← Eesti

1-18-3266/25

Obsah (12)§ 384§ 202§ 258§ 385§ 201§ 14§ 339§ 274§ 28§ 154§ 262§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3266 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Juhan Sarv, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis
  2. aprillil 2018 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kriminaalasja Aleksander Gordini süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi.
  3. septembril 2018 saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202lg 1 alusel.

Tartu Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata. Tartu Maakohtu esimehe
  3. oktoobri
  4. a määrusega rahuldati Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtunik Annemarie Gerassimovi taotlus enesetaandamiseks. Tartu Maakohtu esimehe
  5. oktoobri
  6. a käskkirjaga jagati Valga kohtumajas menetluses olev kriminaalasi nr 1-18-3266 Võru kohtumaja kriminaalasju lahendava kohtuniku menetlusse vastavalt tööjaotusplaanis kehtestatud asjade jagamise korrale ja kriminaalasi läks kohtunik Erkki Hirsniku menetlusse.
  7. novembril 2018 toimunud eelistungil esitas prokuratuur kohtule uuesti taotluse lõpetada A. Gordini suhtes

§ 202lg 1 alusel menetlus.

Alternatiivselt palus prokuratuur tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Kaitsja toetas neid taotlusi.

  1. Tartu Maakohtu
  2. novembri
  3. a määrusega jäeti rahuldamata nii prokuratuuri taotlus lõpetada menetlus

§ 202lg 1 alusel kui ka taotlus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.

A. Gordin anti talle esitatud süüdistuses üldmenetluses kohtu alla. 3.1 Kohus märkis, et

§ 202lg 1 alusel menetluse lõpetamise taotluse lahendas kohus juba Tartu Maakohtu 12.

oktoobri 2018. a määrusega. Kohus ei pidanud õigeks anda prokuratuurile võimalust n-ö proovida kõik kohtunikud läbi, st ühe kohtuniku poolt taotluse rahuldamata jätmise korral esitada taotlus järgmisele. Selline oleks olukord juhul, kui kohtunik oleks taotlust uuesti lahendama asudes tutvunud kriminaaltoimikuga ning selle rahuldamata jätmise korral pidanud end asja edasisest lahendamisest taandama. See omakorda viinuks uue kohtuniku määramiseni, kellele prokuratuur võiks taas esitada uue samasisulise taotluse. Selliselt kohtupidamine toimuda ei saa. Seejuures möönis kohus, et mõningatel erandlikel juhtudel oleks otsuse ümbervaatamine mõeldav. Nii võiks see olla nt siis, kui menetluse lõpetamisest keeldumise määruses oleks viidatud mingitele asjaoludele, mis on hiljem ära langenud. Üldjuhul

§ 202

lg 1 järgi otsustust tehes midagi sellist aga asjasse ei puutu: primaarne on tegu. Nii on see ka praegu:

  1. oktoobri
  2. a määrusega jäeti menetlus lõpetamata juhinduvalt tegu puudutavatest asjaoludest. 3.2 Rahuldamata jäi ka alternatiivne taotlus tagastada toimik prokuratuurile. Kohus märkis, et

§ 258

lg 1 p 4 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuivõrd see saaks kaasa tuua üksnes süüdistusakti prokuratuurile „parandamiseks“ saatmise. Lisaks on süüdistusakt kohtu hinnangul nõuetepärane. 4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Gordini kaitsja, kes vaidlustab määrust osas, millega maakohus keeldus kriminaalasja tagastamisest prokuratuurile. 4.1 Maakohus on märkinud, et määrus ei ole vaidlustatav. Kaitsja hinnangul on kohtu seisukoht ekslik.

§ 385sätestab loetelu määrustest, mille peale ei saa esitada määruskaebust.

