KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6116 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vai

§ 133

lg 2 p 7, § 141 lg 1 - § 22 lg 2, § 214 lg 2 p 1, 5 järgi, T.T.

§ 133

lg 2 p 7, § 141 lg 1, § 120 lg 1 järgi, E.V.

§ 133

lg 2 p 7 järgi, E.V.

§ 133

lg 2 p 7 järgi, K.V.

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja S.R.

§ 141lg 1 järgi.

Nimetatud isikud anti kohtu alla

1. augusti
2. a määrusega.
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrusega võeti seisukoht muuhulgas G. Vidriku suhtes kohaldatud lisapiirangute osas. Kohus tühistas osaliselt G. Vidriku suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
6. veebruari
7. a määrusega kohaldatud lisapiirangud. G. Vidrikule lubati lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, kirjavahetuse pidamist ja suhtlemist telefoni teel ema Z.V. ja poja D.M.
9. oktoobril
10. a saabus kohtule G. Vidriku taotlus lisapiirangute osaliseks tühistamiseks. G. Vidrik palub lubada lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, pidada kirjavahetust ja suhelda telefoni teel oma isa E.V. ja lapse R.V. isa A..K.
11. Kaitsja toetas G. Vidriku taotlust. Tegemist on G. Vidriku lähedastega, kes ei ole seotud süüdistusega. Süüdistatav ei ole pikka aega isolatsioonis olles saanud lähedastega suhelda.
12. Prokurör ei pidanud lisapiirangute osalist tühistamist võimalikuks. Tartu Vanglast laekunud teabest nähtub, et G. Vidrik kuritarvitab suhtlusõigust. Ta on turvalisuse huvides eraldatud ka lapsest. MAAKOHTU MÄÄRUS
14. novembri.
15. a määrusega jättis Tartu Maakohus G. Vidriku taotluse lisapiirangute osaliseks tühistamiseks rahuldamata.
16. Lisapiirangute kohaldamine G. Vidriku suhtes on jätkuvalt põhjendatud
17. oktoobri
18. a määruses toodud põhjendustel.
19. oktoobri
20. a määrusega on G. Vidrikul lubatud suhelda ema ja pojaga. Täiendav lisapiirangute tühistamine ei ole põhjendatud. Kinnipidamisasutuse ametnikud on leidnud viiteid G. Vidriku poolt suhtlusõiguse kuritarvitamise kohta. Lisaks ei kinnita rahvastikuregistri andmed, et A. K oleks R. V isa. MÄÄRUSKAEBUS
21. Kaitsja taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja G. Vidrikule kohaldatud lisapiirangute osalist tühistamist. Ta palub lubada G. Vidrikul lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, pidada kirjavahetust ja suhelda telefoni teel isa E. V ja lapse isa A. K.
22. Maakohus on jätnud märkimata põhjendused, kuidas on kohtuni jõudnud viited kinnipidamisasutuse ametnikelt suhtlusõiguse kuritarvitamise kohta ning nende viidete ja suhtlusõiguse kuritarvitamise sisu. Puuduvad põhjendused, miks G. Vidriku suhtlemine isa ja lapse väidetava isaga takistaks kriminaalasja menetlust. Tegemist on G. Vidriku lähedastega, kellel puudub seos antud kriminaalasjaga. Nimetatud isikutega suhtlemise õigus on üks G. Vidriku põhiõigusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata.
25. oktoobri
26. a määrusega lubas kohus G. Vidrikul lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, kirjavahetuse pidamist ja suhtlemist telefoni teel oma ema ja pojaga. Ringkonnakohus leiab, et täiendavalt ei ole lisapiirangute tühistamiseks alust.
27. Kohtu poolt kaitsjale ja prokurörile antud kirjaliku vastamistähtaja jooksul saatis viimane kohtule seisukoha, mille kohaselt ei ole suhtlusõiguse kuritarvitusega seoses G. Vidriku täiendav tühistamine võimalik. Pigem tõusetub küsimus nende täielikuks taaskehtestamiseks, kui G. Vidrik oma käitumist ei korrigeeri (KoTo lk 194). Prokurör on saanud kinnipidamisasutuse ametnikelt viiteid võimaliku suhtlusõiguse kuritarvitamise kohta G. Vidriku poolt.
28. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus on viiteid, et isik võib olla kuritarvitanud talle antud õigusi suhelda emaga, ei ole põhjendatud suhtlemispiirangute täiendav tühistamine. 2 Prokuratuur, süüdistatavad ja kaitsjad on küll andnud nõusolekud lühimenetluse kohaldamiseks, kuid ei ole välistatud, et lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobutakse KrMS § 234 lg 5 alusel. Seetõttu ei ole välistatud, et G. Vidrik võib täiendavaid suhtluskanaleid kasutades hakata mõjutama isikuid, keda kutsutakse kohtusse ütlusi andma.
29. Maakohus on määruses märkinud, et A. K puhul ei kinnita rahvastikuregistri andmed seda, et tegemist oleks G. Vidriku poja R. V isaga. Muud tõendid, mis seda ümber lükkaksid, asjas puuduvad.
30. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 3