1-17-9645/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9645 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2019 määrus Mihail Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Mihail Meier (ik 38806265231) ja tema kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Legalia vandeadvokaat Eve Jundase poolt Mihail Meierile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
6. Mõista Mihail Meierilt riigituludesse välja menetluskuluna 90 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Mihail Meieril tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Pärnu Maakohtu 23.11.2017 otsusega tunnistati M. Meier süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 13.04.2017 otsuse alusel mõistetud 5 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas 25.03.2016 ja lõpeb 22.09.
10. Viru Vangla esitas 18.12.2018 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu M. Meieri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 18.01.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
12. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal liitkaristust varguse ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Ka eelmine kuritegu oli narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt, lisaks kehaline väärkohtlemine. Narkokuritegude toimepanemist on soodustanud narkootilise aine tarvitamine.
13. Positiivsena tõi maakohus välja, et M. Meieril puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta osaleb vangla tööhõives, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja alustas sotsiaalprogrammi „Õige hetk läbimist“. Samuti on tal vabanemise korral olemas kindel elukoht. M. Meieri enda sõnul on tal vabanemise korral ka kindel töökoht, kuid garantiikiri selle kohta puudub. K. Meieril on võlgnevusi 5 550,48 euro ulatuses, mis võib mõjutada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt. Narkokuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis, millest järeldub, et ta on olnud teiste poolt mõjutatav. Tutvusringkonnas on isikul ka kriminaalse taustaga tuttavaid ning ta ise tunnistab, et on jätkanud osadega neist suhtlemist ka vangistuses viibimise ajal. Kinnipeetaval ei ole küll Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel narkosõltuvust diagnoositud, kuid ta tunnistab ise, et tarvitas enne vangistust narkootilisi aineid. Karistusregistri andmetel on isikul neli kehtivat väärteokaristust, mis on määratud NPALS § 151 alusel. Maakohtu hinnangul esineb uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isikul tekivad majanduslikud raskused, ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist ja suhtlemist kriminaalse taustaga tuttavatega.
14. Maakohtu hinnangul ei kaalu M. Meierit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel maakohus eelnevalt peatus ning milliseid peab maakohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kuigi M. Meieri käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane ning tema vabanemisjärgsed elutingimused kindla elukoha ja toetava lähivõrgustiku näol on head, ei saa maakohtu hinnangul selle põhjal karistuse eesmärkide täidetust hinnata. M. Meier on katseajal toime pannud uue analoogse kuriteo (narkokuriteo), mistõttu puudub maakohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Määruskaebused
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Meieri kaitsja vandeadvokaat E. Jundas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. 2
16. Kinnipidamisasutuse poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on M. Meier läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid, osalenud vanglas majandustöödel ja alates 19.02.2018 tootmistööl. Vabanemise korral on M. Meieril olemas kindel elu – ja töökoht ning toetavad lähedased. Seniseks ära kantud vangistus on küllaldane M. Meieri eluviiside ja väärtushinnangute muutmiseks. M. Meier kannab esimest reaalset vanglakaristust. Tal ei ole diagnoositud alkoholi ega narkootikumide sõltuvust. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused.
17. Arvestada tulnuks sellega, et M. Meier on mõistetud vangistusest ära kandnud üle poole, mis on piisav aeg järelduste tegemiseks. Millegagi ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et vabaduses võib M. Meier jätkata majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. M. Meier on aru saanud, et kuritegude toimepanemise läbi ta ei ole saanud varalist kasu, pigem kahju ning et majanduslikke raskusi ei saa lahendada läbi kuritegude toimepanemise. Ta on kinnipidamiskohas olles hüvitanud 1800 eurot varalist kahju ja tema vabanemisfondis on 626 eurot.
18. M. Meieri puhul puuduvad sellised kuriteo toimepanemise asjaolud, mis üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt välistaksid tema ennetähtaegse vabastamise. Maakohtu määruses toodud M. Meierit iseloomustavad positiivsed asjaolud on oluliselt kaalukamad teda iseloomustavatest negatiivsetest asjaoludest. Ennetähtaegse vabastamise korral jääks M. Meier kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, mis aitaks maandada uute kuritegude toimepanemise riske.
19. M. Meier esitas kaitsja poolt esitatud kaebusele täienduse, tuues välja, et ka tingimisi vabastatud isikud on saanud uue võimaluse. Samuti ei saa M. Meier aru, miks ta on vangla poolt hinnatud kõrgohtlikuks, kui viis kuud enne seda oli ta kõigest „ohtlik“. Lisaks toob M. Meier välja, et maakohtu määruses on ka palju teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Tal on kuueaastane laps, keda kasvatavad M. Meieri vanemad. M. Meier on vangistuses viibides aru saanud, et kuritegelik tee ei ole tema jaoks. Ta viibib kinnipidamiskohas esimest ja viimast korda. Ühtlasi esitas M. Meier ringkonnakohtule AS Vanglatööstuse iseloomustuse M. Meieri kohta, kus iseloomustatakse teda positiivselt ja garantiikirja selle kohta, et vabanemise korral saab ta tööle OÜ-sse M.
