1-18-3475 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2018.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3475 (17930000071) Kohtukoosseis Kohtuni

§ 184

lg 1 - § 25 lg 1, 2 ja 3 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON ELVIS ELBLAUS Isikukood või sünniaeg: Karistatus: 38911204218 kriminaalkorras karistamata advokaat Kevin Siivelt, kokkuleppel Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Mõista õigeks Elvis Elblaus süüdistuses

§ 184lg 1 - § 25 lg 3 järgi.

Süüdi tunnistada Elvis Elblaus

§ 184

lg 1 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Elvis Elblaus ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid ja konfiskeerimine. 1

§ 83

lg 2 ja

§ 191

alusel konfiskeerida Elvis Elblaus´ilt kuriteo vahetuks objektiks olnud etüülfenidaati sisaldav kristalne aine ja etisolaami sisaldavad paberiribad, mis asuvad hoiul EKEI keemiaosakonnas. Vaatlusprotokolliga ja ekspertiisiaktiga seotud ümbrik ja pakend, mis asuvad kriminaalasja juures jätta kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud. Välja mõista Elvis Elblaus´ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasu 90 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal´i tasu summas 90 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1250 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 1430 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 27.09.2018.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on esitatud Elvis Elblausile süüdistus selles, et teadlikult ja tahtlikult soovis käidelda ebaseaduslikult narkootilisi aineid, tellides neid https://www.xxx/ kaudu ja tasudes tellimuse eest interneti teel. Ained tellis Elvis Elblaus Hollandist Eestisse sisseveo eesmärgil endale tarvitamiseks eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 24.02.2017, enda nimele aadressile X, Pärnu Pärnumaa (Pärnu). Elvis Elblaus tellis ethylphenidate, s.o helesinist kristalse aine massiga 1,30 grammi, mis sisaldas narkootilist ainet etüülfenidaati (EP, etüül-2-fenüül-2(piperidiin-2-üül)atsetaat) 1,13 grammi ja kaks, viieks margiks perforeeritud, pabeririba kirjega ET IZOLA M, mis sisaldas narkootilist ainet etisolaami (4-(2-klorofenüül)-2-etüül-9-metüül-6Htieno[3,2-f]-[1,2,4]-triasolo[4,3-a][1,4]diasepiin), s.o kokku kümme marki. Tellitud narkootilised ained soovis Elvis Elblaus Eesti Vabariiki sisse vedada Hollandist täpselt tuvastamata saatjalt kasutades ära postiteenuse osutajaid. 2

§ 184

lg 1 –

§ 25lg 1 ja 2 sätestatud kuriteo.

30.08.2018.a esitas prokurör kriminaalasjas kvalifikatsiooni täienduse, mille järgi süüdistuse tekstis on välja toodud, et „Tellitud narkootilised ained soovis Elvis Elblaus Eesti Vabariiki sisse vedada Hollandist täpselt tuvastamata saatjalt kasutades ära postiteenuse osutajaid.“ Samas on jäänud vahendlikule täideviimisele viitav

§ 25

lg 3 märkimata süüdistuse resolutiivosas.

§ 268

lg 2 alusel täpsustab prokurör esitatud süüdistuse resolutiivosa ja palub lugeda süüdistuse resolutiivosaks: “Seega Elvis Elblaus, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katsega, pani toime

§ 184

lg 1 –

§ 25

lg 1, 2 ja 3 sätestatud kuriteo.“, mille kohaselt on Elvis Elblausile esitatud süüdistus

§ 184

lg 1 –

§ 25lg 1, 2 ja 3 järgi.

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Elvis Elblausile end

§ 184

lg 1 –

§ 25

lg 1, 2 ja 3 alusel kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Kaitsja palub teha kohtul Elvis Elblausi osas õigeksmõistava otsuse. Kaitsja märgib, et süüdistatav ostis keelatud aineid endale kasutamiseks ja endale arusaadavalt väikeses koguses. Süüdistatav Elvis Elblaus oli internetipoes tellimuse tegemisel veendunud, et etüülfenidaat ja etisolaam ei ole kantud Eestis keelatud ainete nimekirja. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuriteo puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Elvis Elblaus süüditunnistamist

§ 184

lg 1 –

§ 25lg 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemise eest. 3

§ 184

lg 1 –

§ 25lg 1 ja 2 tähenduses.

Kohtuistungil süüdistatav ei eitanud, et tema oli isik, kes tellis veebilehe https://www.xxx/ kaudu endale posti teel isiklikuks tarbimiseks ethylphenidate ainet ja etisolaami sisaldavaid marke ning ta tellis need enda nimele. Seega antud aine ja markide tellimine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud süüdistatava enda ütlustega, selles osas süü omaksvõtuga, samuti ka teiste kirjalike tõenditega, millest nähtuvalt on saabunud Hollandi Kuningriigist Elvis Elblausi nimele ethylphenidate, s.o helesinine kristalne aine massiga 1,30 grammi, mis sisaldas narkootilist ja psühhotroopset ainet etüülfenidaati (EP, etüül-2-fenüül-2-(piperidiin-2-üül)atsetaat) 1,13 grammi ja kaks, viieks margiks perforeeritud, pabeririba kirjega ET IZOLA M, mis sisaldas narkootilist ja psühhotroopset ainet etisolaami (4-(2-klorofenüül)-2-etüül-9-metüül-6H-tieno[3,2-f]-[1,2,4]triasolo[4,3-a][1,4]diasepiin), s.o kokku kümme marki - vt rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt (tl 33) ja asitõend vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 34-38). Antud postisaadetist vaadeldi ja sellest nähtub, et see saadeti Elvis Elblausi nimele. Veebilehe väljatrükkidelt (tl 77-88), kust kaup telliti, nähtub, et vastavalt lehelt saab tellida süüdistuses nimetatud aineid. Tellimuse tegemiseks täitis süüdistatav kodulehel ankeedi andmetega tellitavate ainete ja koguste kohta, märkides tellimuse tarneaadressiks X, Pärnu ja saajaks Elvis Elblausi (vt väljatrükk tl 81, 83). X, Pärnu oli sel ajal Elvis Elblausi elukoht. Tunnistaja X andis ütlusi, et sellel aadressil elas ta koos Elvis Elblausi ja xxxx augustist 2016 kuni maini 2017 (03.09.2018 istungi protokolli tl 91). Puudub vaidlus ka selles, et etüülfenidaat ja etisolaam kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete neljandasse nimekirja. Samuti puudub vaidlus selles, et süüdistataval puudus eelnimetatud ainete käitlemiseks luba ehk ta rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise keeldu ja tegemist on ebaseadusliku käitlemisega (Ravimiameti vastus tl 47-48). Süüdistuses on Elvis Elblausile ette heidetud narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist, sh tellimist Hollandi Kuningriigist Eestisse, narkootiliste ainete sisevedu, tellimist omandamise ja tarvitamise eesmärgil. Kuna süüdistuses heidetakse Elvis Elblausile ette ka narkootiliste ainete sissevedu, palus prokurör süüdistuse resolutiivosa täiendada

§ 25

lg 3-ga, st teist isikut ära kasutava täideviimise korral süüteokatse algusaega reguleeriva sättega. Kohus leiab, et antud juhul ei ole õige süüteokatse algusaja osas lähtuda

§ 25

lg 3-st, vaid

§ 25

lg 2-st ning seega ajast, mil Elvis Elblaus ise vahetult alustas süüteokatse toimepanemist. Selliseks käitumisaktiks oli narkootilise või psühhotroopse aine tellimine Hollandist Eestisse. Tellides välisriigist narkootilist ja psühhotroopset ainet, mis saadetakse Eesti Vabariigi postiasutusse ja ootab edastamist tellijale tema poolt osundatud aadressil, on isik teinud temast oleneva, et soovitud narkootiline ja psühhotroopne aine temani jõuab. Süüdistatav oli aktiivselt ja läbimõeldult tegutsenud, et narkootiline ja psühhotroopne aine posti teel tellides kätte saada. Seega on Elvis Elblausile süüdistuse kohaselt etteheidetav tellimine hõlmatud NPALS § 2 p-s 3 toodud 4

