ei arvanud ette ega soovinud XXX surma. Järelikult Drozdov ei soovinud XXX surma ja ei saanud aru, et tapmine on tema teo vältimatu tagajärg. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Riigikohus seletas, et selleks, et tunnistada isikut süüdi

§ 113

, tuleb tuvastada, et isik põhjustas kannatanu surma vähemalt kaudse tahtlusega (Riigikohtu 28.10.2015 kohtuotsuse 3-1-1-79-15, p. 5). Drozdov ütles, et lasud toimusid püstoli pärast võitlemise ajal jonksutamise pärast, s.t juhuslikult. Tulistamise ajal süüdistatav ei näinud midagi, kuna peitis oma nägu vasaku käega kurika löökide eest. Seega süüdistataval ei olnud isegi kaudset tahtlust tappa XXX. Drozdov ei olnud isegi näinud, kus asus XXX. Süüdistatav ei näinud, kes tiris püstolit tulistamise ajal. Püstol oli fikseeritud inimese kahe käega, üks inimese käsi oli püstolitorul ja teise käega ta surus, fikseeris 29 1-15-10118 Drozdovi käe päästikule. Inimene püüdis püstolit välja tirida. Antud situatsioonis ei saanud Drozdov lasku kontrollida. Ta ei näinud kuhu kuul lendab. Järelikult Drozdov ei teadnud, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, ei eeldanud ja ei arvanud selle võimalikkust. Seepärast ei tohi väita, et Drozdov tegutses kaudse tahtlusega. Kohus on nõus ballistika valdkonna spetsialisti arvamusega, et lasud ja haavakanalid on erineva suunaga ja see tähendab seda, et tulistaja ei sihtinud. Asjatundja põhistas veenvalt oma arvamuse. Kohus on seisukohal, et Aleksei Drozdovi väited ei ole prokuratuuri poolt esitatud tõenditega ümber lükatud. Juhul, kui tahtlus ei ole tuvastatav, siis antud juhul ei tohi rääkida tapmisest. Kohus leiab, et Aleksei Drozdovi tegu ei saa kvalifitseerida

§ 117

järgi, sest subjektiivsest küljest iseloomustab käesolevat koosseisu ettevaatamatus /§ 18/. Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Kuid kuna lasud toimusid Drozdovi tahtevastaselt, siis rääkida kergemeelsusest ja hooletusest tema tegevuses ei saa. Kuna kohtu poolt ei ole tuvastatud ei otsest ega ka kaudset Drozdovi poolt XXX tapmises, siis sellel põhjusel ei ole võimalik kohaldada

§ 28

. Lähtudes ülaltoodust tuleb Aleksei Drozdov mõista õigeks

§ 113alusel ja Kr

MS § 310 lg 2 alusel jätta XXX hagi summas 4740 eurot 02 senti läbi vaatamata. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 418

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 420

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 320

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 56lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58

mõttes Aleksei Drozdovi tegevuses ei esine,

§ 57

mõttes karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süüdistatava süü tunnistamist. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Aleksei Drozdov on varem kriminaalkorras karistamata ja töötab ametlikult. Karistuse mõistmisel kohus arvestab toimepandud kuriteo raskust – teise astme kuritegu, arvestab süüdlase isikut, Drozdovi enda suhtumist toimepandusse, kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et on võimalik vabastada Drozdovi karistusest tingimisi. 30 1-15-10118 5. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsjatasud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub Aleksei Drozdovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 705 eurot, tulirelvaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-TB0076) tegemise eest 420 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr xx) tegemise eest 1593 eurot 90 senti, DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-GE0518) tegemise eest 5985 eurot, kujutiseekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-IV0009) tegemise eest 761 eurot, kujutiseekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-IV0006) tegemise eest 761 eurot, surnuekspertiisi tegemise eest 250 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx) tegemise eest 61 eurot, tunnistaja sõidukulud summas 86 eurot, kannatanule saamata jäänud töötasu summas 941 eurot 25 senti. Seoses Aleksei Drozdovi õigeksmõistmisega

§ 113

järgi jätta osa ülaltoodud menetluskuludest, so DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-GE0518) tegemise eest 5985 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr xx) tegemise eest 1593 eurot 90 senti, kujutiseekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-IV0009) tegemise eest 761 eurot, kujutiseekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-IV0006) tegemise eest 761 eurot, surnuekspertiisi tegemise eest 250 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx) tegemise eest 61 eurot, kannatanule saamata jäänud töötasu summas 941 eurot 25 senti, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aleksei Drozdovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe