Obsah (4)

§ 178§ 175§ 177§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. jaanuar 2019 Tsiviilasja number 2-16-17479 Tsiviilas

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli BGM Ehitus OÜ (hageja) hagi Narva Linna (Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu) (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi
2. veebruari 2018 otsusega, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri 2018 otsusega
4. oktoobril
5. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse kohaselt on hageja menetluskulud jäetud kostja kanda. Hageja esitas
6. novembril 2018 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks 10 818 eurot 75 senti (ilma käibemaksuta), s.o riigilõiv 1100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 9718 eurot 75 senti. Hageja palub määrata, et väljamõistetavalt menetluskulult tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Hageja esindaja tunnitasu on 125 eurot ning esindaja on kohtumenetluses teinud toiminguid 77,75 tunni ulatuses. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et kostja on menetlust venitanud, sh kostja soovis arutada kompromissi, kostja soovis esitada uusi tõendeid, kostja esitas põhjendamatuid vastuväiteid, mis kõik on menetlust pikendanud ja tekitanud hagejale vajaduse täiendavate menetluskulude kandmiseks. Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele põhjusel, et maakohus andis kostjale täiendava tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastusväidete esitamiseks. Kostjale oli antud tähtaeg vastavate vastuväidete esitamiseks ja kostjal on olnud võimalus esitada vastuväited hageja menetluskuludele nii
7. veebruaril 2018 kui ka
8. augustil
9. Kostja ei ole nimetatud tähtaegade jooksul esitanud mis tahes vastuväiteid ega pretensioone.
10. Kostja ei ole hageja menetluskulude avalduse osas seisukohta esitanud. MAAKOHTU SEISUKOHT
11. Viru Maakohus rahuldas
12. novembri 2018 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 7850 eurot ning menetluskuludelt viivise alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Rauno Ligi. 2 Riiglõiv 1100 eurot on põhjendatud kulu ja kuulub kostjalt väljamõistmisele kogu ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi 77,75 tunni ulatuses tunnitasuga 125 eurot, s.o rahaliselt kokku 9718 eurot 75 senti (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine käibemaksuta. Maakohus leidis, et esindaja tunnitasu 125 eurot on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ning on asjakohane antud vaidluse olemust ja esindaja ametit silmas pidades. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, mis annaks aluse

§ 175

lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lugeda tsiviilasja keerukaks. Siiski on maakohtu hinnangul märgitud ajakulu valdavalt aktsepteeritav, muuhulgas ka seetõttu, et poolte kohtueelne suhtlemine on olnud arvestatavas mahus ja on eeldanud suhteliselt mahuka materjali läbitöötamist. Samas ei ole põhjendatud juba eelnevalt läbitöötatud materjali ringkonnakohtu menetluses uuesti läbitöötamisele kulunud aeg. Ka asjas toimunud suuline menetlus, sh kompromissläbirääkimised, ei tee seda õiguslikult keerukaks ega sedavõrd mahukaks, et taotletud ajakulu oleks õigustatud. Arvestades menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teine menetlusosaline peaks hüvitama õigusabikulusid analoogsete menetluste keskmist ajakulu ületavas ulatuses. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja poolt hüvitamist eeldavaks ajakuluks arutelusid ja suhtlemisi kliendiga, luges kohati põhjendamatuks kulusid istungiks ettevalmistumisele ja istungil osalemisele märgitud aja osas. Samuti leidis maakohus, et kulud apellatsioonimenetluses on ülepaisutatud, kuivõrd selleks ajaks oli hageja vaidluse asjaolusid ainuüksi ajatabelist nähtuvalt ilmselgelt juba mitmeid kordi läbi analüüsinud ja seda nii kohtueelselt kui ka esimese astme kohtu menetluse ajal. Lepingulise esindaja ajakulu sõidule ei kuulu vastaspoolelt hüvitamisele, mistõttu arvestades istungite tegelikku kestust ja istungitega seonduvalt kalkulatsioonis samal ajahetkel toimunuks märgitud muid toiminguid, on maakohus vähendanud ka vastavad kuluartikleid. Maakohus luges põhjendatuks vähendada ajakulu kokku 23,75 tunni võrra. Maakohus leidis, et põhjendatud tunnihind õigusabile antud asjas on 125 eurot käibemaksuta ning põhjendatud ajakulu kokku on 54 tundi, s.t hageja põhjendatud menetluskulu õigusabile on 6750 eurot. Juhindudes

