KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled

ja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. oktoober 2018 1-16-9717 Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Tiina Pappel ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Igor Sinegubovi süüdistuses KarS § 375 lg 1 järgi, lühimenetlus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni
3. a otsus Igor Sinegubovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Süüdistatav - Igor Sinegubov (isikukood 36103263716; elukoht xxxx; varem kriminaalkorras karistamata) Kaitsja - vandeadvokaat Kaido Kooga, määratud korras Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jürgen Hüva Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le K. Kooga Advokaadibüroo Igor Sinegubovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 eurot.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Igor Sinegubovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.

JAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasja esmakordne arutamine
2. Igor Sinegubovile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 375 lg 1 järgi selles, et ta hoidis ja ladustas oma elukohas (XXX, Narva) ning kahes garaažiboksis suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi kriminaalmenetluses tuvastamata ajast kuni
3. veebruarini 2013, mil Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametnikud selle läbiotsimisel leidsid ja ära võtsid. I. Sinegubovi valdusest võeti ära kokku 272,72 liitrit alkoholi, mis absoluutalkoholiks arvutatuna on 111,34 liitrit. Sellest alkoholist 268,5 liitrit (absoluutalkoholi 107,4 liitrit) oli garaažiboksides ja 4,22 liitrit (absoluutalkoholi 3,94 liitrit) I. Sinegubovi elukohas.
4. Viru Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati I. Sinegubov lühimenetluses KarS § 375 lg 1 järgi süüdi garaažiboksides suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises ja ladustamises. Teda karistati vangistusega 4 kuud, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, kohaldades lõpliku karistusena 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui I. Sinegubov ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus leidis, et I. Sinegubovi süü on tõendatud tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, samuti läbiotsimise protokolliga,

itõendite vaatluse protokollidega ja ekspertiisiaktiga. Süüdistatav hoidis ja ladustas suures koguses Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi, mida ei ole alkoholiseaduse (

) § 7 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 6 kohaselt lubatud käidelda. I. Sinegubov end süüdi ei tunnista, märkides, et ta ei teadnud isiklikuks kasutamiseks mõeldud alkoholi suhtes kohalduvatest piirangutest. Süüdistatava väitel soetas ta alkoholi mitme aasta jooksul. Alates 1999. aastast müüs I. Sinegubov Narvas Peterburist ostetud kaupa ja ületas tihti Eesti-Vene piiri. Iga piiriületuse ajal tõi ta endaga kaasa lubatud koguses viina, vahel tõid seda ka tema tuttavad. Kohus leidis, et arvestades süüdistatava alkoholi kogust, pakkimisviisi ja hajutatust, ei ole usutavad tema väited, nagu oleks alkohol mõeldud üksnes isiklikuks kasutamiseks. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 471 ls 2 p 4 kohaselt on MTA-l alust arvata, 2

jas nr 3-1-1-28-14, p 20.2). Lisaks maksumärgistamata alkoholile võeti I. Sinegubovilt tema elukohast ära ka läbipaistev plastpudel, mille sees oli ca 3 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku. Kohtu hinnangul pole tuvastatav, kas vedelik võis olla ravimise otstarbeks.

§ 1

lg 3 p 1 alusel ei laiene alkoholiseadus etanooli sisaldavale ravimile ravimiseaduse mõttes. Sellest tulenevalt ei hõlma KarS § 375 lg 1 alkoholi, mis ei ole mõeldud joomiseks. Seega tuleb selles osas I. Sinegubovi süüdistuse mahtu vähendada.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Sinegubovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. Sinegubovi kaitsja, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. mai
8. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
9. juuni
10. a ja Tartu Ringkonnakohtu
11. oktoobri
12. a otsus I. Sinegubovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 375 lg 1 järgi. Samuti tühistati kohtuotsused osas, milles I. Sinegubovilt mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Samuti täpsustas Riigikohus Viru Maakohtu
13. juuni
14. a otsuse resolutiivosa, lisades sellesse lause „Mõista Igor Sinegubov õigeks KarS § 375 lg 1 järgi käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises ja ladustamises aadressil XXX, Narva tuvastamata ajast kuni
15. veebruarini 2013“. Muus osas jättis Riigikohus kohtuotsused muutmata. Riigikohus märkis, et KarS § 375 järgi karistatavaks teoks on üldistatult suures koguses alkoholi ebaseaduslik käitlemine. Alkoholi käitlemise mõiste on alkoholiseaduses üheselt ja täpselt määratletud.

§ 3

(„Alkoholi käitlemine“) lg 1 sätestab, et „[a]lkoholi käitlemiseks loetakse selle toidugrupi suhtes teostatavad järgmised toimingud: 1) valmistamine, töötlemine ja villimine ehk pakendamine; 2) import ATKEAS § 10 tähenduses; 3) eksport ATKEAS § 11 tähenduses; 4) müügiks pakkumine või müük ühelt ettevõtjalt teisele ettevõtjale või muule isikule, kes ei ole tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses; 5) müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames kättesaadavaks tegemine või üleandmine tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses; 6) hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil“. Alkoholi käitlemise mõistet piiritleb järelikult lisaks muule

§ 3

lg 1 p 6 järgi see, et alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine on käsitatav alkoholi käitlemisena üksnes juhul, kui see toimub kaubanduslikul eesmärgil. Eeltoodu alusel tuleb ka suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sh maksumärgistamata alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise all KarS § 375 tähenduses mõista kitsalt sellise 3

jas nr 3-1-1-28-14 väljendatud järeldust, mille kohaselt ei nõua KarS §-s 375 kirjeldatud koosseis teo toimepanijal kaubandusliku eesmärgi tuvastamist. Otsustamaks selle üle, kas süüdistatav hoidis ja ladustas süüdistuses märgitud ajal ja kohas Eesti maksumärgiga märgistamata alkoholi kaubanduslikul eesmärgil, on vaja hinnata faktilisi

jaolusid ja seetõttu tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks maakohtule.

1. Kriminaalasja uus arutamine 2.
2. Süüdistuse täiendamine
3. Kriminaalasja uuel arutamisel Viru Maakohtu
4. juuni
5. a kohtuistungil täiendas prokuratuur KrMS § 268 lg-s 2 sätestatud korras süüdistust, märkides selles muu hulgas, et I. Sinegubov hoidis ja ladustas alkoholi kaubanduslikul eesmärgil. Kohtumenetluse pooled sellele vastu ei vaielnud. Samuti jäid kohtumenetluse pooled lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde ja süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud (KoTo, kd 2, tl 107 pöördel ja tl 111–111 pöördel). 2.
6. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
7. Viru Maakohtu
8. juuni
9. a otsusega tunnistati I. Sinegubov lühimenetluses KarS § 375 lg 1 järgi süüdi garaažiboksides suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises ja ladustamises. Teda karistati vangistusega 2 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati vangistuseni kestusega 1 kuu ja 10 päeva. Selle vangistuse jättis maakohus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi üheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Kohus otsustas ka

itõendite saatuse ja tegi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse. (b) Põhiosa 9. I. Sinegubovi garaažiboksidest äravõetud toodete näol on tegemist alkoholiga

§ 2

lg 1 ja ATKEAS § 12 lg 1 tähenduses.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda

§ 4

lg 4 nimetamata alkoholi, mis ei vasta

§ 4lg 1 sätestatud nõuetele.

Käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. ATKEAS § 491 lg-s 2 on sätestatud kange alkoholi maksumärgiga märgistamise nõue. MTA esindajad võtsid ära alkoholi, mille kõikidel pakenditel

usid Vene Föderatsiooni maksumärgid. Maksumärgiga märgistamata alkoholi käitlemine on karistatav üksnes juhul, kui teo objektiks on alkohol suures koguses. 1. jaanuarini 2015 kehtinud

§ 7

lg 5 kohaselt oli käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. ATKEAS § 46 lg 6 4

§ 3

lg 2 kohaselt on

§ 3

lg 1 p-s 6 nimetatud toimingutel kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku kasutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana. Maakohus

us seisukohale, et I. Sinegubovi valduses olnud ja ära võetud alkoholi hoidmise puhul on sedastatav kaubanduslik eesmärk, mis väljendub alkoholi müümise kavatsuses. Menetluse käigus leitud ja ära võetud alkoholi kogus, s.o kokku 512 pudelit on juba iseenesest selline näitaja, mis annab kaaluka aluse jaatada alkoholi hoiustamise kaubanduslikku eesmärki. Siiski ei saa ainuüksi suurest alkoholikogusest tuletada kaubandusliku eesmärgi olemasolu. 11. Süüdistatav avaldas kohtueelsel menetlusel temaga seotud