§ 184

lg 1 - § 25 lg 3 järgi, mis hõlmab süüdistust narkootilise aine sisseveo toimepanemise eest postitöötajaid ära kasutades. Süüdistatavale etteheidetav tegevus on kohtu hinnangul keelatud aine tellimine Hollandi Kuningriigist Eestisse selle omandamiseks ja tarvitamiseks. Sissevedu on hõlmatud tellimisest. Vastavat eesmärki on süüdistatav kinnitanud ise, märkides kohtuistungil, et tellis aineid enda ravimise eesmärgil (03.09.2018 istungi protokolli lk 10). Seda, et tellimine leidis aset kinnitas ka tunnistaja X, kes selgitas, et Elvis Elblaus oli talle öelnud, et tellib etüülfenidaati ja etisolaami oma haiguse raviks (protokoll tl 92), samuti teadis ainete tellimisest süüdistatava poolt tema E.K (protokoll tl 94). Teadis, et E. Elblaus tellib ainet lehelt, kus müüakse ravimeid ja toidulisandeid, nii ütles seda talle E. Elblaus ise (protokoll tl 95). Viidatu osundab süüdistatava poolt oma emale väärettekujutuse loomist konkreetse veebilehe osas, sest tegelikult sai sealt lehelt tellida eksperimentaalkemikaale – seda süüdistatav teadis ning on veebilehte kirjeldades konkreetset mõistet ise kohtuistungil kasutanud (protokolli tl 101). Jõustunud kohtulahendid analoogsetes asjades kinnitavad samuti, et posti teel narkootilist ja psühhotroopset ainet tellides on tegemist narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, eraldi sissevedu kohtuasjades käsitletud ei ole (näit Tallinna RKKo nr 1-16-5150, 1-17-4600, Harju MK o-d nr 1-16-8682, 1-17-3565, 1-17-707). Süüdistatav selgitas, et ta ei teadnud, et ta paneb toime kuriteo, kuna pidas enda tegevust lubatuks. Kohus leiab, et kohtus on tõendamist leidnud süüdistatava tegevuse teadlikkus ja kavastetus. Vastavalt praktikas omaksvõetud seisukohtadele tuleb isiku tahtlus süüteokoosseisu objektiivse koosseisu tunnuste suhtes tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga. Sellele põhimõttele on juhtinud tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium, osundades nt otsuses nr 3-1- 1-8-11, et kui on tegemist tahtliku kuriteoga (ja

§ 184

seda ka on), saab isikut selle eest karistada üksnes juhul, kui tal esineb objektiivse koosseisu asjaolude osas tahtlus teo toimepanemise ajal.

§ 17

lg-st 1 tuleneb, et toimepanijal koosseisu objektiivsete asjaolude realiseerimise järgselt kujunenud teadmisi/arusaamu ei saa võtta arvesse subjektiivse koosseisu tuvastamisel või täpsemalt – need ei saa olla karistusõigusliku etteheite tegemise aluseks tahtliku süüteo korral. Ka on kõrgema kohtu praktikas leitud, et tahtlust saab ning ka tuleb tuvastada nn üldhinnangu raames, mille käigus võetakse arvesse kõiki tuvastatud objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid kogumis, kusjuures ühe olulise tunnusena tuleb silmas pidada teo toimepanija isikut tervikuna ning ka tema võimalikku emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal (RKKKo 3-1-1-142-05, p 20). Käesoleval juhul saaks

