Obsah (5)

§ 121§ 6§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-18-2163 22.11.2018 Mare Priks Marju Silveti kaebus Tartu linna haldu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus leidis, et vaidlustatud protokolliline otsus on halduse siseakt ja omab tähtsust vaid haldusorganisiseselt. Kaebajal on võimalik vaidlustada Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15.12.2017 avaldust nr 4-7.1/08418 maakohtus, mida ta on ka teinud. Üürilepingu ülesütlemisest tekkinud vaidlus on eraõiguslik vaidlus.

1. 15.11.2018 esitas Marju Silvet Tartu Halduskohtule üürilepingu ülesütlemisega seonduvalt uue kaebuse (käesolev haldusasi nr 3-18-2163). Kaebaja leiab, et Tartu linn ei saanud ilma haldusakti andmata temaga üürilepingut üles öelda. Tartu linn pidi enne 15.12.2017 avalduse nr 4-7.1/08418 saatmist andma välja haldusakti. Kaebaja leiab, et haldusaktiks on kas Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 koosoleku protokolliline otsus nr 40, Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15.12.2017 avaldus nr 4-7.1/08418 või eksisteerib veel mingi tundmatu haldusakt. Seega palub kaebaja: 1) tuvastada kaebajaga üürilepingut lõpetava haldusakti teinud Tartu linna haldusorgan; 2) tunnistada kehtetuks ja tühistada Tartu linna haldusakt, millega otsustati öelda 28.03.2018 korraliselt üles Marju Silvetiga eluruumi Sõpruse pst 1-24 (üldpinnaga 71 m2) kasutamiseks 16.12.1998 sõlmitud eluruumi üürileping; 3) tuvastada, et eelnimetatud haldusakt on antud pettuse või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena; 4) kohtukulud mõista välja vastustajalt. Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et Marju Silveti kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel. Marju Silveti kaebusest saab järeldada, et kaebaja soovib, et: 1) kohus teeks kindlaks sellise haldusakti olemasolu, millega otsustati üles öelda eluruumi üürileping; 2) tuvastaks, et see haldusakt on antud õigusvastaselt ja 3) tühistaks selle haldusakti. Kaebaja ei tea, et selline eraldiseisev haldusakt oleks olemas, kuid leiab, et see võib sisalduda Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 koosoleku protokollis nr 40 või Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15.12.2017 avalduses nr 4-7.1/

2. Kohus selgitab, et üürilepingu sõlmimisega tekkis kaebaja ja Tartu linna vahel eraõiguslik lepinguline suhe, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Võlaõigusseadus reguleerib üürilepingu ülesütlemist ja tähtaegu (VÕS § 195 lg 1, § 309 lg 1, § 311 lg 1, § 312 lg 1). Eluruumi üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet isegi siis, kui lepingu üheks pooleks on Tartu linn. Seega ei anta üürilepingu ülesütlemisel välja haldusakti haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 ja

§ 6lg 1 mõistes, mida saaks halduskohtus vaidlustada.

Kaebajale on juba haldusasjas nr 3-18-1779 selgitatud, et Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 koosoleku protokollis nr 40 sisalduv otsus ei ole halduskohtus vaidlustatav, sest tegemist on välismõju mitteomava halduse siseaktiga. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik vaidlustada Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15.12.2017 avaldust nr 4-7.1/08418 maakohtus tsiviilkohtumenetluses ning kaebaja on seda ka teinud. Viidatud avaldus ei kujuta endast samuti haldusakti, see on antud VÕS § 309 lg 1 alusel. Eeltoodust nähtub, et üürilepingu ülesütlemisest tulenev vaidlus M. Silveti ja Tartu linna vahel on oma olemuselt tsiviilõiguslik vaidlus ning kaebajal ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus haldusakte, mida ei eksisteeri. Kaebaja on juba oma õiguste kaitseks pöördunud maakohtu poole. 7.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus

§ 121lg 2 p 1 alusel Marju Silveti kaebuse.

2

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8.

§ 104

lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, ei kuulu Marju Silvetile tagastamisele kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. 9. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018.a määrus Resolutsioon

1. Jätta Marju Silveti taotlus täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata.
2. Jätta Marju Silveti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.11.
3. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
4. Tagastada Marju Silvetile kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Marju Silveti pangakontole Luminor Bank AS-s nr EE
5. 3