ukohtadest leitud alkoholi kohta, et tegemist on isiklikuks tarbimiseks varutud alkoholiga. Alkoholi varus ta Venemaalt isiklikult või poja ning tuttavate vahendusel aastate vältel. Süüdistatava sellised ütlused pole eluliselt usutavad. Süüdistatavaga seotud paikadest võeti ära kokku 512 pudelit viina, millest 25 pudelit olid üheliitrised klaaspudelid. Seega oli I. Sinegubov varunud viina koguses, mida juhul, kui tarvitada pudel viina päevas, jätkuks peaaegu pooleteiseks aastaks. Puuduvad mõistuspärased põhjused, miks peaks isik lähedaste ja sõpradega ühiseks tarvitamiseks varustama end sedavõrd suure koguse alkoholiga. 12. Süüdistatava ütluste ebausaldusväärsusele osutab seegi, et läbiotsimisprotokolli kohaselt oli leitud alkohol pakendatud valdavalt ühetaoliselt suurematesse plastikkottidesse, igaühes neist 18 pudelit. Lisaks

usid alkoholipudelite pakendid garaažides lihtsasti kättesaadavas kohas – vähemalt osaliselt garaaži keskel. Isiklikuks tarbimiseks varutud alkoholi, mida on sellises koguses, et sellest jätkuks mitmeks aastaks, hoiustataks eelduslikult viisil, mis võimaldaks ka hoiustamiskoha (garaaži) sihtotstarbelist kasutamist. Kohus pidas eluliselt usutavaks, et enda tarbeks sedavõrd suures koguses omandatud alkohol

etseks kas kastides või oleks pakendatud muul mugaval ja turvalisel viisil, millega tagataks alkoholi pikaajaline säilimine. Vaatlusprotokolli ja selle lisaks oleva fototabeli kohaselt pole alkohol valdavalt kastides. Vähemalt osaliselt on alkoholipakendid paigutatud garaaži keskossa. See tagas nende lihtsa ja mugava kättesaamise. Seega polnud alkohol mõeldud säilitamiseks pikaajaliselt, vaid realiseerimiseks lühikese aja jooksul. 13. Süüdistatava ütluste kohaselt soetas ta kõnealuse alkoholikoguse aastate jooksul. Teised tõendid seda väidet ei toeta.

itõendi vaatlusprotokollid osutavad sellele, et alkohol soetati valdavalt aastal 2012, kuna pudelitel

etsevad maksumärgid ja pudelikorgi märgistused kannavad valdavalt dateeringut

1. Vaid 20 pudelit alkoholi on soetatud enne aastat
2. Ülejäänud alkoholikogus pärineb aastast 2012, olles valdavalt soetatud mitte enne kui septembris
3. Seetõttu luges kohus süüdistatava väite alkoholi soetamise kohta mitme aasta vältel ebausaldusväärseks. 5

jaolu, et süüdistatava sagedased piiriületused on toimunud enamasti väljaspool jalakäijate piiriületuspunkti. Seetõttu ei saanudki ta pidevalt ja regulaarselt alkoholi tarvitada. Järelikult ei saanud õigusliku olukorra muutus tingida vajadust tuua Eestisse suures koguses alkoholi. 15. I. Sinegubovi pangakontode väljavõtete ja MTA vastuse kohaselt puudub I. Sinegubovil legaalne sissetulek. Samas on ta teinud oma pangakontole sissemakseid, mille suurus on legaalse sissetuleku puudumist silmas pidades märkimisväärne. Sellest järeldub, et I. Sinegubovil on olnud deklareerimata sissetulek. Süüdistatava viimases sõnas avaldatu kohaselt on prokuröri väide illegaalse tulu kohta üllatuslik, kuna ta on pikka aega tegelenud äriga, mis võimaldas koguda sääste. Äri seisnes hinnatõusu ootuses (odava) kauba kogumises. Maakohus märkis, et süüdistatava osutatud äritegevuse mudel oli lihtne – Venemaalt soetati soodsa hinnaga kaupu, mida Eestis vaheltkasuga edasi müüdi. Kõrvutades seda eeltoodud

jaoludega, saab

uda seisukohale, et lühikese aja jooksul suure koguse alkoholi soetamise eesmärk oli soodsas majanduslikus ja õiguslikus olustikus alkoholi Eestisse toomine ja hoidmine, et seda hiljem tulu teenimise eesmärgil edasi müüa. Kui riik kehtestab regulatsiooni, millega piirab oluliselt odava alkoholi kättesaadavust, toob see enesega ootuspäraselt kaasa vähemalt mõningase hinnatõusu. Seega soetades suures koguses alkoholi, panustas I. Sinegubov alkoholi hinnatõusule. Selles kontekstis on loogiline ka süüdistatava väide, et alkoholi ta kellelegi ei müünud. Kohtu hinnangul oli selle põhjuseks

