TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-264 Määruse kuupäev 18. veebruar 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi V.K.i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 29.01.2019.a käskk

) § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vabastab kohus taotleja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel põhjendusi esitamata. 7.

§ 249

lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg 2 ja 5 alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu hinnangul soovib taotleja vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist.

1. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
2. Kohtu hinnangul ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks.
3. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. Vangistusseaduse (VangS) § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast 2 kohtulahendi jõustumist. Tegemist on reageeringuga konkreetsel ajahetkel ilmnenud asjaoludele. VangS § 69 lg 3 tuleneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust tuleb regulaarselt hinnata. Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et vangla teeb uue otsustuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkuva vajalikkuse üle kolme kuu jooksul, s.o hiljemalt 29.04.
4. Otsustus jätkata või mitte jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tehakse aga juba uute, sellel ajal olemas olevate asjaolude põhjal ja on eraldi vaidlustatav. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine võib kujuneda lõplikuks otsustuseks selle üle, kas täiendavaid julgeolekuabinõusid vaidlustatud käskkirja alusel taotleja suhtes kohaldatakse või mitte.
5. Kohtu hinnangul ei ole taotleja suhtes kohalduvad piirangud oma ulatuselt ja mõjult sellised, mis õigustaksid määruse punktis 10 toodut arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamist. VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. Vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus on kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive. Kui taotleja enam endast ohtu ei kujuta, siis on vanglal kohustus meetmete kohaldamine lõpetada.
6. Kohus ei nõustu taotleja väitega, et sündmus, mis toimus Tartu vanglas, ei saa olla aluseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele Viru vanglas. VangS § 69 lg 1 lubab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Seda, kas isik võib olla ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal, olenemata sellest, kus need sündmused aset leidsid. Taotleja ohtlikkust ei välista tema hinnang, et Tartu vangla valvurid provotseerisid teda korda rikkuma. Taotleja teod sellest ei muutu.
7. Kokkuvõttes jätab kohus taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3