Tõepoolest ei saa esitada määruskaebust kohtu alla andmise määruse peale, samuti määruse peale, millega kohus lõpetab või uuendab kriminaalmenetluse

§-des 201–203 sätestatud alustel. Seadus ei keela määruskaebuse esitamist määruse peale, millega kohus jätab rahuldamata prokuröri taotluse menetluse lõpetamiseks

§ 201

lg 1 alusel, kuid ei järgi reegleid, mis taotluse rahuldamata jätmisega kaasnevad. Käesoleval juhul jättis maakohus prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks rahuldamata, kuid eiras

§ 202lg 5 sätteid.

Kaitsja on seisukohal, et

§ 202

lg 5 regulatsioon tagab süüdistatava õiguste kaitse olukorras, kus taotlus menetluse lõpetamiseks jääb rahuldamata ning seetõttu on määruskaebuse esitamise õigus kooskõlas kaebemenetluse eesmärkidega. 4.2

§ 202

lg 5 määratleb üheselt, et kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega. Käesoleval juhul keeldus kohus kriminaalasja materjalidega sisuliselt tutvumast väites, et sellisel juhul tuleb tal edasisest menetlusest taanduda ning ei ole õiglane, et prokuratuuril on võimalik esitada sama taotlus erinevatele kohtukoosseisudele. Sellest tulenevalt ei täitnud maakohus ka

§ 202lg 5 nõudeid.

Kaitsja on seisukohal, et selline maakohtu põhjendus ei ole kooskõlas menetlusõigusega.

§ 202

lg 5 sõnastusest tuleneb, et taotluse lahendamiseks tutvub kohtunik kriminaalasja materjalidega, kuna vastasel juhul puuduks normil sisuline mõte. Asjaolu, et kohus keeldub taotluse ja materjalidega sisuliselt tutvumast, ei saa muuta seaduses üheselt sätestatud kohustust kriminaalasja materjalid tagastada, kui kohtunik taotlusega ei nõustu. 4.3

§ 14

lg 1 sätestab, et kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Seega on nii süüdistajal kui ka kaitsjal õigus esitada seaduslikke ning põhjendatud taotlusi ning kohus ei saa nende lahendamisest keelduda ainuüksi põhjusel, et taotluse lahendamine seaduses sätestatud korras tundub ebaõiglane. Lisaks eeltoodule on kohus antud olukorras enne kriminaalasja materjalidega tutvumist avaldanud oma seisukoha süüdistatava süü ning talle mõistetava karistuse osas, mis ei ole kooskõlas erapooletu ning õiglase kohtumõistmise põhimõttega. 2 4.4

§ 202

lg 1 seab kriminaalmenetluse lõpetamisele järgmised kriteeriumid: kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles süüdistatava isiku süü ei ole suur, süüdlane on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Antud kriminaalasjas on A. Gordinile esitatud süüdistus teise astme kuriteos ning ta on asunud heastama tekitatud kahju. Küsimused sellest, kas A. Gordini süü on suur ning kas asjas on olemas avalik menetlushuvi, on hinnangulised. Prokurör ning kaitsja leidsid, et süüdistatava süü ei ole suur ning avalik menetlushuvi puudub. Maakohus eeltooduga ei nõustunud, kuid põhjendas oma seisukohta muu hulgas ka sellega, et samasisulise taotluse on teine kohtunik jätnud eelnevalt rahuldamata. Taoline põhjendus ei tulene seadusest ning eirab erapooletu kohtumõistmise põhimõtet. Kui pidada ühe kohtuniku seisukohta siduvaks kogu järgnevas kohtumenetluses, siis puuduks sisuline mõte nii taandamisõigusel kui ka igasugusel kaebemenetlusel ning võimalike kohtuvigade kõrvaldamine oleks praktiliselt võimatu. 4.5 Kaevatavas määruses on maakohus sõnastanud resolutsiooni selliselt, et rahuldamata on jäetud prokuröri taotlus kriminaalasja tagastamiseks. Tõepoolest prokurör sellise taotluse esitas ning kohus jättis selle rahuldamata põhjusel, et seadus ei näe sellist võimalust ette. Samas oleks tulnud kriminaalasja materjalid prokuratuurile tagastada

§ 202lg 5 alusel.