§ 177

lg-st 4 kuulub hageja taotlus menetluskuludelt viivise arvestamiseks rahuldamisele. Maakohus jättis hageja vastusväite kohtu tegevusele rahuldamata. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend on tehtud, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu

1. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22;
2. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 19). MÄÄRUSKAEBUS
3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega määrati kindlaks ja mõisteti kostjalt välja menetluskuludena 3 õigusabikulud summas 6750 eurot, ja teha selles osas uus lahend, millega vähendada hageja õigusabikulud mõistliku ulatuseni. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku, s.o tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu
4. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja leiab, et hageja esindaja tunnitasu 125 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole mõistlik. Riigikohtu praktika kohaselt on mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Seega tuleb jätta arvestamata aja, mis hageja esindajal on kulunud muudele tegevustele. Umbes ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega (millele osutas ka maakohus), ühe lehekülje koostamise kohta tuleb arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi. Hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtus esindamisel on kokku 18,72 tundi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Vastuse kohaselt on maakohus määruses teostanud oma kaalutlusi diskretsiooni piirides ning määruskaebusest ei nähtu etteheiteid, milles oleks maakohus ületanud oma diskretsioonipiire. Maakohus on juba oluliselt vähendanud väljamõistetavaid menetluskulusid ning esitanud oma põhjendused väljamõistetavate menetluskulude osas. Maakohus leidis, et esindaja tunnitasu 125 eurot on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ning on asjakohane antud vaidluse olemust ja esindaja ametiseisundit silmas pidades. Hageja vastuse kohaselt on tegemist pigem madala tunnihinna määraga ning kohtupraktikas on aktsepteeritud oluliselt kõrgemat tunnihinda, sh on ka hagejat esindanud vandeadvokaadi tunnihind tavapäraselt kõrgem. Kostja lähenemine, et menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamine vastab 40 minutile, on ebaõige. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o kostjalt hageja kasuks väljamõistetud hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku kulu osas summas 6750 eurot. Kostja ei vaidlusta kostjalt hageja kasuks riigilõivu väljamõistmist ega selle suurust. 4 7.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.
2. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et antud vaidlust ei saa lugeda keerukaks. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud hageja lepingulise esindaja toiminguid ning maakohtu seisukoht nende toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse üle jälgitav ning põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul peab menetlusosaline menetluskulusid tekitades käituma ratsionaalselt. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale tsiviilasjas teenuseid 77,75 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sellises ulatuses ei saa teenust pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on põhjendatult vähendanud osa toimingute ajakulu ning puudub alus selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on ajakulu vähendamist määruses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Ringkonnakohtu juhib tähelepanu, et maakohus on sellega menetluskulude kindlaksmääramisel ka arvestanud ning vastavalt sellele hageja esindaja põhjendatud ajakulu vähendanud.
3. Vastuseks määruskaebuse väitele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja esindaja tunnitasu 125 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga ning on asjakohane vaidluse olemust ja esindaja professionaalsust silmas pidades. Tasumäär sellises ulatuses vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Vastupidine kostja väide ei ole põhjendatud. Riigikohus juba
4. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 luges tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti käibemaksuga. Ringkonnakohtu hinnangul on

§ 175

lg 1 eesmärk hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on rahuldada õigusabikulu taotlust lähtuvalt teoreetilisest ajakulust, s.o määruskaebuse kohaselt 40 minutit, ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse arvestus hageja esindaja ajakulu kohta. 10.

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5