jaolu, et majanduslikult soodne aeg müügiks polnud veel saabunud. 16. Eeltoodu põhjal

uski kohus seisukohale, et I. Sineguboviga seotud paikadest leitud ja ära võetud alkoholi hoidmisel oli kaubanduslik eesmärk, mis väljendus alkoholi müümise kavatsuses. Ühtlasi leidis maakohus, et I. Sinegubov tegeles maksumärkideta suures koguses alkoholi kogumise ja soetamisega teadlikult ja eesmärgipäraselt. Tegemist on kavatsetult toime pandud teoga. Enne läbiotsimist tehtud ettepanekule anda vabatahtlikult menetlejale välja läbiotsimismääruses nimetatud objektid, vastas I. Sinegubov, et OÜ Penhaus laoruumis, HÜ Narva Almaz boksis 230 ja HÜ Elektron boksis 35

uvad suures koguses tubaka- ja alkoholitooted. Seega sai I. Sinegubov juba enne läbiotsimist aru, et tema valduses olev alkohol ja sigaretid on suures koguses. I. Sinegubov on tegelenud kaubandusega, olles olnud OÜ PENHAUS juhatuse liige. See 6

jaolud puuduvad. I. Sinegubovi süü suurusele vastavaks karistuseks on sanktsiooni keskmine ehk 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Tulenevalt KrMS § 341 lg-st 5, ei saa I. Sinegubovi karistus aga ületada kriminaalasja esmakordsel arutamisel mõistetud 4 kuu pikkust vangistust. Seda karistusmäära tuleb täiendavalt korrigeerida KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel. Menetlus I. Sinegubovi suhtes on kestnud enam kui 5 aastat ja 5 kuud. Samas on tegemist keskmisest lihtsama ja vähemmahuka kriminaalasjaga. Süüdistatava käitumine pole menetluse kestust mõjutanud. Küll on kohtueelses menetluses olnud tegevusetuse perioode. I. Sinegubov on jäänud põhjendamatult pikaks ajaks ebamäärasesse olukorda. See tuleb kompenseerida karistuse kergendamisega. Sel põhjusel mõistis kohus I. Sinegubovile karistuseks vangistuse kaks kuud. Kuna tegemist on lühimenetlusega, lühendas kohus vangistust 1 kuu ja 10 päevani. Kuna I. Sinegubov on kriminaalkorras karistamata ja karistuste eesmärke on võimalik saavutada vangistust täitmisele pööramata, kohaldas kohus I. Sinegubovi suhtes KarS § 73. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. Apellatsioon 18. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Sinegubovi kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. 19. Kaitsja arvates eksis maakohus, kui leidis, et süüdistatav hoidis alkoholi kaubanduslikul eesmärgil. Kohus tugines kaubandusliku eesmärgi tuvastamisel KrMS § 3051 lg 2 nõudeid eirates

jaoludele, mille kohta pooltel polnud võimalik menetluses arvamust avaldada. Kohus rikkus kriminaalmenetlusõigust ka sellega, et viitas süüdistatava viimases sõnas öeldule. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks süüdistatava ütlus, viimases sõnas öeldu ei ole ütlus. 20. Apellandi hinnangul on eluliselt usutav, et piirangute tõttu alkoholi Venemaalt Eestisse toomisel ja ka Venemaal alkoholi hinna tõusu tõttu oli otstarbekas enda tarbeks suure alkoholivaru omandamine. Alkoholi pakendamise ja hoidmise viis ning koht ei näita süüdistataval kaubandusliku eesmärgi olemasolu. Arvatavasti hoidis süüdistatav alkoholi endale sobivas kohas ja olemasolevates pakendites. Tegelikult ei ole ühtegi alkoholi hoidmise kaubanduslikku eesmärki kinnitavat tõendit. Tõendid ei lükka ümber süüdistatava väidet, et leitud ja ära võetud alkohol soetati aastate jooksul. Arvatavasti tarbiti varem omandatud alkoholi ja seetõttu oligi alles hiljem omandatud alkohol. See, et seadusemuudatuse tõttu kadus võimalus tuua üle piiri korraga 30 pudelit alkoholi, oli piisav põhjus suure koguse alkoholi omandamiseks.

