KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2018, Tallinn Haldusas

) § 36 lg 6 ja § 44 p 4 alusel. Reklaamikandja, mis on paigaldatud ebaseaduslikult, ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele. Reklaamikandja konstruktsiooni kujundus- ja teostuslahendus on vastuolus arhitektuurilise keskkonnaga sobitumise nõudega ega vasta ümbritseva hoonestusala kvalitatiivsetele nõuetele. Reklaamikandja lahendus on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 25 lg-ga

1. Reklaamikandja konstruktsioon ja maapealne vundament teostuslahendusena mõjuvad üldmuljelt tööstusaladele omaselt, Liivalaia tn ja Juhkentali tn risttee lähedus on aga Tallinna kesklinna elu- ja ühiskondlike hoonete ala. Asukoha vahetus läheduses asub hotell, mis on ajalooliselt üks Eesti esindushotelle ja mida külastab suur hulk väliskülalisi. Eelneva tõttu ei ole alas võimalik toetada ka lühiajalisi linnaruumi sobimatuid reklaami- ja/või teabekandjaid. Reklaamikandja konstruktsiooni kõrgus ja asukoht mõjub juhuslikuna ning kahjustab seeläbi avalikku linnaruumi. Tallinna Transpordiamet ei ole nõustunud LED-ekraani paigaldamisega, sest selles piirkonnas liiklemine nõuab sõidukijuhtidelt ja jalakäijatelt kõrgendatud tähelepanu, kuid LED-ekraan omab sellele vastupidist toimet.
2. Digiekraanid OÜ palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses TLPA 25.05.2017 otsus tühistada ja kohustada vastustajat ehitusteatise uueks läbivaatamiseks. Otsusest ei nähtu, millisele

§ 36

lg-s 5 nimetatud alusele on vastustaja

§ 36lg 6 ja § 44 p 4 kohaldamisel tuginenud.

Ühestki õigusaktist ei tulene õigust jätta ehitusteatis kinnitamata põhjusel, et seda ei esitatud vähemalt kümme päeva enne ehitustegevusega alustamist, ega seetõttu, et ehitis on püstitatud õigusliku aluseta.

§ 44p-st 4 tulenevad eeldused ehitusteatise kinnitamata jätmisele ei ole täidetud.

Otsusest ei nähtu, millisest õigusaktist tulenevad tingimused, millele reklaamikandja vastustaja arvates ei vasta, ning milline on nende tingimuste konkreetne sisu. Samuti on põhjendamata reklaamikandja väidetav mittevastavus Tallinna ehitusmääruse § 25 lg-le 2. Sarnase konstruktsiooni ja toestuslahendusega reklaamikandjad on levinud, sh Tallinna kesklinna piirkonnas. Vaidlusaluse reklaamikandja kujunduses ei ole ebatavalisi, kohatuid või muid linnaruumi sobimatuid elemente. Ainuüksi reklaamikandja modernne välimus ei muuda seda tööstusaladele omaseks ega linnaruumi sobimatuks. Reklaamikandja püstitamisega ei kaasne kolmandatele isikutele mingisugust püsivat ja üleliia koormavat negatiivset mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada või leevendada. Reklaamikandja hüpoteetiline kujunduslik ebasobivus ja/või riive Eesti väliskülaliste subjektiivsele ilumeelele ei anna alust jätta ehitusteatist

§ 44p 4 alusel kinnitamata. Vastustaja viide Riigikohtu 28.03.2012 otsusele nr 3-3-1-4-12 on asjakohatu. 2

§ 36

lg 5 p-le 3 ehitisele täiendavate arhitektuuriliste, ehituslike või kujunduslike nõuete esitamist. Kuna ehitis, mille kohta on ehitusteatis esitatud pärast selle valmimist ja kasutama asumist, ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ja omab ohtlikku mõju liiklusele, tuleb ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmist pidada põhjendatuks. Viite puudumine

§ 36lg 5 konkreetsele punktile ei mõjutanud asja otsustamist.

