KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- jaanuar 2019 1-17-1750 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Aleksandr Ivanovi (isikukood 36611220253) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- detsembri
- a määrus Aleksandr Ivanovi (Ivanov) kaitsja advokaat Ivo Kütt Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Gerd Raudsepp Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Aleksandr Ivanov kannab Tartu Vanglas temale Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud 4 aasta 4 kuu pikkust vangistust. Karistusaeg algas
- septembril 2016 ja lõpeb
- jaanuaril
- novembril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad A. Ivanovi ennetähtaegset vabastamist.
- Tartu Maakohus jättis
- detsembri
- a määrusega A. Ivanovi karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et A. Ivanovi kuriteo toimepanemise asjaolud olid rasked. Tema kasutuses olevast korterist läbiotsimisel ära võetud kokaiini kogusega oleks saanud narkojoobe tekitada peaaegu 400 000 inimesele. Lisaks tuleb arvestada, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega tegeles A. Ivanov pikemat aega ja see tegevus oli temale sissetulekuallikaks. A. Ivanov on ka ise narkootikumide tarvitaja. Positiivne on, et süüdimõistetu on motiveeritud tarvitamisest loobuma ja ta on karistuse kandmise ajal selleks astunud samme. Kinnipeetav on
- novembrist 2017 kuni
- märtsini 2018 osalenud sõltuvusteemalises loengutsüklis ning läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“. A. Ivanov ei ole läbi teinud aktiivset rehabilitatsiooni vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile. Kuna motivatsioon narkootikume mitte tarvitada on süüdimõistetul tekkinud alles praeguses vangistuses, ei olnud kohus vaatamata läbitud rehabiliteerivatele tegevustele veendunud selle motivatsiooni püsivuses. Oluline on tähele panna, et A. Ivanovi narkosõltuvus on ka peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks. Positiivsena nimetas maakohus veel ära, et vabanemise korral saab süüdimõistetu elada endale kuuluvas korteris, kus elab ka tema ema. A. Ivanovile on garanteeritud töökoht. Tema töötasu oleks esialgu miinimumpalk. Kuna eelnevaks elatusallikaks A. Ivanovile oli tulu narkootiliste ainete käitlemisest, garanteeritud töökohast saadav töötasu on väike ja süüdimõistetu ei ole pikemat aega ametlikult tööl käinud, on oht, et ta jätkab ebaseaduslikul teel sissetuleku saamist ning seda vaatamata toetavale perele ja sõpruskonnale. Eeltoodud asjaoludel ei ole A. Ivanovi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kinnipeetava vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt ka käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused ning tema isik. Vaatamata sellele, et A. Ivanovi puhul esineb positiivseid asjaolusid (varasem elukäik, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Ivanovi kaitsja Ivo Kütt, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne vangistustähtaja lõppemist vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
- Kaitsja leiab, et kohtumääruse põhjendused ja järeldused on vastukäivad ning arusaamatud, kuna kohus on nii negatiivsete kui ka positiivsete aspektidena välja toonud ühesugused asjaolud. Sellise asjaoluna on kohus esiteks ära märkinud A. Ivanovi käitumise karistuse kandmise ajal, jättes seejuures aga nimetamata, milline kinnipeetava tegevus vanglas räägib tema vabastamise vastu. Kaitsja arvates ei ole A. Ivanovi käitumisele karistuse kandmise ajal midagi ette heita. Ebatäpne on kohtu märge, et A. Ivanov ei ole läbi teinud aktiivset rehabilitatsiooni vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile. Sellisest lausungist jääb mulje, nagu oleks A. Ivanov aktiivsest rehabilitatsioonist keeldunud. Tartu Vangla saatis kaitsja vastavale arupäringule vastuse, milles selgitas, et asi ei ole selles, nagu poleks A. Ivanov tahtnud programmi läbida, vaid vangla käsitleb rehabilitatsiooni läbiteinuna isikuid, kellel on kõik vastavad programmid sooritatud. Teiseks on kohus A. Ivanovi mittevabastamist võimaldavana, aga ühtlasi ka positiivses võtmes, esile tõstnud tema vabanemisjärgsed elutingimused. Seejuures on maakohus täiesti põhjendamatult leidnud, et kuivõrd süüdimõistetu sissetulek oleks väike ja ta ei ole pikka aega tööl käinud, võib ta asuda ebaseaduslikul viisil sissetulekut muretsema. Kohtu taoline järeldus viib selleni, et kinnipeetaval ei ole võimalik aru saada, mida ta ennetähtaegseks vabanemiseks tegema peab. Kohus ei ole ka arvestanud, et MTÜ B toetuskirja kohaselt saaksid nemad abiks olla A. Ivanovi taasühiskonnastamisele.