jakohatu on kohtu arutlus, kas süüdistatav koos tuttavatega tarbis erakordselt suurtes kogustes alkoholi. Kohus analüüsis süüdistatava pangaandmeid ja äritegevust. Ka need on

jaolud, mille kohta pooltel 7

jaolu, mida ei ole kohtuistungil arutatud. Nimelt tõi prokurör kohtuvaidlustes välja üldjoontes samad argumendid, millele viitas ka maakohus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 22. Kolleegium leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Maakohus on väga põhjalikult ja veenvalt argumenteerinud kõiki otsuses tehtud järeldusi, sh seda, miks ta

us olemasolevate tõendite põhjal seisukohale, et I. Sinegubov hoidis garaažiboksides suures koguses maksumärgistamata alkoholi just kaubanduslikul (ärilisel) eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi põhjendustega ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata. Vastuseks apellandi väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja arvamust, et maakohus rikkus otsust tehes KrMS § 3051 lg 2 nõudeid.
2. juuni
3. a kohtuistungil täiendatud süüdistuses heideti I. Sinegubovile otsesõnu ette mh seda, et ta hoidis ja ladustas alkoholi kaubanduslikul eesmärgil. Et kriminaalasja uuel arutamisel

utakse lahendama ka küsimust, kas I. Sinegubov hoidis ja ladustas alkoholi kaubanduslikul eesmärgil, said süüdistatav ja kaitsja teada juba Riigikohtu

1. mai
2. a otsusest. Seega oli süüdistataval ja kaitsjal piisav võimalus esitada omapoolseid väiteid alkoholi hoidmise eesmärgi kohta. Juhul, kui süüdistatav või kaitsja soovinuks esitada kaubandusliku eesmärgi olemasolu kummutamiseks täiendavaid tõendeid, olnuks süüdistataval KrMS § 234 lg 5 kohaselt võimalus lühimenetluse kohaldamise taotlusest kohtuliku uurimise lõpetamiseni loobuda. Seda süüdistatav aga ei teinud, jäädes kindlaks soovile lahendada kriminaalasi lühimenetluses (KoTo, kd 2, tl 107 pöördel). KrMS § 3051 lg-s 2 sätestatu ei tähenda seda, et süüdistatav ja kaitsja peaksid olema eelnevalt detailideni informeeritud ka kõigist võimalikest argumentidest, millele tuginedes kohus oma otsuses mingi süüdistuses märgitud faktilise

jaolu tõendatust põhistab. Kohtu argumentide paikapidavust on kohtumenetluse pooltel võimalik vaidlustada edasikaebemenetluses. Ka praegusel juhul oli süüdistataval ja kaitsjal võimalik esitada apellatsioonis vastuväiteid maakohtu otsuses I. Sinegubovi tegevuse kaubandusliku eesmärgi põhjendamisel esitatud argumentidele. Kaitsja on seda ka teinud, tõsi küll, mitte kuigivõrd veenvalt. 8

jas, kontrollides, kas I. Sinegubovi viimases sõnas esitatud versioon on kriminaalasjas kogutud tõenditega kooskõlas või mitte. See ei tähenda aga seda, nagu oleks kohus tuginenud I. Sinegubovi viimases sõnas öeldule kui tõendile. Ühtlasi jääb apellatsiooni põhjal arusaamatuks, kuidas rikkus I. Sinegubovi viimases sõnas esitatud väidetele viitamine kaitsja arvates süüdistatava õigusi.