Kaitsja on seisukohal, et seadusandja on sätestanud

§ 202

lg 5 regulatsiooni nimelt selleks, et tagada menetluse objektiivsus ja erapooletus ning nimetatud normi eiramine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine

§ 339lg 1 p 12 ja lg 2 mõttes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus, tutvunud varasema menetluskäigu, vaidlustatava maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
  2. Tartu Maakohtu
  3. novembri
  4. a määrusega anti A. Gordin kohtu alla. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata nii prokuratuuri taotluse lõpetada kriminaalmenetlus

§ 202lg 1 alusel kui ka taotluse tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.

A. Gordini kaitsja on esitanud määruskaebuse, milles heidab maakohtule ette

§ 202

lg-s 5 sätestatud menetluskorra eiramist ja kriminaalasja prokuratuurile tagastamata jätmist olukorras, kus kohus ei rahuldanud prokuratuuri taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Järelikult vaidlustab kaitsja sisuliselt A. Gordini kohtu alla andmist, mis ei ole

§ 385p 16 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtul jätta kaitsja kaebus läbi vaatamata. Ehkki ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, peab kohtukoosseis määruskaebuses tõstatatud küsimuste osas siiski obiter dictum’i korras vajalikuks märkida järgmist. 7. Kaitsja viidatud

§ 202

lg 5 sätestab, et kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega. Ringkonnakohus leiab, et viidatud säte kohaldub olukorras, kus kohus lahendab prokuratuuri taotlust menetluse lõpetamiseks kohtueelses menetluses. Sellele viitab sätte paiknemine kriminaalmenetluse seadustiku 8. peatüki esimeses jaos, mis reguleerib kriminaalmenetluse alustamist ja lõpetamist. Kui prokuratuur taotleb kriminaalmenetluse lõpetamist enne, kui asi on jõudnud kohtu menetlusse, ja kohus jätab taotluse rahuldamata, ei jäägi kohtul üle muud, kui kriminaalasi prokuratuurile tagastada. Prokuratuuril lasub seejärel kohustus kriminaalasja kohtueelse menetlusega jätkata. Praegusel juhul aga esitas prokuratuur kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse pärast süüdistusakti kohtusse saatmist. Aluse selleks annab

§ 274

, mille lg 5 näeb ette, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse

§-des 202–2031 sätestatud alustel. Asjaolu, et prokuratuur on koostanud süüdistusakti ja saatnud selle kohtusse, tähendab, et prokuratuur on olnud veendunud, et asjas on kogutud kõik vajalikud tõendid ja kriminaalasja kohtueelne menetlus on lõpetatud. Seega puudub kohtul kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse 3 rahuldamata jätmisel alus kriminaalasja prokuratuurile tagastamiseks ja jätkata tuleb kohtumenetlust. 8. Seoses

§ 274

lg 5 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamisega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka järgmist. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetluse seadustik näeb ette vaid kolm otsustust (määrust), mille süüdistusakti saanud kohus võib teha süüdistatava kohtu alla andmise alternatiivina. Nendeks on esiteks ebaõige kohtualluvusega kriminaalasja saatmine alluvusjärgsele kohtule (

§ 28

lg 1) või Riigikohtu esimehele kohtualluvuse määramiseks (

§ 28

lg 3); teiseks

§ 154

nõuetele mittevastava süüdistusakti tagastamine prokuratuurile (

§ 262

lg 1 p 2) ja kolmandaks kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 199

lg 1 p-des 2–6 loetletud juhtudel (

§ 262lg 2 p 3).

Kui kriminaalasja kohtualluvus on õige, süüdistusakt vastab nõuetele ja puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, siis on täidetud ka kõik süüdistatava kohtu alla andmise eeldused. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p 37.) Järelikult saab

§ 274

lg 5 alusel menetluse lõpetamise küsimuse otsustada alles pärast süüdistatava kohtu alla andmist. Selles menetlusetapis ei näe kriminaalmenetluse seadustik enam ette alust süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks. 9. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes

§ 385p-st 16 jätab ringkonnakohus kaitsja kaebuse läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Juhan Sarv Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.