Otsusest ilmneb selgelt, miks vastustaja

§-i 44 kohaldas – ehitis ei vasta nõuetele (

§ 36lg 5 p 1).

Ehitis on ohtlik ja ei sobi asukohta arhitektuuriliselt. Pädeval asutusel on õigus esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke ja kujunduslikke nõudeid (

§ 36

lg 5 p 3), kuid kuna ehitusteatis esitati juba valminud ehitisele, saanuks selliseid nõudeid esitada riikliku järelevalve menetluses. Täiendavate nõuete esitamine tähendanuks praegusel juhul nõuet osaliseks või täielikuks lammutamiseks, mida saab teha ainult

§-st 132 lähtudes. Vastustaja selgitas haldusaktis ehitusteatise teavitatuks lugemata jätmise põhjusi ega viidanud, et põhjuseks oli ehitusteatise esitamine pärast ehitise valmimist. Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada hea tava kohaselt ning head tava tuleb järgida ka muus ehitusseadustikuga reguleeritud tegevuses (

§ 7

). Riigikohus on 28.03.2012 otsuses nr 3-31-4-12 leidnud, et hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga. Piirkonda sobimatu hoone ehitamine halvendab vaadet naaberkinnistutelt ning võib vähendada nende väärtust. Vaidlustatud otsuses on selgitatud, miks reklaamikandja ei sobi antud piirkonda. Tallinna Transpordiamet ei nõustunud reklaamikandja paigaldamisega ja selgitas reklaamikandja ohtlikkust. Arvamus, mille Tallinna Transpordiamet esitas Liivalaia tn 32 reklaamikandja kohta, kehtib vastavalt Tallinna Transpordiameti 17.01.2017 e-kirjale ka Liivalaia tn 34 reklaamikandja osas. Liivalaia tn 34 asub samas piirkonnas sama ristmiku lähedal – tegemist on naaberkinnistutega. Tallinna Transpordiameti seisukoht põhineb 2013. a uuringul. Kaebaja esitatud uuringus on kasutatud subjektiivset metoodikat (kirjanduse uurimine, vaatlus ja küsitlus). Küsitluse andmeid ei saa ka selle valimi põhjal pidada 3

§ 35lg 3 ja lisa 1).

Reklaamikandja on paigaldatud ebaseaduslikult, s.o enne pädevale asutusele vastava ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist (

§ 36

lg 2).

§ 36

lg 5 sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

§ 36

lg 6 sätestab, et kui esinevad selle paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest.

§ 44

p 4 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Otsuse põhjenduste kohaselt on ehitusteatise kinnitamisest keeldutud selle tõttu, et ehitis ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ning omab ohtlikku mõju liiklusele. Seega on vastustaja tuginenud

§ 36lg-le 6 ja § 44 p-le 4.

Otsuse sisust selgub, et

§-i 44 on kohaldatud seetõttu, et ehitis ei vasta nõuetele (

§ 36lg 5 p 1).

Otsust ei saa tühistada üksnes põhjusel, et selles on jäetud viitamata

§ 36

lg-le 5, sest vaidlustatud otsuse sisust pidi keeldumise põhjus kaebajale üheselt selguma. Tallinna ehitusmääruse § 25 lg 2 sätestab, et ehitis peab oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile. Otsusest nähtuvad põhjendused ja kaalutlused, miks kõnealune reklaamikandja ei sobi välisilmelt piirkonda ja ei vasta linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele alas. Otsuses on välja toodud, et reklaamikandja konstruktsioon ja maapealne vundament teostuslahendusena mõjuvad üldmuljelt tööstusaladele omaselt, Liivalaia tn ja Juhkentali tn risttee lähedus on aga Tallinna kesklinna elu- ja ühiskondlike hoonete ala. Isegi kui arhitektuurilised tingimused ei ole õigusakti tasemel täpselt reguleeritud, ei tähenda see, et kaebajal on arhitektuuriline vabadus reklaamikandjate püstitamisel antud piirkonnas. Avaliku ruumi planeerimine ja selle kasutamise hindamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vaidlus, kas ehitis oma välisilmelt ja konstruktsioonilt sobitub olemasolevasse keskkonda, on paljuski esteetilist laadi. Vastustaja on arvesse võtnud arhitektuurilist keskkonda ning hinnanud ehitise välisilmet ja asukohta. Ka Tallinna linna peaarhitekti büroo on avaldanud Tallinna linna projektide 4

§-s 36 nimetatud alusele tuginedes ta kohaldas 5

§ 44p-i 4.