§ 184

lg 1 subjektiivse koosseisu täidetusest Elvis Elblausi käitumises seega rääkida vaid juhul, kui tal oli aine tellimise hetkel vähemalt üldine arusaamine sellest, et tellitavad ained on narkootilised või psühhotroopsed ained. Ristküsitlusel vastates kohtu küsimustele selgitas süüdistatav, et ta on varemgi vaevelnud XXX käes (protokoll tl 99-100) ning varasemalt on ta pöördunud X poole, kes kirjutas välja ravimi, mida isik ka manustas. Toodut kinnitab SA Pärnu Haigla poolt väljastatud tõend, millest mh nähtub, et isikule on ühel korral 2012.a kirjutatud välja toimeainena metüülfenidaati sisalduvat ravimit ning tl 50-51, tl 55, kaitsja vastavasisuline tõend tl 71-74 ning 2013.a kolmel korral kirjutatud välja toimeainena alprasolaami sisalduvat ravimeid, tl 71-74. X esinemist süüdistataval ning seda, et nimetatu tarbeks on süüdistatavale välja kirjutatud varasemalt sarnaseid ravimeid, kinnitas kohtuistungil ka süüdistatava elukaaslane X (protokoll tl 92-93). Asjatundja on 06.09.2018 kohtuistungil selgitanud, et metüülfenidaati sisalduvat ravimit kirjutatakse välja väga erandlikult, st ainult psühhiaater otsustab kas inimesele on neid vaja, see on väga konkreetse diagnoosi põhine. Üldiselt on see aktiivsus- ja tähelepanuhäire, mille puhul seda välja kirjutatakse ja see tähendab seda, et mingid 5

§ 184

) mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule (Vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11,
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-5207, p 10,
5. aprilli
6. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13,
7. detsembri
8. a otsus asjas nr 31-1-67-08, p 12,
9. oktoobri
10. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8 ja
11. märtsi
12. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11). Sama lahendi punktis 24 jõuab kriminaalkolleegium järelduseni, et järelikult ei hälbi NPALS § 31 lg-st 3 ega ka senisest kohtupraktikast võimalus mõnel erandjuhul tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine suur kogus puhta aine kogust kindlaks määramata. Vastavalt Riigikohtu juhistele ning asjatundja arvamusele, tuleb E. Elblausi poolt tellitud 10 margi osas suure koguse arvestamisel lähtuda ka konkreetses asjas. Käesoleval juhul ei ole võimalik narkootilise aine eripärast tulenevalt selle eraldamine paberilt. Arvestades, et annused on jagatud perforeeringuga markideks ja marke on 10, siis saab järeldada, et neist saab narkootilise joobe 10 inimest, ehk siis NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt on tegemist suure kogusega. Nõustuda tuleb prokuröriga, et Riigikohtu lahenditest (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-121-06 p 12) nähtuvalt tuleb lähtuda just keskmisele inimese narkootilist joovet tekitavatest annustest, mitte erandlikest piirmääradest. Keskmise inimesele joobe arvestamisel lähtub tulemus sellest, et inimestel on erinev füsioloogia, vanus, ainevahetus jms ning erinev narkootiliste ainete taluvus ehk siis erinevad narkootiliste ainete mõju. Õiguse kohaldamisel on vajalik lähtuda nn keskmisest inimesest. Keskmisele inimesele mõjuva narkootilise aine koguse saame keskmise koguse aritmeetilisel arvutusel ilma erijuhtumeid arvestamata. Asjatundja poolt on kohtuistungil ka märgitud, et harva kasutatakse ka väga suuri annuseid (vt protokoll tl 161). Kui aga sellegipoolest välja tuua ka etüülfenidaadi kohta esitatud erandlikel andmetel põhinev arvestuskäik, jääks käideldud narkootilise aine kogus sellele vaatamata suureks. Erandliku koguse puhul oleks vastav arvestuskäik etüülfenidaadi osas (0,02+0,12/2=) 0,07 grammi ning 1,13 g juures saaks seega narkojoobe (1,13/0,07=16,1) 16 inimest. Seega piisaks vastava erandlikugi piirmääraga arvestamise juhul Elvis Elblausi etüülfenidaadi käideldud kogusest narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Vastavale kogusele lisanduvad käideldud narkootilist ainet sisalduvad 10 marki, mis muudavad saadud 16 inimese kogust veelgi suuremaks (kokku 26 inimest). Kaitsja märgib, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suure koguse tuvastamine käib kriminaalmenetluses alati eksperdi hinnangu alusel. Selles osas osutab kohus korduvalt Riigikohtu lahendites (nt RKKo nr 3-1-1-7-14) esitatud põhimõttele, et asjaolu, et aine suure koguse tuvastamiseks ei ole läbi viidud sellekohast ekspertiisi, ei tähenda automaatselt, et