1. Tõendid, millele maakohus I. Sinegubovi tegevuse kaubanduslikku eesmärki tuvastades tugines, on küll kaudsed, kuid kinnitavad kogumis vägagi veenvalt, et süüdistatav hoidis ja ladustas tema garaažidest leitud alkoholi mitte isiklikuks tarbeks, vaid selleks, et seda müüa. Leitud alkoholi suure koguse kõrval kinnitavad alkoholi käitlemise kaubanduslikku eesmärki ka selle hoidmise viis (mis osutab, et alkoholi ei plaanitud hoida pikka aega), soetamine lühikese aja jooksul
2. aastal, andmete puudumine sedavõrd suurt alkoholikogust nõudva isikliku tarbimise kohta ja tuvastamata päritoluga sularaha maksmine ametliku töökohata I. Sinegubovi pangakontole.
3. Kaitsja arvates ei kummuta tõendid süüdistatava väidet, mille kohaselt soetati alkohol mitme aasta jooksul, sest „arvatavasti tarbiti varasemalt omandatud alkoholi ja seetõttu oligi alles hilisemalt omandatud alkohol“. Kolleegium märgib, et apellandi selline argument ei lükka mitte kuidagi ümber maakohtu tuvastatud fakti, et
4. veebruaril 2013 toimunud läbiotsimisel leiti I. Sinegubovi garaažidest 492 sellist viinapudelit, mis olid soetatud mitte enne
5. a juunikuud, enamjaolt aga pärast
6. a septembrit. Seega see alkoholikogus, mille ebaseaduslik käitlemine on käimasoleva kriminaalmenetluse esemeks, ei olnud kogunenud pikema perioodi jooksul, vaid valdavas osas soetatud suhteliselt lühikese aja vältel. Kolleegium peab sarnaselt maakohtule väga ebausutavaks, et keegi koguks sedavõrd lühikese aja jooksul sedavõrd suures koguses viina enda tarbeks. Kriminaalasjas pole andmeid süüdistatava ja tema lähikondsete erakordselt suure alkoholitarbimise kohta.
7. Süüdistatava viimases sõnas esitatud kaitseversiooni kohaselt kogus ta süüdistuses märgitud alkoholi seoses sellega, et alkoholikogust, mida oli lubatud riiki sisse tuua, vähendati kolmekümnekordselt (HeSa 21.06.2018, 33.30–34.25). Sarnaselt esimese

tme kohtule peab ka ringkonnakohus sellist kaitseversiooni äärmiselt ebausutavaks, osutades lisaks maakohtu otsuses märgitule veel järgnevale. Reisija pagasis väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatava alkoholi piirkogused, mis on sätestatud ATKEAS § 47 lg-s 1, vähenesid

1. detsembril 2013 (RT I, 05.11.2013, 2). Seejuures võeti kõnealune seadusemuudatus vastu
2. oktoobril 2013 ja muudatuse ette näinud seaduse eelnõu (449 SE–Riigikogu XII koosseis) algatati
3. juunil
4. Seega nii kõnealuse seadusemuudatuse jõustumine, vastuvõtmine kui isegi selle algatamine 9

et märksa hiljem, kui I. Sinegubov soetas süüdistuses märgitud alkoholivaru. Seegi räägib vastu kaitseversioonile, mille kohaselt soetas I. Sinegubov tema garaažidest

1. veebruaril
2. a leitud 512 pudelit viina isiklikuks tarbeks, lähtudes sellest, et tulevikus ei saa ta enam piisavas koguses alkoholi Venemaalt Eestisse tuua.
3. Alkoholi hoidmise kaubandusliku eesmärgi tuvastamisel on

jakohane ka maakohtu viide I. Sinegubovi pangakontole tehtud suhteliselt suurtele sularaha-sissemaksetele. Ehkki eraldivõetuna see

jaolu alkoholi hoidmise eesmärgi kohta kuigivõrd palju ei ütleks, räägivad kõnealused rahalaekumised koosmõjus teiste maakohtu otsuses käsitletud

jaoludega süüdistusversiooni kasuks.

1. Kokkuvõttes ei suuda ükski apellatsioonis esitatud väidetest tekitada ringkonnakohtus kahtlust maakohtu hästi argumenteeritud tõendite analüüsi paikapidavuses. On tõsi, et otseseid tõendeid I. Sinegubovi eesmärgi kohta alkoholi hoidmisel ei ole. Samas puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus

jas nr 3-1-1-8-10, p-d 9–10 ja

1. märtsi
2. a otsus

jas nr 3-1-1-15-12, p 14). Käesolevas

jas kogutud kaudsed tõendid on enam kui küllaldased, tuvastamaks kriminaalmenetluslikku tõendamisstandardit (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2009. a otsus

jas nr 3-1-1-55-09, p 18.2) järgides, et I. Sinegubov pani toime süüdistuses kirjeldatud teo. Muu hulgas on väljaspool mõistlikku kahtlust tõendatud ka

jaolu, et I. Sinegubov hoidis alkoholi kaubanduslikul eesmärgil.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsuse muutmata ja I. Sinegubovi kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
4. I. Sinegubovi määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Kaitsja palub määrata maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest OÜ-le K. Kooga Advokaadibüroo tasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7, leiab et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

jaolu, et kaitsja on taotluses lähtunud väiksemast tasumäärast, kui näeb ette justiitsministri

1. juuli
2. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 6 lg 3, ei anna ringkonnakohtule alust taotluse piiridest väljuda. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel I. Sinegubovilt riigi kasuks välja mõista. Juhan Sarv Tiina Pappel Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 10