Viite puudumine raskendas kaebajal oma õiguste kaitset, sest kaebaja ei saanud aru, mida tal tuleb teha reklaamikandja nõuetega vastavusse viimiseks. Halduskohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata

§ 44

p 4 kohaldamise eeldused, s.o selle, et ehitisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Reklaamikandja väidetav linnaruumi sobimatus ei anna alust jätta ehitusteatist

§ 44p 4 alusel kinnitamata.

Tegemist on paljuski esteetilist laadi otsusega, kuid see ei välista kohustust arvestada kaalutlusreeglitega. Vastustaja ei kohtle isikuid reklaamikandjate linnaruumi sobivuse hindamisel võrdselt, sest teisele ettevõtjale on lubatud paigaldada sarnase välimusega reklaamikandja aadressile Liivalaia tn 8, mis asub samuti Tallinna kesklinna elu- ja ühiskondlike hoonete alas ning tiheda liiklusega tänaval. Ja isegi kui reklaamikandja on linnaruumi visuaalselt sobimatu, ei kaasne sellega kolmandatele isikutele püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida pole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Halduskohus omistas küsimusele, kas reklaamikandja ohustab liiklust, põhjendamatult väikese tähenduse. Reklaamikandja ei ohusta liiklust ning vastustaja vastupidised väited on paljasõnalised. Haldusmenetlus viidi läbi puudulikult. Vastustaja ei pakkunud ühtki lahendust, kuidas oleks olnud võimalik jõuda ehitusteatise kinnitamiseni. Reklaamikandja välimust on võimalik muuta ja LED-ekraani tööaega, eredust jms reguleerida. Tähtsust omavate asjaolude välja selgitamata jätmine mõjutas asja lahendamist.

1. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja lisades järgmist. Liivalaia tn 8 asuv reklaamikandja erineb arhitektuuriliselt oluliselt kaebaja reklaamikandjast ning paikneb ristmikust oluliselt kaugemal. Teised kaebaja poolt võrdluseks toodud reklaamikandjad ei paikne Liivalaia tänaval ega suure liiklusega ristmikel ning erinevad arhitektuuriliselt kaebaja reklaamikandjast. Seega ei ole vastustaja sarnases olukorras olevaid isikuid erinevalt kohelnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja poolt Liivalaia tn 34 kinnistule paigaldatud reklaamikandja on ehitis, mille püstitamiseks on vajalik esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt (

§ 35

lg 3 ja lisa 1), ning kaebaja esitas ehitusteatise ja ehitusprojekti alles pärast reklaamikandja püstitamist. 10. Kuna

ei sätesta eraldi menetlust õigusvastaselt püstitatud ehitise seadustamiseks, tuleb ka tagantjärele esitatud ehitusteatise menetlemisel lähtuda

4. ptk-s sätestatust.

§ 36

lg 2 järgi tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.

§ 36

lg-test 5 ja 6 tuleneb, et kui ehitusteatise kontrollimise käigus selgub vajadus viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või 6

§-s 44 sätestatud alustel. 11. Ehitusteatise menetlus on haldusmenetlus, millele kohaldub HMS (

§ 2lg 4).

