KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
(4)(sotsiaaltöötaja, psühholoog, kontaktisik, kaplan). Vabanemise korral on tal võimalus läbida ravi keskuses „Elulootus.“ Ta on vanglas teinud kõik endast oleneva selleks, et elada edaspidi seaduskuulekalt. Ta soovib teha tööd, näha vaeva, luua pere ja toetada oma ema. Lähedased ning sotsiaaltöötajad ja nõustajad keskusest „Elulootus“ ning teised tema vabanemist ootavad inimesed on avaldanud valmisolekut igati toetada tema püüdlusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Klotškovi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole KarS 76 lg-s 4 sätestatud sisulisi eeldusi hinnates põhjendatud, s.o esineb küllaldane alus arvata, et V. Klotškov jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.
- Ohuprognoos, et V. Klotškov võib vabaduses toime panna uued kuriteod, põhineb tema eelneval elukäigul. V. Klotškovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on kolm ning need on mõistetud varavastaste ja narkootikumidega seotud süütegude eest. Vanglas on süüdimõistetu teist korda. Viimase kuriteo – väikese koguse narkootilise aine fentanüüli käitlemise – pani V. Klotškov toime, kui ta oli tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatud ning viibis katseajal. Kuivõrd varasem vanglakogemus ning käitumiskontrolli kohaldamine V. Klotškovi kuritegeliku käitumise kordumist ära ei hoidnud, ei ole põhjendatud uskuda, et praegune vangistus on juba nüüdseks olnud eelnevast oluliselt tõhusam ning süüdimõistetu on suuteline ja motiveeritud elama edaspidi seaduskuulekalt.
- V. Klotškovi hea käitumine vanglas, tema pingutused sõltuvusprobleemi seljatamiseks ja positiivsed elutingimused vabaduses ei ole asjaoludeks, mis võimaldaksid näha uue kuriteo riski minimaalsena. Ka eelmisel korral vanglas olles järgis V. Klotškov vanglakorda ning osales individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Samuti oli süüdimõistetul ka siis elukoht ning ta sai tuge ja abi oodata lähedastelt. Vabanedes tingimisi enne tähtaega vanglast, pani ta aga katseajal ja käitumiskontrolli tingimustes ikkagi toime uue kuriteo. Märkimata ei saa jätta, et ka selle varasema vangistuse ajal läbis V. Klotškov aktiivse narkorehabilitatsiooni. Vaatamata toonagi tõhusana näinud rehabilitatsioonile, tekkis süüdimõistetul vabaduses siiski tagasilangus – olles vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenud, tarvitas ta igapäevaselt fentanüüli (KoTo, tl 5). Kuivõrd V. Klotškov on narkootikume tarvitanud üle kümne aasta ja tal on diagnoositud narkosõltuvus, siis on alust karta, et ta ei suudaks ka praegu vabanedes jätta narkootilisi aineid pruukimata. Võimalus osaleda keskuse „Elulootus“ programmis ei ole samuti garantii, mis annaks põhjuse veendumuseks selles, et V. Klotškov vana pahe juurde tagasi ei pöördu. Narkootiliste ainete tarvitamist peetakse V. Klotškovi puhul aga õigustatult oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks.
- Ringkonnakohus leiab veel, et süüdimõistetu seaduskuulekaks jäämist ei garanteeriks ka tema allutamine ennetähtaegse vabastamisega kaasuvale käitumiskontrollile ja elektroonilise valve tingimustele. Taoline järeldus on põhjendatud, kuivõrd V. Klotškov on juba kahel korral katseajal pannud toime uue kuriteo. Viimasel katseajal tarvitas ta igapäevaselt ka narkootikume. Narkootilistest ainetest ei suutnud V. Klotškov eemale hoiduda vaatamata sellele, et Viru Maakohus, vabastades ta
- septembri
- a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega, pannes talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel tarvitamiskeelu. 3