§ 184

koosseisu kuuluvat psühhotroopse aine suurt kogust pole võimalik tõendada või tõendatuks lugeda. Samas lahendis on Riigikohus ka märkinud, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada muuhulgas ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. Vastava tõendina ongi ülalpool käsitanud kohtutoksikoloogiaeksperdi vastuseid päringule. Kohus leiab, et eeltoodud vastused on dokumentaalsed tõendid, kus toksikoloogiaalaseid eriteadmisi omav isik, EKEI tunnustatud ekspert, on andnud arvamuse psühhotroopse aine toimest inimesele. Kohus peab vajalikuks lisada, et päringule antud vastused on ära nimetatud prokuröri süüdistusaktis kui tõendid, mis tõendavad helesinise kristalse narkootilise aine etüülfenidaati ja 10 margiks perforeeritud paberiribal 8

§ 184

lg 1 dispositsiooniga, mis näeb ette narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist. Sama ebatäpsuse on Tallinna Ringkonnakohus parandanud ka 15.06.2016 lahendis kriminaalasjas nr 1-15-6160. Kohus leiab, et vastused kaitsja poolt tõstatatud küsimustele, kes on nn keskmise inimene, kellel joobe tekkimist analüüsitakse, samuti mõistete „narkojoove“ ja „aine mõjudoos“ diferentseerimise osas (kaitsekõne p 55), on saadud eelkõige teaduslikul teel ning on väljendatud eksperdiarvamuses ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastustes, samuti asjatundja kohtuistungil antud selgitustes. Mis puutub terminisse „narkootilise aine suur kogus“, siis selle määratlus sisaldub selgesõnaliselt NarkoS § 31 lg 3 esimeses lauses.

§ 39

lg 1 järgi puudub keelueksimuses oleval isikul süü üksnes juhul, kui eksimus on temale vältimatu. Üldjuhul on keelueksimus välditav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-46-14, p 17.1). Arvestades kasvõi süüdistatavale teada olnud asjaolu, et Inglismaal keelati tema poolt käideldud ained vabamüügist ära, oleks süüdistatav pidanud tajuma ainete tellimisel kõrgendatud ohu situatsiooni, mis omakorda oleks pidanud motiveerima teda üles näitama kõrgendatud hoolduskohustust, tehes kindlaks kas ained, mida ta käidelda soovis, on kantud Eestis keelatud ainete nimekirja või ei ole. Tuvastatud ei ole, et isik ei oleks sellise nimekirja olemasolust üldse teadlik olnud. Vastupidiselt on ristküsitlusel andnud ütlusi, et ei teadnud, et ained on nimekirja kantud (protokoll tl 100), mis viitab keelueksimuse asemel kooseisueksimusele, vastavagi eksimuse mitteesinemise süüdistataval on kohus aga ülalpool kumutanud. Viidatud keelueksimuse osas aine koguse mõttes peab kohus vajalikuks osundada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-20-06 väljendatud selgitustele, mille kohaselt ei anna Karistusseadustik õiguslikku tähendust eksimusele toimepandava süüteo liigis, mistõttu selline eksimus ei välista teo koosseisupärasust, õigusvastasust ega süülisust.

§ 39

lg 1 kohaselt on eksimusega teo keelatuses ehk keelueksimusega tegemist juhul, kui isik ei saa aru oma teo keelatusest. Keelueksimuse puhul on tegemist eksimusega mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-9505, p 8). Olukorras, kus isik arvab, et tema tegu ei ole karistatav mitte kuriteona, vaid väärteona käideldud narkootilise aine koguse mõistes, puudub alus väita, et isik ei saa aru oma teo keelatusest

§ 39mõttes.