Seega tuleb selle menetluse läbiviimisel, sh ehitusteatise kinnitamisest keeldumise otsustamisel arvestada ka HMS §-i 15, mis reguleerib puudustega taotluse esitamist ja haldusorgani poolt puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist. On tõsi, et HMS § 15 lg-s 2 peetakse silmas eelkõige vormilisi puudusi. See järeldub juba kõnealuse sätte sõnastusest („kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi“). Ühtlasi toetab seda tõlgendust nii kohtupraktika (Riigikohtu 20.06.2013 määrus nr 3-3-1-3413, p 9 ja 07.06.2018 otsus nr 3-16-586, p 16) kui ka õiguskirjandus (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tallinn, Juura, 2004, lk 136). Kõrvaldatavate vormiliste puuduste korral on haldusorganil kohustus anda taotlejale võimalus nende kõrvaldamiseks. Samas ei välista HMS ega

ka muude, sisuliste puuduste korral nende kõrvaldamiseks tähtaja määramist, kui puuduste kõrvaldamine on võimalik ja otstarbekas, arvestades haldusmenetluse üldisi põhimõtteid. Puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmine on sellisel juhul haldusorgani kaalutlusotsus (vt ka ehitusseadustiku seletuskiri, lk 86). 12. Käesolevas asjas viis vastustaja läbi ehitusteatise põhjalikuma kontrollimenetluse ja jõudis järeldusele, et Liivalaia tn 34 püstitatud reklaamikandja ei olnud nõuetekohane: see ei vastanud linnaruumilistele arhitektuurilistele tingimustele ning oli Liivalaia ja Juhkentali tänavate ristmikul liiklejatele ohtlik (

§ 36lg 5 p 1 ja lg 6).

Vaidlustatud otsusest ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vastustaja oleks enne ehitusteatise kinnitamisest keeldumise otsuse tegemist kaalunud võimalust anda kaebajale tähtaeg nende puuduste kõrvaldamiseks. 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et väidetava liiklusohtlikkuse osas ei ole vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud. Kuna vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses selles osas halduskohtu seisukohtadele sisulisi vastuväiteid esitanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vaidlustatud otsusest ei nähtu aga, et liiklusohtlikkus oli ehitusteatise kinnitamata jätmise ainus või peamine põhjus. Vastustaja on otsuse p-des 1–5 leidnud, et kaebaja püsitatud reklaamikandja arhitektuuriline lahendus on vastuolus Tallinna ehitusmääruse § 25 lg-ga 2, sest ei arvesta Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning ei vasta välisilmelt piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile. Vastustaja on oma seisukohta põhjendanud sellega, et reklaamikandja konstruktsioon ja maapealne vundament toestuslahendusena mõjuvad üldmuljelt tööstusaladele omaselt, kuid Liivalaia tn ja Juhkentali tn ristmiku lähedus on Tallinna kesklinna elu- ja ühiskondlike hoonete ala, ning reklaamikandja konstruktsiooni kõrgus ja asukoht mõjuvad juhuslikuna ning ehitis kahjustab seeläbi avalikku linnaruumi. Ringkonnakohus leiab, et kuna vastustaja on vastavasse piirkonda arhitektuuriliselt ebasobivaks pidanud nii reklaamikandja betoonist vundamenti, konstruktsiooni, kõrgust kui ka asukohta, on tõenäoline, et reklaamikandja õigusaktidega kooskõlla viimiseks tuleks reklaamikandja esmalt senisel kujul osaliselt või täielikult likvideerida. Sellises olukorras ei oleks puuduste kõrvaldamine ehitusteatise menetluse raames olnud otstarbekas ja eesmärgipärane, arvestades muu hulgas, et lammutamise korraldust saanuks vastustaja kaebajale anda vaid

§-s 132 sätestatud tingimustel. Seega konkreetse juhtumi asjaolusid 7

§ 44

p 4, mille järgi pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Halduskohus märkis õigesti, et avaliku ruumi planeerimine ja selle kasutamise hindamine on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses ning konkreetse ehitise linnaruumilise sobivuse hindamisel on vastustajal ulatuslik kaalumisruum. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendanud, miks kaebaja poolt Liivalaia tn 34 püsitatud reklaamikandja ei sobitu oma välisilmelt ja konstruktsioonilt vastavasse piirkonda ning kahjustab sellisena püsivalt avalikku linnaruumi. Reklaamikandja kõnealusesse piirkonda sobitamine, arvestades vastustaja poolt välja toodud puudusi, tähendaks sisuliselt, et püstitatud reklaamikandja tuleks asendada teistsuguse konstruktsiooni ja toestuslahendusega ehitisega teises asukohas. Isegi kui reklaamikandja kasutamisele oleks saanud kehtestada täiendavaid tingimusi (nt LED-ekraani ereduse või tööajaga seonduvalt), ei oleks see kõrvaldanud ehitise arhitektuurilise lahendusega seonduvaid probleeme. Eelnevat arvestades on