- A. Ivanovi positiivsest küljest näitavana toob kaitsja välja veel selle, et kinnipeetav ei õigusta ennast, möönab varasemat sõltuvust narkootikumidest ja enda kinnitusel ta narkosõltlane enam ei ole. A. Ivanov ei ole saanud narkootilisi aineid tarvitada vähemalt vahistamisest alates. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmid, mis olid suunatud sõltuvusprobleemi lahendamisele. Tartu Vangla koostatud iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetav tunnistab sõltuvust ja selle seost kuriteoga ning on motiveeritud narkosõltuvusest vabanema. Vangistuse jooksul on A. Ivanov läbinud sõltuvusteemalise loengutsükli, sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening.“ Maakohus on jätnud ka tähelepanuta, et vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 2
(5)- Kriminaalhooldus koos katseaja tingimustega on selliseks tööriistaks, mis annaks A. Ivanovile võimaluse näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses oldud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrolliefektiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus A. Ivanov viibib. Peale selle on tavapärane ka nt pisteliste narkotestide tegemine kriminaalhooldusalusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) A. Ivanovi kaitsja arvates on maakohus ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel eksinud ja jätnud selle vea tõttu tema kaitsealuse alusetult enne tähtaega vangistusest vabastamata. Ringkonnakohus advokaadi sellise seisukohaga ei nõustu.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20–21)
- Ringkonnakohus leiab, et A. Ivanovi poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on täheldatav juba tema kuriteo asjaolusid vaadates. A. Ivanov on süüdi tunnistatud narkootilise aine (kokaiini) mitu kuud kestnud käitlemises isikute grupis. A. Ivanov pakendas tema kasutuses olnud korteris kokaiini ning tegeles käitlemisest saadud raha hoiustamisega ja toimetamisega kokkulepitud kohtadesse. Maakohus märkis, et käideldud kokaiinist oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 400 000 inimesele. Eelnevast nähtub ilmselgelt, et A. Ivanovi kuritegu ei olnud mitte episoodiline ja juhuslik, vaid tegemist oli planeeritud ja kestva käitumisega ning ta osales käitlemistegudes aktiivselt. Selline tõdemus annab aluse karta A. Ivanovi kuritegeliku käitumise jätkumist vabadusse naastes.
- A. Ivanovi poolt uue kuriteo toimepanemise riski suurendab tema sõltuvus narkootilistest ainetest, nagu põhjendatult leidis ka maakohus. Vangla koostatud iseloomustusest selguvalt on süüdimõistetul sõltuvus mitmest narkootikumist. Enamasti tarvitas ta alkoholi ja narkootikume üheaegselt. Alkoholi tarbis ta siiski mõnevõrra harvem, kokaiini 4-5 korda nädalas. Narkootilisi aineid hakkas ta tarvitama juba
- aastal. A. Ivanovi tarvitamiskäitumine viis teda kuriteo toimepanemiseni ja sellist seotust tunnistab ta ka ise. Kuivõrd eelmärgitust selguvalt on A. Ivanov narkootilisi aineid tarvitanud väga pikka aega, ei ole ringkonnakohus veendunud, et vanglas läbitud rehabiliteerivad tegevused ja narkootikumidest eemal oldud aeg on olnud piisavad, välistamaks tema tagasilangust 3
(5)vabaduses. Samuti selgub kaitsja määruskaebusele lisatud kinnipeetava inspektorkontaktisiku Heli Aimi vastusest, et A. Ivanoviga ei ole veel läbi viidud kogu tema osas vajalikuks peetavat rehabilitatsiooni – nimelt on süüdimõistetu suunatud ka tugigruppi „Tagasilanguse ennetamine“, mis toimub
- aasta esimeses kvartalis. Arvestades A. Ivanovi tarvitamiskäitumise kauaaegsust ja sõltuvust suisa mitmest narkootikumist, on oluline, et ta läbiks kõik programmid, mida vangla tema puhul vajalikuna näeb.
