← Eesti

1-17-3793/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. jaanuar 2019 1-17-3793 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Vladimir Klotškovi (isikukood 36706230273) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. detsembri
  3. a määrus Vladimir Klotškovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Rakvere Advokaadibüroo Vladimir Klotškovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vladimir Klotškovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohus tunnistas
  10. mai
  11. a otsusega Vladimir Klotškovi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 183 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Harju Maakohtu
  12. novembri
  13. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse võrra ning mõistis V. Klotškovi liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust. V. Klotškovi karistusaeg algas
  14. jaanuaril 2017 ja lõpeb
  15. septembril
  18. novembril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Klotškovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad V. Klotškovi ennetähtaegset vabastamist.
  19. Tartu Maakohus
  20. detsembri
  21. a määrusega jättis V. Klotškovi karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus leidis, et V. Klotškovi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi arvestades võimalik. V. Klotškovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal, kui oli vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu
  22. novembri
  23. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4771 mõistetud karistuse kandmiselt. Ka viidatud kohtuotsusega oli V. Klotškovi karistatud mh narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest ning osad teod olid ka siis sooritatud katseajal. V. Klotškovi õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav teadvustab sõltuvusprobleemi ning on valmis sellega tegelema ka vabaduses. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Klotškovil pärast vabanemist võimalus läbida narkomaania ravi ja rehabilitatsioon ambulatoorses keskuses „Elulootus“. Samas nähtub vangla iseloomustusest seegi, et ka varem on süüdimõistetu rehabiliteerivaid tegevusi läbinud, kuid vaatamata sellele on toimunud tagasilangus. Seega on oht tagasilanguseks selgi korral. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasematest. Eeltoodud asjaoludel ei ole V. Klotškovi vabastamine põhjendatud. Positiivne käitumine ja rehabiliteerivate tegevuste läbimine karistuse kandmise ajal ei ole piisavad, et süüdimõistetu vabastada. Süüdimõistetu elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolude põhjal on alust arvata, et ta võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
  24. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Klotškovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja palub kohtumääruse tühistada ning vabastada tema kaitsealune vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
  25. Kaitsja arvates ei ole V. Klotškovi vabastamata jätmine põhjendatud. Süüdimõistetul on võimalik läbida ravi ja rehabilitatsioon keskuses „Elulootus“. Varasem töökogemus muudab tööle saamise kergemaks. Vanglas on süüdimõistetu teinud kõik endast oleneva oma probleemide lahendamiseks ja selleks, et kuritegusid mitte enam toime panna: ta on töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammides, sh tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Ta ei soovi enam suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Alkoholi osas ohtlikkus puudub. Narkootikumide osas on risk ja ohtlikkus maandatud. Eeltoodu põhjal ei peaks uue kuriteo risk realiseeruma, sest V. Klotškov soovib täita kontrollnõudeid. Alkoholi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu täitmise osas on süüdimõistetu katseajal kontrollitav ja rikkumise korral saadetakse ta tagasi vanglasse. V. Klotškovi suhtes kohaldataks vabastamisel ka käitumiskontrolli ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. V. Klotškovi kirjalik seisukoht
  26. V. Klotškov kinnitab, et praegune vangistus on tema jaoks olnud elumuutva tähendusega. Ta on saanud palju abi ning on taas võimeline selgelt nägema lootust. Temale on kasuks tulnud erinevad sotsiaal- ja rehabilitatsiooniprogrammid, aktiivne osalemine tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja usulistes tegevustes ning vestlused erinevate spetsialistidega 2

(4)(sotsiaaltöötaja, psühholoog, kontaktisik, kaplan). Vabanemise korral on tal võimalus läbida ravi keskuses „Elulootus.“ Ta on vanglas teinud kõik endast oleneva selleks, et elada edaspidi seaduskuulekalt. Ta soovib teha tööd, näha vaeva, luua pere ja toetada oma ema. Lähedased ning sotsiaaltöötajad ja nõustajad keskusest „Elulootus“ ning teised tema vabanemist ootavad inimesed on avaldanud valmisolekut igati toetada tema püüdlusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Klotškovi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole KarS 76 lg-s 4 sätestatud sisulisi eeldusi hinnates põhjendatud, s.o esineb küllaldane alus arvata, et V. Klotškov jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.
  4. Ohuprognoos, et V. Klotškov võib vabaduses toime panna uued kuriteod, põhineb tema eelneval elukäigul. V. Klotškovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on kolm ning need on mõistetud varavastaste ja narkootikumidega seotud süütegude eest. Vanglas on süüdimõistetu teist korda. Viimase kuriteo – väikese koguse narkootilise aine fentanüüli käitlemise – pani V. Klotškov toime, kui ta oli tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatud ning viibis katseajal. Kuivõrd varasem vanglakogemus ning käitumiskontrolli kohaldamine V. Klotškovi kuritegeliku käitumise kordumist ära ei hoidnud, ei ole põhjendatud uskuda, et praegune vangistus on juba nüüdseks olnud eelnevast oluliselt tõhusam ning süüdimõistetu on suuteline ja motiveeritud elama edaspidi seaduskuulekalt.
  5. V. Klotškovi hea käitumine vanglas, tema pingutused sõltuvusprobleemi seljatamiseks ja positiivsed elutingimused vabaduses ei ole asjaoludeks, mis võimaldaksid näha uue kuriteo riski minimaalsena. Ka eelmisel korral vanglas olles järgis V. Klotškov vanglakorda ning osales individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Samuti oli süüdimõistetul ka siis elukoht ning ta sai tuge ja abi oodata lähedastelt. Vabanedes tingimisi enne tähtaega vanglast, pani ta aga katseajal ja käitumiskontrolli tingimustes ikkagi toime uue kuriteo. Märkimata ei saa jätta, et ka selle varasema vangistuse ajal läbis V. Klotškov aktiivse narkorehabilitatsiooni. Vaatamata toonagi tõhusana näinud rehabilitatsioonile, tekkis süüdimõistetul vabaduses siiski tagasilangus – olles vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenud, tarvitas ta igapäevaselt fentanüüli (KoTo, tl 5). Kuivõrd V. Klotškov on narkootikume tarvitanud üle kümne aasta ja tal on diagnoositud narkosõltuvus, siis on alust karta, et ta ei suudaks ka praegu vabanedes jätta narkootilisi aineid pruukimata. Võimalus osaleda keskuse „Elulootus“ programmis ei ole samuti garantii, mis annaks põhjuse veendumuseks selles, et V. Klotškov vana pahe juurde tagasi ei pöördu. Narkootiliste ainete tarvitamist peetakse V. Klotškovi puhul aga õigustatult oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks.
  6. Ringkonnakohus leiab veel, et süüdimõistetu seaduskuulekaks jäämist ei garanteeriks ka tema allutamine ennetähtaegse vabastamisega kaasuvale käitumiskontrollile ja elektroonilise valve tingimustele. Taoline järeldus on põhjendatud, kuivõrd V. Klotškov on juba kahel korral katseajal pannud toime uue kuriteo. Viimasel katseajal tarvitas ta igapäevaselt ka narkootikume. Narkootilistest ainetest ei suutnud V. Klotškov eemale hoiduda vaatamata sellele, et Viru Maakohus, vabastades ta
  7. septembri
  8. a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega, pannes talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel tarvitamiskeelu. 3
(4)
  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määruse muutmata ja V. Klotškovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
  4. V. Klotškovi kaitsja palub määrata OÜ-le Rakvere Advokaadibüroo määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 25 eurot, millele lisandub käibemaks 5 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku üks pooltund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  5. juuli
  6. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (30 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu V. Klotškovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.