§ 44p-s 4 sätestatud ehitusteatise kinnitamisest keeldumise tingimused täidetud.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

§ 36

lg 5 p-le 1 viitamata jätmine on formaalne viga, mis ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist, ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu ka, et vastustaja oleks kohelnud kaebajat tema ehitusteatist kinnitamata jättes halvemini võrreldes ettevõtjatega, kellele on lubatud püstitada kõnealusesse piirkonda LED-ekraaniga reklaamikandjaid. Apellatsioonkaebuses võrdluseks toodud Liivalaia tn 8 asuv reklaamikandja erineb oma arhitektuurilt kaebaja reklaamikandjast (vrd nt vundamenti ja toestuslahendust, tl 116, 168 ja 175) ega paikne ristmiku vahetus läheduses.

1. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
2. Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist. Kaebaja püstitas reklaamikandja ebaseaduslikult ega saanud tagantjärele ehitusteatist esitades eeldada, et ehitise saab seadustada täpselt olemasoleval kujul. Ebaseaduslikult püsitatud ehitisele tagantjärele heakskiidu taotlemine ehitusteatise esitamise kaudu ei tohi anda isikule eeliseid võrreldes sellega, kui ehitusteatis esitatakse nõuetekohaselt enne ehitamise alustamist ning pädev asutus saab vajadusel esitada kontrollimenetluses ehitisele või ehitamisele täiendavaid nõudeid. Teisalt tuleb haldusorganil igasugune haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas
3. a jaanuaris Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse Liivalaia tn 34 kinnistule reklaamikandja paigaldamisele kooskõlastuse saamiseks ning see menetlus on pooleli (vt 29.03.2017 vaideotsus, millega kohustati Tallinna Kesklinna Valitsust uue haldusmenetluse läbiviimiseks; tl 127). Kaebaja esitas 30.03.2017 ehitusteatise, olles eelnevalt reklaamikandja juba püsitanud. Kaebaja väitis ringkonnakohtu istungil, et ehitusteatis ehitise seadustamiseks esitati vastustaja soovitusel (alates 10:07:55). Samal ajal on vastustaja alustanud järelevalvemenetlust Liivalaia tn 34 kinnistule reklaamikandja ebaseadusliku paigaldamise tõttu (tl 117) ning ringkonnakohtu istungil selgus, et järelevalvemenetlust enne käesoleva vaidluse lahendamist ei jätkata. Vastustaja selgitas ringkonnakohtu istungil veel (alates 10:20:55), et kui kaebus jääb rahuldamata, saadetakse kaebajale märgukirjaga juhised ehitusprojekti muutmiseks, mille järel tuleb kaebajal esitada uus ehitusteatis. Kui sobivat ehitusprojekti ei esitata, tehakse kaebajale 8

§ 130

lg 2 alusel riikliku järelevalve ülesandeid täitma volitatud korrakaitseorgani rolliga võtta korrarikkumise kõrvaldamiseks tarvitusele asjakohaseid meetmeid, et tagada avaliku korra kaitse (vt korrakaitseseaduse § 2 lg 4 ja § 8). HMS § 5 lg-s 2 sätestatud kohustust arvestades tuleb vastustajal vältida tarbetuid paralleelseid või korduvaid menetlusi ning toimetada haldusmenetlust selliselt, et koostöös ehitise omaniku ja teiste asjaomaste isikutega selgitatakse võimalikult efektiivselt ning ülemääraste kuludeta välja (kogudes vajadusel täiendavaid tõendeid), kas ja millistel tingimustel on võimalik püstitatud ehitist seadustada või tuleb see lammutada, arvestades

§-s 132 sätestatut. 18. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9