- Kaitsjaga nõustub ringkonnakohus selles, et A. Ivanov on end vangistuses ülal pidanud hästi. Ehk siis ka kolleegiumile jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei võimalda mh osaliselt tema käitumine karistuse kandmise ajal. Kohtumäärusest ei selgu, mida kohus kinnipeetavale ette heidab. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub positiivsena, et A. Ivanov on osalenud sõltuvuskäitumise seljatamisele mõeldud programmides ja loengutes, omandanud riigikeele A1 tasemel ja distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Midagi negatiivset ja süüdimõistetu vabastamise kahjuks rääkivat vangistusasutus esile toonud ei ole. Eelmärgitu ei tähenda aga, et A. Ivanov tuleks hea käitumise tõttu vanglakaristuse kandmiselt vabastada. Süüdimõistetu kuriteo asjaolusid ja käitlemistegevuse pikaajalisust, samuti tema narkosõltuvust arvestades ei saa tema käitumise põhjal vanglas uue kuriteo toimepanemise ohtu minimaalseks hinnata.
- Ka asjaolu, et A. Ivanovil on vabaduses olemas elu- ja töökoht ning talle saab osaks mitme isiku (sh MTÜ B liikmete) abi, ei veena ringkonnakohut süüdimõistetu vabastamise võimalikkuses. Nagu kaitsja õigesti märgib, nimetas maakohus kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ära ühtaegu nii positiivse kui ka tema vabastamist mittevõimaldava asjaoluna. Erinevalt kaitsjast kohtukolleegium sellise järelduse juures midagi taunitavat või märkimisväärset ei näe. Kaheldamatult on võimalik, et süüdimõistetu elutingimuste juures ongi tähelepandavad nii positiivsed kui negatiivsed seigad. See, et A. Ivanovil on elu- ja töökoht ning väljavaade saada abi lähedastelt jt isikutelt, jääb vaieldamatult n-ö plusspoole. Teadmine sellest, et süüdimõistetu töötasuks saab olema miinimumpalk, räägib aga tema vabastamise vastu, kuna vähene sissetulek suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Olgu ka märgitud, et vabaduses sai A. Ivanov eluks vajalikud vahendid just käitlemistegevusest. Ta on ise tunnistanud, et elatus kokaiiniärist (KoTo, tl 4 pöördel).
- Ringkonnakohus ei pea A. Ivanovi vabastamise küsimust otsustades määravaks kaitsja neidki väiteid, milles ta toonitab käitumiskontrolli ja elektroonilise valve positiivset ning uusi kuritegusid ärahoidvat mõju. Elektrooniline valve ja käitumiskontroll teenivad nii vabaneva kinnipeetava üle järelevalve teostamise kui ka tema abistamise eesmärki. Samas saab sellise valve- ja abistamistegevuse otstarbekusest ja tulemuslikkusest rääkida siiski vaid sellise süüdimõistetu puhul, kelle osas kohus teeb positiivse prognoosi, s.o peab võimalikuks, et karistuse eesmärgid on täidetud ja isik käitub edaspidi seaduskuulekalt. Lisaks tuleb A. Ivanovi puhul silmas pidada, et juhindudes KarS § 751 lg-st 3 saaks teda elektroonilise valvele allutada kaheteistkümneks kuuks ning sellest üle jääva ligikaudu ühe aasta jooksul tema suhtes sellist süvendatud kontrolli teostada ei saaks.
- Viimaseks märgib kohtukolleegium veel, et ekslik on A. Ivanovi kaitsja seisukoht, nagu peaks kohtud arvestama vangla ja prokuratuuri kinnipeetava vabastamist toetavate seisukohtadega. Prokuratuuri ja vangistusasutuse positsioonidega on kohtud seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele (Riigikohtu määrus asjas nr nr 3-1-1-12-17, p 31). Seda põhistamiskohustust on maakohus ka täitnud. Kohtumäärusest selgub, miks kohus jaatas uute kuritegude toimepanemise ohtu vaatamata sellele, et A. Ivanov on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid, tal puuduvad distsiplinaarkaristused 4
(5)ning tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Nimetatud positiivsed asjaolud tõi prokuratuur välja maakohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu vabastamist toetades.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määruse muutmata ja A. Ivanovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Mati Kartau 5
(5)