Selline eksimus ei välista ei teo koosseisupärasust (sh tahtlikkust), õigusvastasust ega süülisust. Kohus nõustub prokuröriga tahtluse vormi küsimuses, süüdistatav pani antud kuriteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Elvis Elblaus, tellides endale Hollandi Kuningriigist ebaseaduslikult psühhotroopseid aineid, seadis eesmärgiks nende jõudmise Eesti Vabariiki, enda elukohta. Süütegusid iseloomustavate objektiivsete asjaolude pinnalt on ilmselge, et Elvis Elblausi tegevus oli suunatud sellele, et tellitud psühhotroopsed ained jõuaksid temani. Elvis Elblaus oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainetega ja kuriteoga ning ta tahtis ebaseaduslikult käidelda psühhotroopseid aineid ja sellega toime panna kuriteo. Kuritegu jäi katse staadiumisse Elvis Elblausist sõltumatutel põhjusel, psühhotroopset ainet sisaldava saadetise postiasutuses avastamise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaitsja viide seaduste vastuolule põhiseadusega on alusetu.

§ 184

lg 1 ning narkootiliste või psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse, samuti selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määruste järgi on igal isikul võimalik ette näha ja teada milline käitumine on ebaseaduslik ja kriminaalkorras karistatav. Määratletuse nõudest (nullum crimen sine lege certa) tulenevalt peab küll seaduse sõnastus olema võimalikult üheselt mõistetav, kuid see ei tähenda täielikku keeldu 10

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184lg 1 järgi karistatakse isikut 1- kuni 10-aastase vangistusega.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Elvis Elblaus süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistus.

Süü suuruse puhul arvestab kohus, et kuigi Elvis Elblaus on käidelnud ebaseaduslikult psühhotroopseid aineid ja seda suures koguses, ei ole käideldud psühhotroopsete ainete kogus väga suur (joobe tekitamiseks piisav kahe aine osas kokku ligikaudu 25-le – 66-le inimesele). Samas on Elvis Elblaus tellinud mitut erinevat psühhotroopset ainet. Lisaks arvestab kohus, et psühhotroopsed ained, mida Elvis Elblaus ebaseaduslikult käitles, reaalselt temani ei jõudnud (kuna postisaadetis võeti enne ära). Seega ei ole psühhotroopsed ained jõudnud reaalselt tarvitajani ja kahju selles osas tekkinud ei ole. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes.

Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvesse võtta isiku varasemat karistatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav Elvis Elblausile tuleb karistuseks mõista vangistus selle sanktsiooni alammääras, s.o 1 aasta vangistust. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatav Elvis Elblausi isikut, leiab, et süüdistatav Elvis Elblausi puhul on karistuse reaalne ärakandmine ebaotstarbekas. Vajadus isiku ühiskonnast isoleerimiseks puudub ning karistus on võimalik täie viia tingimuslikult. Kohaldatav katseaeg avaldab kohtu hinnangul Elvis Elblausile piisavalt mõju süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Seega tuleb Elvis Elblausi mõistetav vangistus jätta täies ulatuses täitmisele pööramata 1 aastase ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Esmakordse kuriteo toimepanemise korral ei pea kohus vajalikuks kohaldada ka prokuröri poolt E. Elblausile nõutud šokivangistust. Varasemate karistuste puudumise tõttu ei pea kohus vajalikuks anda Elvis Elblausile kogemust, mida kujutab endast tegelik vabadusepiirang. Viimases sõnas on kohtualune tunnistanud, et kogu kriminaalmenetluse protsess on tekitanud stressi nii talle kui tema perele, mistõttu kohus usub, et E. Elblaus saab nii kogetud menetluse kui kohtu poolt kohaldatava karistuse läbi piisava mõjutuse, et hoiduda edaspidiselt kuritegude toimepanemisest. Asitõendid ja konfiskeerimine

§ 83

lg 2 ja

§ 191

alusel konfiskeerida Elvis Elblaus´ilt kuriteo vahetuks objektiks olnud narkootilised ja psühhotroopsed ained, mis asuvad hoiul EKEI keemiaosakonnas. Vaatlusprotokolliga ja ekspertiisiaktiga seotud ümbrik ja pakend, mis asuvad kriminaalasja juures jätta tõenduslikult oluliste asitõenditena kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb välja mõista Elvis Elblausilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisitasu 90 eurot; 11