20. Tartu Ringkonnakohtu 01.02.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 11.02.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid täiendavalt ei esitatud, sest M. Meieri eelpool viidatud taotlused olid esitatud juba enne seda. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Meierit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, võttes arvesse ka M. Meierit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, miks viimane tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Seega ei anna määruskaebustes märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Meieri ennetähtaegseks vabastamiseks.
23. Esmalt, mis puudutab vangla poolt koostatud uue kuriteo toimepanemise riskihinnangut, mille alusel M. Meier on hinnatud „kõrgohtlikuks“, siis siinkohal selgitab ringkonnakohus, et 3 kõnealust riskihinnangut ei saa juba juurdunud kohtupraktika pinnalt ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus nr 1-11-14170, p 23).
24. Mis puudutab aga käesolevat määruskaebemenetlust, siis kriminaalkolleegium nõustub, et M. Meieri iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset – isik omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta ning toetavaid lähedasi, ta on läbinud kinnipidamiskohas sotsiaalprogramme ja osaleb kinnipidamiskohas tootmistööl. Ühtlasi puuduvad M. Meieril distsiplinaarkaristused. Samas ei kaalu süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud käesolevalt üle temast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
25. Kriminaalkolleegiumi hinnangul räägib eelkõige M. Meieri varasem elukäik tema vabastamise vastu. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et vabaduses oleks süüdimõistetu suuteline uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Nimelt omab M. Meier kolme kehtivat kriminaalkaristust – Viru Maakohtu 12.01.2015 otsusega karistati teda KarS § 121 ja KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, Viru Maakohtu 13.04.2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning Pärnu Maakohtu 23.11.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Viru Maakohtu 12.01.2015 otsusest nähtub, et M. Meier käitles
26. a narkootilise ainena GHB-d. Viru Maakohtu 13.04.2017 otsusest nähtub, et M. Meier käitles suures koguses narkootilist ainet, s.o amfetamiini ja GHB-d ajavahemikul 01.01.2015 – 25.03.
27. Pärnu Maakohtu 23.11.2017 otsusest nähtub, et M. Meier tungis ehitusjärgus olevasse majja ja varastas sealt 6355,70 väärtuses asju.
28. Seega viitab isiku varasem elukäik sellele, et M. Meieri jaoks on olnud lihtsam teenida varalist kasu kuritegusid toime pannes, käideldes nii narkootilist ainet (millest eest on teda kahel korral karistatud) kui ka pannes toime varguse. Seega ei ole usutav kaebuses toodu, nagu oleks M. Meier nüüdseks aru saanud sellest, et majanduslikke raskusi ei saa lahendada läbi kuritegude toimepanemise, kui teda on korduvalt karistatud majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemise eest. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et M. Meieril on vabaduses olnud palju töökohti, kuid need on olnud lühiajalised. Seega puudub M. Meieril pikaajaline töökogemus ning tööharjumus, mistõttu tuleb mõningase ettevaatusega suhtuda ka M. Meieri poolt toodusse, et ta omab vabanemise korral kindlat töökohta. Ei ole välistatud, et M. Meier võib vabaduses majanduslike raskuste ilmnemisel uuesti kuritegusid toime panema hakata. Mis puudutab aga M. Meieri poolt avaldatut, et ta soovib vabaduses tegeleda enda lapse kasvatamisega ning elada seaduskuulekat elu – M. Meieri varasem elukäik näitab üheselt, et lapse olemasolu ei taganud M. Meieri õiguskuulekust. Vastupidiselt, alates aastast 2013, mil ta laps eelduslikult sündis, kui ta on käesolevalt kuueaastane, on teda kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Samuti on märkimisväärne seegi, et käesoleva karistuse aluseks olev kuritegu on pandud toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Seega ei ole varasemad mõistetud kriminaalkaristused M. Meierile eripreventiivset mõju avaldanud, kuna isik jätkas uute kuritegude toimepanemist.
29. Kokkuvõtvalt, arvestades M. Meieri isikut ja varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et M. Meier oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimustele alluma ja seeläbi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning seda isegi elektroonilise valve all olles, sest kohtupraktika kohaselt selline järelevalve ei ole takistanud isikutel toime panemast uusi narkokuritegusid. 4
30. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 18.01.2019 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
31. M. Meieri kaitsja vandeadvokaat E. Jundas taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 90 eurot M. Meieri kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 5 /allkiri/ Aarne Sarjas